05-08-2013, 21:45 PM
Valga kolonni kutsusid autojuhid hellitavalt "Bundeswehr´iks". Kuidas teistes kolonnides lugu oli?
Aquila captas non muscas.
ENSV autotranspordiettevõtted
Aquila captas non muscas.
05-08-2013, 22:50 PM
29-04-2014, 00:02 AM
(Seda postitust muudeti viimati: 29-04-2014, 00:04 AM ja muutjaks oli mustninja.)
Viimase aasta jooksul sai üksjagu aega Riigiarhiivis veedetud nõukogudeaegseid dokumente sirvides. Nimetatud tegevuse käigus sai tehtud ka märkmeid ENSVs tegutsenud autotranspordiettevõtete osas, eelkõige tollase ATMM (autotranspordi ja maanteede ministeeriumi) majandite kohta. Kuigi see ei olnud arhiivi uurimise põhieesmärk, kogunes infot piisavalt, et siinkohal uurimistulemustest väike ülevaade teha.
Jagasin info ülevaatlikkuse huvides kaheks. Kõigepealt üldine info tolleaegsetest alluvussuhetest automajandite ja erinevate ministeeriumi haldusalas toimetavate tootmisvalitsuste vahel ning teises osas ülevaade majandite kaupa tolleaegsete (viimase haldusreformi järgsete) rajoonide lõikes.
Üldist
Autotranspordi ja Maanteede Ministeeriumi haldusalas sõjajärgselt moodustatud autotranspordibaasid allusid esialgu Autotranspordi Peavalitsusele, mis eraldiseisva tootmisvalitsusena likvideeriti 28.detsembril 1955. Järgmise viie aasta jooksul allusid automajandid otse ministeeriumile. 1.juulist 1960 loodi Vabariiklik Autotranspordi Trust, mille alla koondusid lisaks ATMM baasidele ka viiekümnendate lõpus asutatud Rahvamajanduse Nõukogu autobaasid. 1.detsembril 1961 asutati Tallinna Autokaubaveo Valitsus – tootmisvalitsus, mis hõlmas kõiki tol ajal Tallinna linnas tegutsenud autotranspordibaase. 1963 aastal loodi Autotranspordi Trusti alla eraldi tootmisvalitsus „Põllumajandustransport“, kuhu koondati peamiselt põllumajandusvaldkonnas tegutsevad autotranspordibaasid: nr 4 Elvas, nr 5 Põltsamaal, nr 11 Kingissepas, nr 14 Keilas, nr 15 Kärdlas, nr 19 Raplas, nr 21 Tapal ja nr 25 Kiviõlis.
Järgmine suurem ümberkorraldus tehti 1.jaanuarist 1966.
1. Reorganiseeriti tootmisvalitsus „Põllumajandustransport“, mille alluvusse lisati baasid nr 2 Rakveres, nr 3 Võrus, nr 6 Haapsalus, nr 8 Viljandis, nr 9 Valgas ja nr 10 Paides.
2. Asutati Reisijateveo Valitsus aadressil Kotka 1 Tallinn, mille alluvusse läksid kõik bussi- ja taksopargid ning ka Tallinna Sõiduautode Park
3. Asutati Maanteede Valitsus aadressil Viru 9 Tallinn.
4. Asutati Kaubaveo Valitsus aadressil Tartu mnt 11 Tallinn (neli aastat hiljem Tartu mnt 15), mille alla viidi kõik Tallinna Autokaubaveo Valitsuse automajandid ja lisaks baasid nr 7 Pärnus, nr 12 Kohtla-Järvel, nr 13 Narvas, nr 18 Ahtmel, nr 22 Kundas ja autokolonn 3053 Tartus.
5. Likvideeriti Vabariiklik Autotranspordi Trust ja Tallinna Autokaubaveo Valitsus.
Selline korraldus püsis jällegi vaid viisaastaku kuni 1.jaanuarini 1971, kui asutati Autovedude Valitsus aadressil Pöögelmanni 8 Tallinn, mis võttis üle kõik Kaubaveo Valitsuse ja „Põllumajandustranspordi“ varad ja kohustused. Viimatinimetatud likvideeriti. Selle muudatuse järel algas stabiilsem periood, mis kestis kuni 1984 aasta lõpuni, mil likvideeriti Reisijateveo Valitsus ja kõik automajandid koondusid Autovedude Valitsuse alla. Järgmise paari aasta jooksul sai stabiilne periood läbi.
1.oktoobrist 1988 likvideeriti Autotranspordi ja Maanteede Ministeerium, mille kohustused võttis üle ENSV Transpordikomitee ning 1.jaanuarist 1989 lõpetati ka Autovedude Valitsuse tegevus. Viimase õigusjärglaseks sai ühendus „Eesti Autoveod“. 1.jaanuarist 1990 likvideeriti ENSV Transpordikomitee ja asutati ENSV Transpordiministeerium, mis aasta hiljem nimetati ümber Eesti Vabariigi Transpordiministeeriumiks ja mais 1991 Eesti Vabariigi Teede- ja Sideministeeriumiks. 1.aprillist 1990 likvideeriti ka ühendus „Eesti Autoveod“ ning hakati autotranspordibaase jõudumööda erastama.
Jagasin info ülevaatlikkuse huvides kaheks. Kõigepealt üldine info tolleaegsetest alluvussuhetest automajandite ja erinevate ministeeriumi haldusalas toimetavate tootmisvalitsuste vahel ning teises osas ülevaade majandite kaupa tolleaegsete (viimase haldusreformi järgsete) rajoonide lõikes.
Üldist
Autotranspordi ja Maanteede Ministeeriumi haldusalas sõjajärgselt moodustatud autotranspordibaasid allusid esialgu Autotranspordi Peavalitsusele, mis eraldiseisva tootmisvalitsusena likvideeriti 28.detsembril 1955. Järgmise viie aasta jooksul allusid automajandid otse ministeeriumile. 1.juulist 1960 loodi Vabariiklik Autotranspordi Trust, mille alla koondusid lisaks ATMM baasidele ka viiekümnendate lõpus asutatud Rahvamajanduse Nõukogu autobaasid. 1.detsembril 1961 asutati Tallinna Autokaubaveo Valitsus – tootmisvalitsus, mis hõlmas kõiki tol ajal Tallinna linnas tegutsenud autotranspordibaase. 1963 aastal loodi Autotranspordi Trusti alla eraldi tootmisvalitsus „Põllumajandustransport“, kuhu koondati peamiselt põllumajandusvaldkonnas tegutsevad autotranspordibaasid: nr 4 Elvas, nr 5 Põltsamaal, nr 11 Kingissepas, nr 14 Keilas, nr 15 Kärdlas, nr 19 Raplas, nr 21 Tapal ja nr 25 Kiviõlis.
Järgmine suurem ümberkorraldus tehti 1.jaanuarist 1966.
1. Reorganiseeriti tootmisvalitsus „Põllumajandustransport“, mille alluvusse lisati baasid nr 2 Rakveres, nr 3 Võrus, nr 6 Haapsalus, nr 8 Viljandis, nr 9 Valgas ja nr 10 Paides.
2. Asutati Reisijateveo Valitsus aadressil Kotka 1 Tallinn, mille alluvusse läksid kõik bussi- ja taksopargid ning ka Tallinna Sõiduautode Park
3. Asutati Maanteede Valitsus aadressil Viru 9 Tallinn.
4. Asutati Kaubaveo Valitsus aadressil Tartu mnt 11 Tallinn (neli aastat hiljem Tartu mnt 15), mille alla viidi kõik Tallinna Autokaubaveo Valitsuse automajandid ja lisaks baasid nr 7 Pärnus, nr 12 Kohtla-Järvel, nr 13 Narvas, nr 18 Ahtmel, nr 22 Kundas ja autokolonn 3053 Tartus.
5. Likvideeriti Vabariiklik Autotranspordi Trust ja Tallinna Autokaubaveo Valitsus.
Selline korraldus püsis jällegi vaid viisaastaku kuni 1.jaanuarini 1971, kui asutati Autovedude Valitsus aadressil Pöögelmanni 8 Tallinn, mis võttis üle kõik Kaubaveo Valitsuse ja „Põllumajandustranspordi“ varad ja kohustused. Viimatinimetatud likvideeriti. Selle muudatuse järel algas stabiilsem periood, mis kestis kuni 1984 aasta lõpuni, mil likvideeriti Reisijateveo Valitsus ja kõik automajandid koondusid Autovedude Valitsuse alla. Järgmise paari aasta jooksul sai stabiilne periood läbi.
1.oktoobrist 1988 likvideeriti Autotranspordi ja Maanteede Ministeerium, mille kohustused võttis üle ENSV Transpordikomitee ning 1.jaanuarist 1989 lõpetati ka Autovedude Valitsuse tegevus. Viimase õigusjärglaseks sai ühendus „Eesti Autoveod“. 1.jaanuarist 1990 likvideeriti ENSV Transpordikomitee ja asutati ENSV Transpordiministeerium, mis aasta hiljem nimetati ümber Eesti Vabariigi Transpordiministeeriumiks ja mais 1991 Eesti Vabariigi Teede- ja Sideministeeriumiks. 1.aprillist 1990 likvideeriti ka ühendus „Eesti Autoveod“ ning hakati autotranspordibaase jõudumööda erastama.
29-04-2014, 09:57 AM
(29-04-2014, 00:02 AM)mustninja Kirjutas: Viimase aasta jooksul sai üksjagu aega Riigiarhiivis veedetud nõukogudeaegseid dokumente sirvides.
Ega ei pannud tähele mis ajal tegutses Tallinnas autolaenutus? Filmis "Keskpäevane praam" oli üks mosu autolaenutusest. Siis 60-ndatel lühikest aega ta pidi tegutsema.
Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу.
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
29-04-2014, 12:12 PM
(29-04-2014, 09:57 AM)aavu Kirjutas:(29-04-2014, 00:02 AM)mustninja Kirjutas: Viimase aasta jooksul sai üksjagu aega Riigiarhiivis veedetud nõukogudeaegseid dokumente sirvides.
Ega ei pannud tähele mis ajal tegutses Tallinnas autolaenutus? Filmis "Keskpäevane praam" oli üks mosu autolaenutusest. Siis 60-ndatel lühikest aega ta pidi tegutsema.
Need autolaenutuspunktid tegutsesid vist 50.-date lõpust 70.-dateni. Ma ei suuda praegu meenutada, mis sõna nende kohta kasutati, igatahes oli neil asutustel mingi oma spetsiaalne nimetus.
29-04-2014, 13:02 PM
29-04-2014, 18:01 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 29-04-2014, 18:02 PM ja muutjaks oli h2rra.)
Autosi laenutati Staadioni tänaval, kus oli kunagi Tallinna Taksopargi Filiaal ja praegast Staadioni 10- CITY_-MOTORS-i majas. Rendiauto saamiseks tuli läbida eraldi kursused ja väljastati eraldi pildiga tunnistus-juhiluba
Tegelikult on alati kõige ohtlikumad inimesed ühiskonnas truualamlikud käsutäitjad kelle ainuke soov on
OLLA KEEGI JA SILMA PAISTA
29-04-2014, 19:46 PM
Kolmanda liigi lubadega seda probleemi Viljandis polnud. Eraldi kursus ja load- naljakoht või?
Enamus masinaid olid sellises seisus, et võtta ei tahetud, kardaaniristid läbi ja muud vead.Kaks mosset olid tip-top korras ning neile olid teadjad järjekorras.
Enamus masinaid olid sellises seisus, et võtta ei tahetud, kardaaniristid läbi ja muud vead.Kaks mosset olid tip-top korras ning neile olid teadjad järjekorras.
Tervitab Veteran.
29-04-2014, 20:36 PM
Varasemast teemakäsitlusest on meelde jäänud, et autosid laenutati ja seejärel vahetati oma sara pealt kulunumaid juppe laenuauto värskemate vastu. Viimane olnud ka põhjus, miks laenuautod üli kiiresti "sarastusid".
30-04-2014, 00:26 AM
(Seda postitust muudeti viimati: 30-04-2014, 00:41 AM ja muutjaks oli mustninja.)
Tallinn ja Harju rajoon
1. Autotranspordibaas nr 1
16.mai 1944 – asutamine. Esialgu küll Leningradis, kuna Tallinn oli tol hetkel veel „vabastamata“. Peale Tallinna kolimist sama aasta oktoobris sai baasi aadressiks A.Tisleri 10 (tänapäeval Magasini tänav). Baas toimis algselt segamajandina – s.t. tegeldi nii kauba- kui reisijateveoga.
4.jaanuar 1949 – loobuti reisijateveost. Bussid ja liinid anti üle 5.baasile.
18.mai 1949 liideti 15.baas Nõmmel.
1.oktoober 1963 majandi Vasalemma kolonn anti üle vastloodud autotranspordibaasile nr 14.
31.oktoober 1963 – majandi Männiku tee 102 asuv territoorium anti üle 23.baasile.
1.jaanuaril 1971 likvideeriti iseseisva majandina ja allutati koondisele Tallinna Autoveod.
1.juuli 1974 reorganiseeriti majand ümber koondise Tallinna Autoveod 1.filiaaliks.
1.jaanuar 1977 anti Kehra kolonn üle vastloodud autotranspordibaasile nr 1.
1.jaanuar 1990 reorganiseeriti iseseisva veondusettevõttena. Majandi nimeks sai Ülemiste Autobaas.
3.detsember 1991 lõpetati tegevus riikliku ettevõttena, majand anti tervikvarana rendile.
2. Autotranspordibaas nr 5
12.oktoober 1944 – asutatud Tallinnas Tatari 1, garaaž Suur-Sõjamäe 2. Oli algselt samamoodi segamajand, mis tegeles nii kauba- kui reisijateveoga.
10.detsembril 1947 eraldati kaubaveod ja viidi üle vastloodud 15.baasi Nõmmel. Majandi tegevusalaks jäi ainult reisijatevedu.
4.jaanuaril 1949 võeti üle 1.baasi bussid ja bussiliinid.
1.august 1949 nimetati majand ümber. Uueks nimeks sai Tallinna Autobusepark nr 5.
16.august 1949 otsustati tagasiulatuvalt 1.augustist nimetada ettevõte lihtsalt Tallinna Autobusepargiks.
1.jaanuar 1969 seoses uue tootmisbaasi valmimisega kolis majand Mustamäele aadressile Kadaka tee 62a, senisest baasist Suur-Sõjamäe 4 territooriumil sai filiaal.
1.jaanuar 1985 reorganiseeriti Tallinna Autobussikoondiseks, mille filiaalid asusid Mustamäel, Ülemistel ja Lasnamäel.
11.november 1987 anti Hiiumaad Tallinnaga ühendavad bussiliinid üle Hiiu autotranspordibaasile nr 15.
1.jaanuar 1990 eraldati Ülemiste filiaal, mille baasil loodi bussiettevõte „Mootor“.
1.jaanuar 1992 ettevõte reorganiseeritud riiklikuks aktsiaseltsiks Tallinna Autobussikoondis.
3. Autotranspordibaas nr 15
10.detsember 1947 – asutatud Tallinnas Laulu 3 autotranspordibaas nr 5 jagunemise tulemusena. Baas tegeles ainult kaubavedudega.
18.mai 1949 majand likvideeriti ja ühendati autotranspordibaasiga nr 1.
4. Tallinna Taksopark
1.august 1950 – asutatud Tallinnas Autobussipargi juures Suur-Sõjamäe 2. Kandis algselt nimetust Tallinna Takso-mootorpark. Täpset kolimise aega ei leidnud, aga 70ndatel asus majand juba aadressil Tulika 33.
8.september 1960 sai ametlikuks nimeks Tallinna Taksopark.
16.mai 1963 nimetati majand ümber Tallinna Taksoautopargiks.
17.juuli 1968 muudeti majandi nimetus tagasi Tallinna Taksopargiks.
1.jaanuaril 1969 võeti üle likvideeritud Tallinna Sõiduautode Pargi varad ja kohustused.
15.jaanaur 1992 ettevõte reorganiseeritud riiklikuks aktsiaseltsiks Tallinna Taksopark.
5. Autotranspordibaas nr 14
1.jaanuar 1957 – reorganiseeritud endisest üksikust autoroodust Mustamäel.
15.juuli 1961 – reorganiseeriti majand autokolonniks 3051-G aadressil Kadaka tee 6.
1.jaanuaril 1971 likvideeriti iseseisva majandina ja allutati koondisele Tallinna Autoveod.
1.juuli 1974 reorganiseeriti majand ümber koondise Tallinna Autoveod 7.filiaaliks.
1.jaanuar 1990 reorganiseeriti iseseisva veondusettevõttena. Majandi nimeks sai Mustamäe Autobaas.
31.detsember 1991 lõpetati tegevus riikliku ettevõttena, majand anti tervikvarana rendile.
6. Autotranspordibaas nr 16
Loodud millalgi 1958 keskel. Kuna asutamiskorraldust ei leidnud, siis ei tea täpselt, mis majand oli eelkäijaks.
10.märts 1962 liideti majandiga autotranspordibaas nr 26.
1.jaanuaril 1971 likvideeriti iseseisva majandina ja allutati koondisele Tallinna Autoveod.
1.juuli 1974 reorganiseeriti majand ümber koondise Tallinna Autoveod 2.filiaaliks.
1.jaanuar 1989 reorganiseeriti filiaal iseseisvaks majandiks nimetuse autobaas „Tallinna Toiduveod“ all aadressiga Leningradi mnt 38.
15.august 1993 ettevõte reorganiseeritud riiklikuks aktsiaseltsiks Tallinna Toiduveod.
7. Autotranspordibaas nr 17
1.september 1958 – asutatud Tallinnas endisest Põllumajandusministeeriumi Autobaasist. Algset aadressi ei tea, kuid 70ndatel asus Pallasti tänaval.
1.jaanuaril 1971 likvideeriti iseseisva majandina ja allutati koondisele Tallinna Autoveod.
1.juuli 1974 reorganiseeriti majand ümber koondise Tallinna Autoveod 3.filiaaliks.
1.jaanuar 1990 reorganiseeriti iseseisva veondusettevõttena. Majandi nimeks sai Lasnamäe Autobaas. Aasta lõpuks oli majandi ametlik nimetus muudetud Pallasti Autobaasiks.
15.august 1993 ettevõte reorganiseeritud riiklikuks aktsiaseltsiks Pallasti Autobaas.
19.september 1994 liidetud riigiettevõttega Eesti Post.
8. Autotranspordibaas nr 101
1.november 1958 – asutatud Tallinnas Gogoli 4 Toiduainete Tööstuse Valitsuse Autotranspordi- ja Remondibaasi reorganiseerimise tulemusena Rahvamajanduse Nõukogu alluvuses.
29.september 1959 – majandiga liideti autotranspordibaas nr 102.
8.september 1960 – seoses Rahvamajanduse Nõukogule alluvate autotranspordibaaside üleviimisega Vabariikliku Autotranspordi Trusti alluvusse nimetati majand ümber autotranspordibaasiks nr 26.
10.märts 1962 likvideeriti iseseisva majandina ja ühendati autotranspordibaasiga nr 16.
9. Autotranspordibaas nr 102
1.november 1958 – asutatud Tallinnas Pallasti 28 Rahvamajanduse Nõukogu Kalatööstuse Valitsuse Autobaasi ümbernimetamise tulemusena.
29.september 1959 – majand likvideeriti ja ühendati autotranspordibaasiga nr 101.
10. Autotranspordibaas nr 103
1.detsember 1958 – asutatud Tallinnas aadressil Ranna 2 Tallinna Ehitustrusti Transpordikontori baasil. 1.jaanuar 1959 – asutatud kolonnid Tamsalus ja Rakkes.
21.jaanuar 1959 – organiseeritud kolonn Paides.
25.detsember 1959 – majandiga ühendati autotranspordibaasid nr 104 ja 112. Moodustati 103.baasi kolonnid Maardus, Kehras, Loksal ja Padisel ühendatud majandite kolonnide baasil. Lisandus ka kolonn Järvakandis. Kehra kolonn viidi hiljem üle 1.autobaasi alla.
8.september 1960 – seoses Rahvamajanduse Nõukogule alluvate autotranspordibaaside üleviimisega Vabariikliku Autotranspordi Trusti alluvusse nimetati majand ümber autotranspordibaasiks nr 23, aadressiks Klaasi 2 Tallinn.
26.september 1960 – anti väljaspool Harju rajooni asuvad kolonnid üle teistele majanditele. Rakke kolonn anti üle Põltsamaa 5.autobaasile, Tamsalu kolonn Tapa 21.baasile ja Järvakandi kolonn Rapla 19.baasile.
1.august 1961 – loodi majandi koosseisus autokolonn 3052-G, mis 15.augustil eraldati iseseisvaks majandiks aadressiga Ketta 5 Tallinn.
31.oktoober 1963 – saadi 1.autobaasilt Männiku tee 102 asuv territoorium, millest sai majandi uus asukoht.
1.jaanuaril 1971 likvideeriti iseseisva majandina ja allutati koondisele Tallinna Autoveod. Maardu autokolonn eraldati majandi koosseisust ja allutati otse koondisele.
1.juuli 1974 reorganiseeriti majand ümber koondise Tallinna Autoveod 4.filiaaliks.
1.jaanuar 1990 reorganiseeriti iseseisva veondusettevõttena. Majandi nimeks sai Männiku Autobaas.
7.mai 1993 majand likvideeriti seoses erastamisega.
11. Autotranspordibaas nr 104
1.detsember 1958 – asutatud Tallinnas aadressil Pikk 29a Ehitusministeeriumi Autotransportkontori baasil, garaaž asus Tallinnas Muraka 5. Majandil oli kaks kolonni: Loksal ja Padisel.
25.detsember 1959 – majand likvideeriti ja ühendati autotranspordibaasiga nr 103.
12. Autotranspordibaas nr 105
11.detsember 1958 – asutatud Tallinnas aadressil Popovi 6 Kergetööstuse Toodete ja Toorainete Turustuse ja Varustuse Eesti Vabariikliku Kontori transpordi tsehhi baasil.
8.september 1960 – seoses Rahvamajanduse Nõukogule alluvate autotranspordibaaside üleviimisega Vabariikliku Autotranspordi Trusti alluvusse nimetati majand ümber autotranspordibaasiks nr 24, aadressiks Popovi 4 Tallinn.
1.oktoober 1963 majandi Keila kolonn anti üle vastloodud autotranspordibaasile nr 14.
1.jaanuaril 1971 likvideeriti iseseisva majandina ja allutati koondisele Tallinna Autoveod.
1.juuli 1974 reorganiseeriti majand ümber koondise Tallinna Autoveod 5.filiaaliks.
1.jaanuar 1990 reorganiseeriti iseseisva veondusettevõttena. Majandi nimeks sai Pelgulinna Autobaas.
29.juuni 1991 lõpetati tegevus riikliku ettevõttena, majand anti tervikvarana rendile aktsiaseltsile Pelgulinna Autobaas.
13. Autotranspordibaas nr 112
1.detsember 1958 – asutatud Maardu Ehitustrusti autogaraaži baasil Maardus, kolonn Kehras.
25.detsember 1959 – majand likvideeriti ja ühendati autotranspordibaasiga nr 103.
14. Tallinna Sõiduautode Park
Asutatud millalgi 1959 aastal (täpset kuupäeva ei õnnestunud välja selgitada) Tallinnas Staadioni 1. Majandi põhitegevusalaks oli sõiduautode ja väikebusside rent elanikkonnale.
1.jaanuaril 1969 majand likvideeriti ebarentaabluse tõttu, varad ja kohustused anti üle Tallinna Taksopargile.
15. Autokolonn 3052-G
15.august 1961 – asutati Tallinnas Ketta 5 aadressil autotranspordibaasist nr 23 eraldamise tulemusena.
1.jaanuaril 1971 likvideeriti iseseisva majandina ja allutati koondisele Tallinna Autoveod.
1.juuli 1974 reorganiseeriti majand ümber koondise Tallinna Autoveod 8.filiaaliks.
1.jaanuar 1990 reorganiseeriti iseseisva veondusettevõttena. Majandi nimeks sai Kopli Autobaas.
15.august 1993 ettevõte reorganiseeritud riiklikuks aktsiaseltsiks Kopli Autobaas.
16. Autotranspordibaas nr 14
1.oktoober 1963 – asutati Keilas aadressil Ülejõe 2 24.autobaasi Keila kolonni ja 1.autobaasi Vasalemma kolonni baasil.
3.jaanuar 1989 majand ümbernimetatud Keila Autobaasiks.
29.juuni 1991 lõpetati tegevus riikliku ettevõttena, majand anti tervikvarana rendile aktsiaseltsile KeVa.
17. Autokolonn 3055-G
6.detsember 1963 – asutati Tallinnas Väike-Paala 1 aadressil Tallinna Autokaubaveo Valitsuse alluvuses.
1.jaanuaril 1971 likvideeriti iseseisva majandina ja allutati koondisele Tallinna Autoveod.
5.mai 1972 reorganiseeriti majand autotranspordibaasiks nr 26. Narva 13.autobaasist võeti üle autokolonn 3057-T, mis jäi tegutsema eraldi kolonnina majandi koosseisus.
1.juuli 1974 reorganiseeriti majand ümber koondise Tallinna Autoveod 6.filiaaliks.
1.jaanuar 1990 reorganiseeriti iseseisva veondusettevõttena. Majandi nimeks sai Pae Autobaas.
1.juuli 1993 majand likvideeriti seoses erastamisega.
18. koondis Tallinna Autoveod
1.jaanuar 1971 – asutati Tallinnas Leningradi mnt 46. Likvideeriti iseseisvate majanditena autotranspordibaasid nr 1, 16, 17, 23 ja 24 ning autokolonnid 3051-G, 3052-G ja 3055-G, millest said koondise alabaasid.
1.juuli 1974 nimetati koondise koosseisus olevad autotranspordibaasid ümber filiaalideks.
Autotranspordibaasist nr 1 sai 1.filiaal asukohaga Tisleri 10
Autotranspordibaasist nr 16 sai 2.filiaal asukohaga Leningradi mnt 38
Autotranspordibaasist nr 17 sai 3.filiaal asukohaga Pallasti 28
Autotranspordibaasist nr 23 sai 4.filiaal asukohaga Männiku tee 102
Autotranspordibaasist nr 24 sai 5.filiaal asukohaga Popovi 4/5
Autotranspordibaasist nr 26 sai 6.filiaal asukohaga Väike-Paala 1
Autokolonnist 3051-G sai 7.filiaal asukohaga Mustamäe tee 16
Autokolonnist 3052-G sai 8.filiaal asukohaga Ketta 5
Maardu autokolonnist sai 9.filiaal
1.jaanuar 1977 anti 9.filiaal üle vastloodud autotranspordibaasile nr 1, millest sai viimase Maardu kolonn.
16.august 1980 organiseeriti 9.filiaal Sakus aadressil Jaama 2.
1.jaanuar 1989 eraldati koondisest 2.filiaal, millest reorganiseeriti iseseisva majandina autobaas „Tallinna Toiduveod“.
1.jaanuar 1990 reorganiseeriti koondis Tallinna Autoveod iseseisvateks veondusettevõteteks.
1.filiaalist sai Ülemiste Autobaas aadressil Tisleri 10
3.filiaalist sai Lasnamäe Autobaas (hiljem Pallasti Autobaas) aadressil Pallasti 28
4.filiaalist sai Männiku Autobaas aadressil Männiku tee 102
5.filiaalist sai Pelgulinna Autobaas aadressil Popovi 4/5
6.filiaalist sai Pae Autobaas aadressil Väike-Paala 1, autobaasi koosseisu jäi autokolonn 3057
7.filiaalist sai Mustamäe Autobaas aadressil Mustamäe tee 16, autobaasi koosseisu jäi autokolonn 3051, mille kaks salka komplekteeris Mustamäe Autobaas ja ühe salga Lasnamäe Autobaas
8.filiaalist sai Kopli Autobaas aadressil Ketta 5, autobaasi koosseisu jäi autokolonn 3052
9.filiaalist sai Saku Autobaas aadressil Jaama 2 Saku
Tallinna Autoveod jätkas iseseisva ekspedeerimisettevõttena aadressil Leningradi mnt 46.
1.aprill 1990 loodi endise koondise Tallinna Autoveod keskremonditöökoja baasil riigiettevõte „Ratas“ aadressil Ankru 10.
31.detsember 1991 lõpetati tegevus riikliku ettevõttena, majand anti tervikvarana rendile aktsiaseltsile Tallinna Autoveod.
19. Autotranspordibaas nr 1
1.jaanuar 1977 – asutati Kehras koondise Tallinna Autoveod 1.filiaali Kehra kolonni, 9.filiaali ja autotranspordibaas nr 21 Loksa kolonni baasil. Põhibaas oli Kehras, kolonnid Maardus ja Loksal. 1979 aastaks oli põhibaas arvatud Maardusse, Kehrasse jäi kolonn.
3.jaanuar 1989 majand ümbernimetatud Harju Autobaasiks.
3.detsember 1991 lõpetati tegevus riikliku ettevõttena, majand anti tervikvarana rendile.
20. Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondis
1.juulil 1989 viidi senine Trammide ja Trollibusside Valitsus üle isemajandavaks ettevõtteks.
21. Bussiettevõte „Mootor“
1.jaanuar 1990 organiseeritud iseseisva majandina Tallinna Autobussikoondise Ülemiste filiaali baasil.
1.oktoober 1991 ettevõte reorganiseeritud riiklikuks aktsiaseltsiks Mootor.
22. Saku Autobaas
1.jaanuar 1990 loodud koondise Tallinna Autoveod 9.filiaali baasil iseseisva veondusettevõttena.
1.oktoober 1991 ettevõte reorganiseeritud riiklikuks aktsiaseltsiks Saku AB.
Tallinna Sõiduautode Park tegutses 1959-1969. Ei oska öelda, kas peale seda Taksopark ka veel rendiga tegeles. Teistes Eesti piirkondlikes autobaasides lõpetati autode rent vahemikus 1967-1968.
1. Autotranspordibaas nr 1
16.mai 1944 – asutamine. Esialgu küll Leningradis, kuna Tallinn oli tol hetkel veel „vabastamata“. Peale Tallinna kolimist sama aasta oktoobris sai baasi aadressiks A.Tisleri 10 (tänapäeval Magasini tänav). Baas toimis algselt segamajandina – s.t. tegeldi nii kauba- kui reisijateveoga.
4.jaanuar 1949 – loobuti reisijateveost. Bussid ja liinid anti üle 5.baasile.
18.mai 1949 liideti 15.baas Nõmmel.
1.oktoober 1963 majandi Vasalemma kolonn anti üle vastloodud autotranspordibaasile nr 14.
31.oktoober 1963 – majandi Männiku tee 102 asuv territoorium anti üle 23.baasile.
1.jaanuaril 1971 likvideeriti iseseisva majandina ja allutati koondisele Tallinna Autoveod.
1.juuli 1974 reorganiseeriti majand ümber koondise Tallinna Autoveod 1.filiaaliks.
1.jaanuar 1977 anti Kehra kolonn üle vastloodud autotranspordibaasile nr 1.
1.jaanuar 1990 reorganiseeriti iseseisva veondusettevõttena. Majandi nimeks sai Ülemiste Autobaas.
3.detsember 1991 lõpetati tegevus riikliku ettevõttena, majand anti tervikvarana rendile.
2. Autotranspordibaas nr 5
12.oktoober 1944 – asutatud Tallinnas Tatari 1, garaaž Suur-Sõjamäe 2. Oli algselt samamoodi segamajand, mis tegeles nii kauba- kui reisijateveoga.
10.detsembril 1947 eraldati kaubaveod ja viidi üle vastloodud 15.baasi Nõmmel. Majandi tegevusalaks jäi ainult reisijatevedu.
4.jaanuaril 1949 võeti üle 1.baasi bussid ja bussiliinid.
1.august 1949 nimetati majand ümber. Uueks nimeks sai Tallinna Autobusepark nr 5.
16.august 1949 otsustati tagasiulatuvalt 1.augustist nimetada ettevõte lihtsalt Tallinna Autobusepargiks.
1.jaanuar 1969 seoses uue tootmisbaasi valmimisega kolis majand Mustamäele aadressile Kadaka tee 62a, senisest baasist Suur-Sõjamäe 4 territooriumil sai filiaal.
1.jaanuar 1985 reorganiseeriti Tallinna Autobussikoondiseks, mille filiaalid asusid Mustamäel, Ülemistel ja Lasnamäel.
11.november 1987 anti Hiiumaad Tallinnaga ühendavad bussiliinid üle Hiiu autotranspordibaasile nr 15.
1.jaanuar 1990 eraldati Ülemiste filiaal, mille baasil loodi bussiettevõte „Mootor“.
1.jaanuar 1992 ettevõte reorganiseeritud riiklikuks aktsiaseltsiks Tallinna Autobussikoondis.
3. Autotranspordibaas nr 15
10.detsember 1947 – asutatud Tallinnas Laulu 3 autotranspordibaas nr 5 jagunemise tulemusena. Baas tegeles ainult kaubavedudega.
18.mai 1949 majand likvideeriti ja ühendati autotranspordibaasiga nr 1.
4. Tallinna Taksopark
1.august 1950 – asutatud Tallinnas Autobussipargi juures Suur-Sõjamäe 2. Kandis algselt nimetust Tallinna Takso-mootorpark. Täpset kolimise aega ei leidnud, aga 70ndatel asus majand juba aadressil Tulika 33.
8.september 1960 sai ametlikuks nimeks Tallinna Taksopark.
16.mai 1963 nimetati majand ümber Tallinna Taksoautopargiks.
17.juuli 1968 muudeti majandi nimetus tagasi Tallinna Taksopargiks.
1.jaanuaril 1969 võeti üle likvideeritud Tallinna Sõiduautode Pargi varad ja kohustused.
15.jaanaur 1992 ettevõte reorganiseeritud riiklikuks aktsiaseltsiks Tallinna Taksopark.
5. Autotranspordibaas nr 14
1.jaanuar 1957 – reorganiseeritud endisest üksikust autoroodust Mustamäel.
15.juuli 1961 – reorganiseeriti majand autokolonniks 3051-G aadressil Kadaka tee 6.
1.jaanuaril 1971 likvideeriti iseseisva majandina ja allutati koondisele Tallinna Autoveod.
1.juuli 1974 reorganiseeriti majand ümber koondise Tallinna Autoveod 7.filiaaliks.
1.jaanuar 1990 reorganiseeriti iseseisva veondusettevõttena. Majandi nimeks sai Mustamäe Autobaas.
31.detsember 1991 lõpetati tegevus riikliku ettevõttena, majand anti tervikvarana rendile.
6. Autotranspordibaas nr 16
Loodud millalgi 1958 keskel. Kuna asutamiskorraldust ei leidnud, siis ei tea täpselt, mis majand oli eelkäijaks.
10.märts 1962 liideti majandiga autotranspordibaas nr 26.
1.jaanuaril 1971 likvideeriti iseseisva majandina ja allutati koondisele Tallinna Autoveod.
1.juuli 1974 reorganiseeriti majand ümber koondise Tallinna Autoveod 2.filiaaliks.
1.jaanuar 1989 reorganiseeriti filiaal iseseisvaks majandiks nimetuse autobaas „Tallinna Toiduveod“ all aadressiga Leningradi mnt 38.
15.august 1993 ettevõte reorganiseeritud riiklikuks aktsiaseltsiks Tallinna Toiduveod.
7. Autotranspordibaas nr 17
1.september 1958 – asutatud Tallinnas endisest Põllumajandusministeeriumi Autobaasist. Algset aadressi ei tea, kuid 70ndatel asus Pallasti tänaval.
1.jaanuaril 1971 likvideeriti iseseisva majandina ja allutati koondisele Tallinna Autoveod.
1.juuli 1974 reorganiseeriti majand ümber koondise Tallinna Autoveod 3.filiaaliks.
1.jaanuar 1990 reorganiseeriti iseseisva veondusettevõttena. Majandi nimeks sai Lasnamäe Autobaas. Aasta lõpuks oli majandi ametlik nimetus muudetud Pallasti Autobaasiks.
15.august 1993 ettevõte reorganiseeritud riiklikuks aktsiaseltsiks Pallasti Autobaas.
19.september 1994 liidetud riigiettevõttega Eesti Post.
8. Autotranspordibaas nr 101
1.november 1958 – asutatud Tallinnas Gogoli 4 Toiduainete Tööstuse Valitsuse Autotranspordi- ja Remondibaasi reorganiseerimise tulemusena Rahvamajanduse Nõukogu alluvuses.
29.september 1959 – majandiga liideti autotranspordibaas nr 102.
8.september 1960 – seoses Rahvamajanduse Nõukogule alluvate autotranspordibaaside üleviimisega Vabariikliku Autotranspordi Trusti alluvusse nimetati majand ümber autotranspordibaasiks nr 26.
10.märts 1962 likvideeriti iseseisva majandina ja ühendati autotranspordibaasiga nr 16.
9. Autotranspordibaas nr 102
1.november 1958 – asutatud Tallinnas Pallasti 28 Rahvamajanduse Nõukogu Kalatööstuse Valitsuse Autobaasi ümbernimetamise tulemusena.
29.september 1959 – majand likvideeriti ja ühendati autotranspordibaasiga nr 101.
10. Autotranspordibaas nr 103
1.detsember 1958 – asutatud Tallinnas aadressil Ranna 2 Tallinna Ehitustrusti Transpordikontori baasil. 1.jaanuar 1959 – asutatud kolonnid Tamsalus ja Rakkes.
21.jaanuar 1959 – organiseeritud kolonn Paides.
25.detsember 1959 – majandiga ühendati autotranspordibaasid nr 104 ja 112. Moodustati 103.baasi kolonnid Maardus, Kehras, Loksal ja Padisel ühendatud majandite kolonnide baasil. Lisandus ka kolonn Järvakandis. Kehra kolonn viidi hiljem üle 1.autobaasi alla.
8.september 1960 – seoses Rahvamajanduse Nõukogule alluvate autotranspordibaaside üleviimisega Vabariikliku Autotranspordi Trusti alluvusse nimetati majand ümber autotranspordibaasiks nr 23, aadressiks Klaasi 2 Tallinn.
26.september 1960 – anti väljaspool Harju rajooni asuvad kolonnid üle teistele majanditele. Rakke kolonn anti üle Põltsamaa 5.autobaasile, Tamsalu kolonn Tapa 21.baasile ja Järvakandi kolonn Rapla 19.baasile.
1.august 1961 – loodi majandi koosseisus autokolonn 3052-G, mis 15.augustil eraldati iseseisvaks majandiks aadressiga Ketta 5 Tallinn.
31.oktoober 1963 – saadi 1.autobaasilt Männiku tee 102 asuv territoorium, millest sai majandi uus asukoht.
1.jaanuaril 1971 likvideeriti iseseisva majandina ja allutati koondisele Tallinna Autoveod. Maardu autokolonn eraldati majandi koosseisust ja allutati otse koondisele.
1.juuli 1974 reorganiseeriti majand ümber koondise Tallinna Autoveod 4.filiaaliks.
1.jaanuar 1990 reorganiseeriti iseseisva veondusettevõttena. Majandi nimeks sai Männiku Autobaas.
7.mai 1993 majand likvideeriti seoses erastamisega.
11. Autotranspordibaas nr 104
1.detsember 1958 – asutatud Tallinnas aadressil Pikk 29a Ehitusministeeriumi Autotransportkontori baasil, garaaž asus Tallinnas Muraka 5. Majandil oli kaks kolonni: Loksal ja Padisel.
25.detsember 1959 – majand likvideeriti ja ühendati autotranspordibaasiga nr 103.
12. Autotranspordibaas nr 105
11.detsember 1958 – asutatud Tallinnas aadressil Popovi 6 Kergetööstuse Toodete ja Toorainete Turustuse ja Varustuse Eesti Vabariikliku Kontori transpordi tsehhi baasil.
8.september 1960 – seoses Rahvamajanduse Nõukogule alluvate autotranspordibaaside üleviimisega Vabariikliku Autotranspordi Trusti alluvusse nimetati majand ümber autotranspordibaasiks nr 24, aadressiks Popovi 4 Tallinn.
1.oktoober 1963 majandi Keila kolonn anti üle vastloodud autotranspordibaasile nr 14.
1.jaanuaril 1971 likvideeriti iseseisva majandina ja allutati koondisele Tallinna Autoveod.
1.juuli 1974 reorganiseeriti majand ümber koondise Tallinna Autoveod 5.filiaaliks.
1.jaanuar 1990 reorganiseeriti iseseisva veondusettevõttena. Majandi nimeks sai Pelgulinna Autobaas.
29.juuni 1991 lõpetati tegevus riikliku ettevõttena, majand anti tervikvarana rendile aktsiaseltsile Pelgulinna Autobaas.
13. Autotranspordibaas nr 112
1.detsember 1958 – asutatud Maardu Ehitustrusti autogaraaži baasil Maardus, kolonn Kehras.
25.detsember 1959 – majand likvideeriti ja ühendati autotranspordibaasiga nr 103.
14. Tallinna Sõiduautode Park
Asutatud millalgi 1959 aastal (täpset kuupäeva ei õnnestunud välja selgitada) Tallinnas Staadioni 1. Majandi põhitegevusalaks oli sõiduautode ja väikebusside rent elanikkonnale.
1.jaanuaril 1969 majand likvideeriti ebarentaabluse tõttu, varad ja kohustused anti üle Tallinna Taksopargile.
15. Autokolonn 3052-G
15.august 1961 – asutati Tallinnas Ketta 5 aadressil autotranspordibaasist nr 23 eraldamise tulemusena.
1.jaanuaril 1971 likvideeriti iseseisva majandina ja allutati koondisele Tallinna Autoveod.
1.juuli 1974 reorganiseeriti majand ümber koondise Tallinna Autoveod 8.filiaaliks.
1.jaanuar 1990 reorganiseeriti iseseisva veondusettevõttena. Majandi nimeks sai Kopli Autobaas.
15.august 1993 ettevõte reorganiseeritud riiklikuks aktsiaseltsiks Kopli Autobaas.
16. Autotranspordibaas nr 14
1.oktoober 1963 – asutati Keilas aadressil Ülejõe 2 24.autobaasi Keila kolonni ja 1.autobaasi Vasalemma kolonni baasil.
3.jaanuar 1989 majand ümbernimetatud Keila Autobaasiks.
29.juuni 1991 lõpetati tegevus riikliku ettevõttena, majand anti tervikvarana rendile aktsiaseltsile KeVa.
17. Autokolonn 3055-G
6.detsember 1963 – asutati Tallinnas Väike-Paala 1 aadressil Tallinna Autokaubaveo Valitsuse alluvuses.
1.jaanuaril 1971 likvideeriti iseseisva majandina ja allutati koondisele Tallinna Autoveod.
5.mai 1972 reorganiseeriti majand autotranspordibaasiks nr 26. Narva 13.autobaasist võeti üle autokolonn 3057-T, mis jäi tegutsema eraldi kolonnina majandi koosseisus.
1.juuli 1974 reorganiseeriti majand ümber koondise Tallinna Autoveod 6.filiaaliks.
1.jaanuar 1990 reorganiseeriti iseseisva veondusettevõttena. Majandi nimeks sai Pae Autobaas.
1.juuli 1993 majand likvideeriti seoses erastamisega.
18. koondis Tallinna Autoveod
1.jaanuar 1971 – asutati Tallinnas Leningradi mnt 46. Likvideeriti iseseisvate majanditena autotranspordibaasid nr 1, 16, 17, 23 ja 24 ning autokolonnid 3051-G, 3052-G ja 3055-G, millest said koondise alabaasid.
1.juuli 1974 nimetati koondise koosseisus olevad autotranspordibaasid ümber filiaalideks.
Autotranspordibaasist nr 1 sai 1.filiaal asukohaga Tisleri 10
Autotranspordibaasist nr 16 sai 2.filiaal asukohaga Leningradi mnt 38
Autotranspordibaasist nr 17 sai 3.filiaal asukohaga Pallasti 28
Autotranspordibaasist nr 23 sai 4.filiaal asukohaga Männiku tee 102
Autotranspordibaasist nr 24 sai 5.filiaal asukohaga Popovi 4/5
Autotranspordibaasist nr 26 sai 6.filiaal asukohaga Väike-Paala 1
Autokolonnist 3051-G sai 7.filiaal asukohaga Mustamäe tee 16
Autokolonnist 3052-G sai 8.filiaal asukohaga Ketta 5
Maardu autokolonnist sai 9.filiaal
1.jaanuar 1977 anti 9.filiaal üle vastloodud autotranspordibaasile nr 1, millest sai viimase Maardu kolonn.
16.august 1980 organiseeriti 9.filiaal Sakus aadressil Jaama 2.
1.jaanuar 1989 eraldati koondisest 2.filiaal, millest reorganiseeriti iseseisva majandina autobaas „Tallinna Toiduveod“.
1.jaanuar 1990 reorganiseeriti koondis Tallinna Autoveod iseseisvateks veondusettevõteteks.
1.filiaalist sai Ülemiste Autobaas aadressil Tisleri 10
3.filiaalist sai Lasnamäe Autobaas (hiljem Pallasti Autobaas) aadressil Pallasti 28
4.filiaalist sai Männiku Autobaas aadressil Männiku tee 102
5.filiaalist sai Pelgulinna Autobaas aadressil Popovi 4/5
6.filiaalist sai Pae Autobaas aadressil Väike-Paala 1, autobaasi koosseisu jäi autokolonn 3057
7.filiaalist sai Mustamäe Autobaas aadressil Mustamäe tee 16, autobaasi koosseisu jäi autokolonn 3051, mille kaks salka komplekteeris Mustamäe Autobaas ja ühe salga Lasnamäe Autobaas
8.filiaalist sai Kopli Autobaas aadressil Ketta 5, autobaasi koosseisu jäi autokolonn 3052
9.filiaalist sai Saku Autobaas aadressil Jaama 2 Saku
Tallinna Autoveod jätkas iseseisva ekspedeerimisettevõttena aadressil Leningradi mnt 46.
1.aprill 1990 loodi endise koondise Tallinna Autoveod keskremonditöökoja baasil riigiettevõte „Ratas“ aadressil Ankru 10.
31.detsember 1991 lõpetati tegevus riikliku ettevõttena, majand anti tervikvarana rendile aktsiaseltsile Tallinna Autoveod.
19. Autotranspordibaas nr 1
1.jaanuar 1977 – asutati Kehras koondise Tallinna Autoveod 1.filiaali Kehra kolonni, 9.filiaali ja autotranspordibaas nr 21 Loksa kolonni baasil. Põhibaas oli Kehras, kolonnid Maardus ja Loksal. 1979 aastaks oli põhibaas arvatud Maardusse, Kehrasse jäi kolonn.
3.jaanuar 1989 majand ümbernimetatud Harju Autobaasiks.
3.detsember 1991 lõpetati tegevus riikliku ettevõttena, majand anti tervikvarana rendile.
20. Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondis
1.juulil 1989 viidi senine Trammide ja Trollibusside Valitsus üle isemajandavaks ettevõtteks.
21. Bussiettevõte „Mootor“
1.jaanuar 1990 organiseeritud iseseisva majandina Tallinna Autobussikoondise Ülemiste filiaali baasil.
1.oktoober 1991 ettevõte reorganiseeritud riiklikuks aktsiaseltsiks Mootor.
22. Saku Autobaas
1.jaanuar 1990 loodud koondise Tallinna Autoveod 9.filiaali baasil iseseisva veondusettevõttena.
1.oktoober 1991 ettevõte reorganiseeritud riiklikuks aktsiaseltsiks Saku AB.
(29-04-2014, 09:57 AM)aavu Kirjutas:(29-04-2014, 00:02 AM)mustninja Kirjutas: Viimase aasta jooksul sai üksjagu aega Riigiarhiivis veedetud nõukogudeaegseid dokumente sirvides.
Ega ei pannud tähele mis ajal tegutses Tallinnas autolaenutus? Filmis "Keskpäevane praam" oli üks mosu autolaenutusest. Siis 60-ndatel lühikest aega ta pidi tegutsema.
Tallinna Sõiduautode Park tegutses 1959-1969. Ei oska öelda, kas peale seda Taksopark ka veel rendiga tegeles. Teistes Eesti piirkondlikes autobaasides lõpetati autode rent vahemikus 1967-1968.
01-05-2014, 11:43 AM
(Seda postitust muudeti viimati: 01-05-2014, 13:36 PM ja muutjaks oli mustninja.)
Rakvere rajoon
1. Autotranspordibaas nr 2
1.september 1944 – asutatud Rakveres Aia 16, alabaas Kohtla-Järvel Saka külas. Segamajand. Nii põhi- kui alabaas tegelesid nii kauba- kui reisijateveoga. Alabaas kolis mõne aasta jooksul Jõhvi.
17.august 1949 likvideeriti Jõhvi alabaas ja anti täies koosseisus üle Toilas äsjaloodud autotranspordibaasile nr 12
30.august 1958 asutatud majandi filiaal Kundas.
12.veebruar 1959 eraldus majandist Kunda filiaal, millest sai iseseisev majand Rahvamajanduse Nõukogu alluvuses numbriga 113.
16.veebruar 1959 asutatud filiaal Tapal
16.mai 1959 Tapa filiaal eraldati majandist ja reorganiseeriti autotranspordibaasiks nr 21.
1.juuli 1968 eraldati majandist busside ja taksode kolonn, mille baasil moodustati Rakvere Autobussi- ja Taksoautopark, mille aadressiks sai majandi senine asukoht. Autotranspordibaas nr 2 põhibaasiks sai Rägavere tee 44 territoorium ning tegevusalaks jäi ainult kaubavedu.
25.jaanuar 1972 moodustatud Kunda kolonn likvideeritud autotranspordibaasi nr 22 territooriumil.
1.jaanuar 1973 anti majandi Loksa kolonn üle autotranspordibaasile nr 21.
Ajavahemikul 1975-1982 (täpset kuupäeva ei suutnud tuvastada) loodi majandi koosseisus autokolonn 3063-T.
1.jaanuar 1989 eraldatud majandist Kunda kolonn, millest moodustatud iseseisva majandina Kunda Autobaas.
3.jaanuar 1989 majand ümbernimetatud Rakvere Autobaasiks.
15.august 1993 ettevõte reorganiseeritud riiklikuks aktsiaseltsiks Rakvere Autobaas.
2. Autotranspordibaas nr 113
12.veebruar 1959 – asutatud Kundas autotranspordibaasi nr 2 Kunda filiaali baasil. Majand allus Rahvamajanduse Nõukogule ning tegutses segamajandina toimetades ka Kunda lähiümbruse bussiliine.
8.september 1960 – seoses Rahvamajanduse Nõukogule alluvate autotranspordibaaside üleviimisega Vabariikliku Autotranspordi Trusti alluvusse nimetati majand ümber autotranspordibaasiks nr 22.
1.oktoober 1963 anti reisijatevedu ja autobussid üle Rakvere 2.autobaasile. Majand jäi tegutsema ainult kaubavedudel.
25.jaanuar 1972 majand likvideeriti. Varad ja kohustused anti üle autotranspordibaasile nr 2, mille baasil moodustati autotranspordibaas nr 2 Kunda kolonn.
1.jaanuar 1989 taasloodud iseseisva majandina, nimeks Kunda Autobaas.
31.detsember 1991 lõpetati tegevus riikliku ettevõttena, majand anti tervikvarana rendile.
3. Autotranspordibaas nr 21
16.mai 1959 – asutatud Tapal Lillaka 58 autotranspordibaasi nr 2 Tapa filiaali baasil. Samuti segamajand, mis tegutses tollase Tapa rajooni bussiliinidel.
26.september 1960 võeti Tallinna 23.autobaasilt üle Tamsalu kolonn.
1.juuli 1961 võeti Põltsamaa 5.autobaasilt üle Rakke kolonn.
10.aprill 1962 seoses Tapa rajooni likvideerimisega anti reisijatevedu üle Paide 10.autobaasile ja Rakvere 2.autobaasile. Majand jäi tegutsema ainult kaubavedudel.
1.jaanuar 1970 loodi majandi koosseisus autokolonn 3058-T.
1.jaanuar 1973 võeti 2.autobaasilt üle Loksa kolonn.
1.jaanuar 1977 anti Loksa kolonn üle Kehras loodud autotranspordibaasile nr 1.
3.jaanuar 1989 majand ümbernimetatud Tapa Autobaasiks.
23.detsember 1991 lõpetati tegevus riikliku ettevõttena, majand anti tervikvarana rendile.
4. Rakvere Autobussi- ja Taksoautopark
1.juuli 1968 – asutatud Rakveres Aia 16 autotranspordibaasi nr 2 reisijateveokolonnide baasil.
12.jaanuar 1989 majand ümbernimetatud Rakvere Autobussi- ja Taksopargiks.
1.märts 1992 ettevõte reorganiseeritud riiklikuks aktsiaseltsiks Rakvere ATP.
1.september 1993 ettevõtte Tapa filiaalist reorganiseeritud riiklik aktsiaselts Tabus.
Võru rajoon
1. Autotranspordibaas nr 3
asutatud septembris 1944 Võrus Kreutzwaldi 17, viimasesse asukohta Räpina mnt 16 koliti juba viiekümnendatel. Segamajand, mis tegeles nii kauba- kui reisijateveoga terve nõukogude perioodi. Majandi filiaal asus Põlva alevis.
1.detsembril 1966 väljastatud ministeeriumi käskkirjaga planeeriti küll eraldada reisijatevedu ja anda see üle Tartu Autobussi- ja Taksoautopargile samamoodi nagu pool aastat varem tehti Valga 9.autobaasiga. Tegelikkuses see plaan ei rakendunud.
Ajavahemikul 1975-1985 (täpset kuupäeva ei suutnud tuvastada) loodi majandi koosseisus autokolonn 3064-T.
1.jaanuar 1982 eraldati majandist Põlva filiaal, mille baasil moodustati uus autotranspordibaas nr 4.
1980-te teises pooles käis dokumentidest läbi ka Võru Autobussi- ja Taksopargi moodustamine, milleni siiski ei jõutud.
3.jaanuar 1989 majand ümbernimetatud Võru Autobaasiks.
1.oktoober 1991 ettevõte reorganiseeritud riiklikuks aktsiaseltsiks Võru Autobaas.
1. Autotranspordibaas nr 2
1.september 1944 – asutatud Rakveres Aia 16, alabaas Kohtla-Järvel Saka külas. Segamajand. Nii põhi- kui alabaas tegelesid nii kauba- kui reisijateveoga. Alabaas kolis mõne aasta jooksul Jõhvi.
17.august 1949 likvideeriti Jõhvi alabaas ja anti täies koosseisus üle Toilas äsjaloodud autotranspordibaasile nr 12
30.august 1958 asutatud majandi filiaal Kundas.
12.veebruar 1959 eraldus majandist Kunda filiaal, millest sai iseseisev majand Rahvamajanduse Nõukogu alluvuses numbriga 113.
16.veebruar 1959 asutatud filiaal Tapal
16.mai 1959 Tapa filiaal eraldati majandist ja reorganiseeriti autotranspordibaasiks nr 21.
1.juuli 1968 eraldati majandist busside ja taksode kolonn, mille baasil moodustati Rakvere Autobussi- ja Taksoautopark, mille aadressiks sai majandi senine asukoht. Autotranspordibaas nr 2 põhibaasiks sai Rägavere tee 44 territoorium ning tegevusalaks jäi ainult kaubavedu.
25.jaanuar 1972 moodustatud Kunda kolonn likvideeritud autotranspordibaasi nr 22 territooriumil.
1.jaanuar 1973 anti majandi Loksa kolonn üle autotranspordibaasile nr 21.
Ajavahemikul 1975-1982 (täpset kuupäeva ei suutnud tuvastada) loodi majandi koosseisus autokolonn 3063-T.
1.jaanuar 1989 eraldatud majandist Kunda kolonn, millest moodustatud iseseisva majandina Kunda Autobaas.
3.jaanuar 1989 majand ümbernimetatud Rakvere Autobaasiks.
15.august 1993 ettevõte reorganiseeritud riiklikuks aktsiaseltsiks Rakvere Autobaas.
2. Autotranspordibaas nr 113
12.veebruar 1959 – asutatud Kundas autotranspordibaasi nr 2 Kunda filiaali baasil. Majand allus Rahvamajanduse Nõukogule ning tegutses segamajandina toimetades ka Kunda lähiümbruse bussiliine.
8.september 1960 – seoses Rahvamajanduse Nõukogule alluvate autotranspordibaaside üleviimisega Vabariikliku Autotranspordi Trusti alluvusse nimetati majand ümber autotranspordibaasiks nr 22.
1.oktoober 1963 anti reisijatevedu ja autobussid üle Rakvere 2.autobaasile. Majand jäi tegutsema ainult kaubavedudel.
25.jaanuar 1972 majand likvideeriti. Varad ja kohustused anti üle autotranspordibaasile nr 2, mille baasil moodustati autotranspordibaas nr 2 Kunda kolonn.
1.jaanuar 1989 taasloodud iseseisva majandina, nimeks Kunda Autobaas.
31.detsember 1991 lõpetati tegevus riikliku ettevõttena, majand anti tervikvarana rendile.
3. Autotranspordibaas nr 21
16.mai 1959 – asutatud Tapal Lillaka 58 autotranspordibaasi nr 2 Tapa filiaali baasil. Samuti segamajand, mis tegutses tollase Tapa rajooni bussiliinidel.
26.september 1960 võeti Tallinna 23.autobaasilt üle Tamsalu kolonn.
1.juuli 1961 võeti Põltsamaa 5.autobaasilt üle Rakke kolonn.
10.aprill 1962 seoses Tapa rajooni likvideerimisega anti reisijatevedu üle Paide 10.autobaasile ja Rakvere 2.autobaasile. Majand jäi tegutsema ainult kaubavedudel.
1.jaanuar 1970 loodi majandi koosseisus autokolonn 3058-T.
1.jaanuar 1973 võeti 2.autobaasilt üle Loksa kolonn.
1.jaanuar 1977 anti Loksa kolonn üle Kehras loodud autotranspordibaasile nr 1.
3.jaanuar 1989 majand ümbernimetatud Tapa Autobaasiks.
23.detsember 1991 lõpetati tegevus riikliku ettevõttena, majand anti tervikvarana rendile.
4. Rakvere Autobussi- ja Taksoautopark
1.juuli 1968 – asutatud Rakveres Aia 16 autotranspordibaasi nr 2 reisijateveokolonnide baasil.
12.jaanuar 1989 majand ümbernimetatud Rakvere Autobussi- ja Taksopargiks.
1.märts 1992 ettevõte reorganiseeritud riiklikuks aktsiaseltsiks Rakvere ATP.
1.september 1993 ettevõtte Tapa filiaalist reorganiseeritud riiklik aktsiaselts Tabus.
Võru rajoon
1. Autotranspordibaas nr 3
asutatud septembris 1944 Võrus Kreutzwaldi 17, viimasesse asukohta Räpina mnt 16 koliti juba viiekümnendatel. Segamajand, mis tegeles nii kauba- kui reisijateveoga terve nõukogude perioodi. Majandi filiaal asus Põlva alevis.
1.detsembril 1966 väljastatud ministeeriumi käskkirjaga planeeriti küll eraldada reisijatevedu ja anda see üle Tartu Autobussi- ja Taksoautopargile samamoodi nagu pool aastat varem tehti Valga 9.autobaasiga. Tegelikkuses see plaan ei rakendunud.
Ajavahemikul 1975-1985 (täpset kuupäeva ei suutnud tuvastada) loodi majandi koosseisus autokolonn 3064-T.
1.jaanuar 1982 eraldati majandist Põlva filiaal, mille baasil moodustati uus autotranspordibaas nr 4.
1980-te teises pooles käis dokumentidest läbi ka Võru Autobussi- ja Taksopargi moodustamine, milleni siiski ei jõutud.
3.jaanuar 1989 majand ümbernimetatud Võru Autobaasiks.
1.oktoober 1991 ettevõte reorganiseeritud riiklikuks aktsiaseltsiks Võru Autobaas.
01-05-2014, 12:26 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 01-05-2014, 15:12 PM ja muutjaks oli mustninja.)
Tartu rajoon
1. Autotranspordibaas nr 4
asutatud septembris 1944 Tartus aadressil Lao 2a, garaaž asus Narva 76/78 ning töökojad Tiigi 67 ja Põllu 4. Segamajand, mis tegeles nii kauba- kui reisijateveoga.
18.mai 1949 liideti majandiga autotranspordibaas nr 12.
1.jaanuar 1954 jagati majand kaheks iseseisvaks baasiks. Autotranspordibaasi nr 4 jäi ainult kaubavedu, reisijateveo osakonnast sai Tartu Autobussi- ja Taksoautopark.
1.september 1961 reorganiseeriti autokolonniks 3053-G aadressil Vene 1. Kolonn moodustati Elvas. Alates 1965 sai majandi aadressiks Aardla 23.
16.oktoober 1961 eraldati majandist Elva autokolonn ja anti üle vastloodud autotranspordibaasile nr 4.
24.november 1965 liideti majandiga autotranspordibaas nr 20.
1.juuli 1975 reorganiseeriti majand ümber koondise Tartu Autoveod Tartu filiaaliks.
2. Autotranspordibaas nr 12
15.november 1945 – asutatud Tartus aadressil Filosoofi 7, töökojad Riia 11a ja Riia 68. Segamajand, mis tegeles nii kauba- kui reisijateveoga.
18.mai 1949 majand likvideeriti ja ühendati autotranspordibaasiga nr 4.
3. Tartu Autobussi- ja Taksoautopark
1.jaanuar 1954 – asutatud Tartus Tiigi 67. Uude asukohta Ringtee 14 koliti seitsmekümnendatel.
1.aprill 1966 liideti majandiga Valga autotranspordibaasi nr 9 reisijateveo kolonn.
1980-te esimeses pooles (täpset kuupäeva ei suutnud tuvastada) loodi majandi koosseisus autokolonn 3066-S.
1.jaanuar 1986 eraldati majandist Valga kolonn ja anti üle autotranspordibaasile nr 9. Tõrva piirkonna bussid ja liinid anti üle 1.oktoobrist.
23.jaanuar 1989 majand ümbernimetatud Tartu Autobussi- ja Taksopargiks.
1.november 1991 ettevõte reorganiseeritud riiklikuks aktsiaseltsiks Tarbus.
1.aprill 1992 anti Jõgeva maakonna sisene reisijatevedu üle Jõgeva Autobaasile.
15.aprill 1992 anti Põlva maakonna sisene reisijatevedu üle Põlva Autobaasile.
20.jaanuar 1993 eraldati linnabussiliiklus ja anti üle selleks otstarbeks loodud munitsipaalettevõttele Liikor.
4. Autotranspordibaas nr 20
1.oktoober 1958 – asutatud Tartus aadressil Tehase 19 Kohaliku Majanduse Ministeeriumi Rajoonidevahelise Ehitus- ja Remonttööde Trusti autobaasi reorganiseerimise tulemusena.
1.detsember 1959 liideti majandiga autotranspordibaas nr 106.
24.november 1965 likvideeritud iseseisva majandina ja ühendatud autokolonniga 3053-G.
5. Autotranspordibaas nr 106
1.jaanuar 1959 – asutatud Tartus Rahvamajanduse Nõukogu alluvuses Tartu Ehitustrusti Autotranspordi Kontori baasil.
29.august 1959 viidi majand Rahvamajanduse Nõukogu alluvusest üle Autotranspordi ja Maanteede Ministeeriumi alluvusse. Majandi numbrit samas ei muudetud.
1.detsember 1959 likvideeriti iseseisva majandina ja ühendati autotranspordibaasiga nr 20.
6. Autotranspordibaas nr 4
16.oktoober 1961 – asutatud Elvas autokolonni 3053-G Elva kolonni baasil.
1.juuli 1975 reorganiseeriti majand ümber koondise Tartu Autoveod Elva filiaaliks.
7. koondis Tartu Autoveod
1.juuli 1975 – asutatud Tartus Aardla 23 autokolonni 3053-G ja autotranspordibaas nr 4 ühendamise ja reorganiseerimise tulemusena. Elvasse jäi filiaal.
15.august 1993 ettevõte reorganiseeritud riiklikuks aktsiaseltsiks Tartu Autoveod.
Haapsalu rajoon
1. Autotranspordibaas nr 6
1.oktoober 1944 – asutatud Haapsalus aadressil Karja 4. Segamajand, mis tegeles nii kauba- kui reisijateveoga. Seitsmekümnendatel koliti uuele territooriumile Lihula mnt 11. Majandil oli eraldi kolonn Lihulas.
18.mai 1949 liideti majandiga autotranspordibaas nr 14, millest sai majandi Hiiumaa alabaas.
1.juuli 1957 eraldati Hiiumaa alabaas, mis reorganiseeriti autotranspordibaasiks nr 15.
1.aprill 1969 anti majandi poolt opereeritav linnadevaheline bussivedu üle Tallinna Autobussipargile ja Pärnu Autobussi- ja Taksoautopargile. Majandile jäi ainult rajoonisisene reisijatevedu.
3.jaanuar 1989 majand ümbernimetatud Haapsalu Autobaasiks.
7.juuni 1993 antud majandi Lihula kolonn üle munitsipaalomandisse.
15.august 1993 ettevõte reorganiseeritud riiklikuks aktsiaseltsiks Haapsalu Autobaas.
1.märts 1994 ettevõte erastatud.
Pärnu rajoon
1. Autotranspordibaas nr 7
1.oktoober 1944 – asutatud Pärnus aadressil Riia mnt 27, töökoda Henno 8. Segamajand, mis tegeles nii kauba- kui reisijateveoga. Hiljemalt seitsmekümnendatel koliti uuele territooriumile Riia mnt 233a.
1.juuli 1960 liideti majandiga autotranspordibaas nr 22. Samaaegselt eraldati majandist reisijateveo osakond, mille baasil loodi Pärnu Autobussi- ja Taksoautopark.
2.september 1961 loodi majandi koosseisus autokolonn 3054-G, mille ühe autoroodu komplekteeris Viljandi 8.autobaas.
4.juuni 1966 likvideeriti autokolonni 3054-G koosseisust Viljandi autorood.
1.jaanuar 1969 reorganiseeriti terve majand autokolonniks 3054-G.
1.jaanuar 1981 reorganiseeriti autokolonn 3054-G taas üheks autokolonniks autotranspordibaas nr 7 koosseisus.
3.jaanuar 1989 majand ümbernimetatud Pärnu Autobaasiks.
1.november 1991 ettevõte reorganiseeritud riiklikuks aktsiaseltsiks Pärnu Autobaas.
2. Autotranspordibaas nr 111
1.november 1958 – asutatud Pärnus aadressil Kingissepa 7 Rahvamajanduse Nõukogu Kalatööstuse Valitsuse Autobaasi reorganiseerimise tulemusena.
27.august 1959 viidi majand Rahvamajanduse Nõukogu alluvusest üle Autotranspordi ja Maanteede Ministeeriumi alluvusse. Majandi uueks nimeks sai autotranspordibaas nr 22.
1.juuli 1960 likvideeritud iseseisva majandina ja ühendatud autotranspordibaasiga nr 7.
3. Pärnu Autobussi- ja Taksoautopark
1.juuli 1960 – asutatud Pärnus aadressil Mere 3 autotranspordibaasi nr 7 reisijateveo osakonna baasil. Hiljemalt kaheksakümnendate alguseks oli ametlikuks aadressiks Mere 7.
12.jaanuar 1989 majand ümbernimetatud Pärnu Autobussi- ja Taksopargiks.
1.november 1991 ettevõte reorganiseeritud riiklikuks aktsiaseltsiks Pärnu ATP.
1. Autotranspordibaas nr 4
asutatud septembris 1944 Tartus aadressil Lao 2a, garaaž asus Narva 76/78 ning töökojad Tiigi 67 ja Põllu 4. Segamajand, mis tegeles nii kauba- kui reisijateveoga.
18.mai 1949 liideti majandiga autotranspordibaas nr 12.
1.jaanuar 1954 jagati majand kaheks iseseisvaks baasiks. Autotranspordibaasi nr 4 jäi ainult kaubavedu, reisijateveo osakonnast sai Tartu Autobussi- ja Taksoautopark.
1.september 1961 reorganiseeriti autokolonniks 3053-G aadressil Vene 1. Kolonn moodustati Elvas. Alates 1965 sai majandi aadressiks Aardla 23.
16.oktoober 1961 eraldati majandist Elva autokolonn ja anti üle vastloodud autotranspordibaasile nr 4.
24.november 1965 liideti majandiga autotranspordibaas nr 20.
1.juuli 1975 reorganiseeriti majand ümber koondise Tartu Autoveod Tartu filiaaliks.
2. Autotranspordibaas nr 12
15.november 1945 – asutatud Tartus aadressil Filosoofi 7, töökojad Riia 11a ja Riia 68. Segamajand, mis tegeles nii kauba- kui reisijateveoga.
18.mai 1949 majand likvideeriti ja ühendati autotranspordibaasiga nr 4.
3. Tartu Autobussi- ja Taksoautopark
1.jaanuar 1954 – asutatud Tartus Tiigi 67. Uude asukohta Ringtee 14 koliti seitsmekümnendatel.
1.aprill 1966 liideti majandiga Valga autotranspordibaasi nr 9 reisijateveo kolonn.
1980-te esimeses pooles (täpset kuupäeva ei suutnud tuvastada) loodi majandi koosseisus autokolonn 3066-S.
1.jaanuar 1986 eraldati majandist Valga kolonn ja anti üle autotranspordibaasile nr 9. Tõrva piirkonna bussid ja liinid anti üle 1.oktoobrist.
23.jaanuar 1989 majand ümbernimetatud Tartu Autobussi- ja Taksopargiks.
1.november 1991 ettevõte reorganiseeritud riiklikuks aktsiaseltsiks Tarbus.
1.aprill 1992 anti Jõgeva maakonna sisene reisijatevedu üle Jõgeva Autobaasile.
15.aprill 1992 anti Põlva maakonna sisene reisijatevedu üle Põlva Autobaasile.
20.jaanuar 1993 eraldati linnabussiliiklus ja anti üle selleks otstarbeks loodud munitsipaalettevõttele Liikor.
4. Autotranspordibaas nr 20
1.oktoober 1958 – asutatud Tartus aadressil Tehase 19 Kohaliku Majanduse Ministeeriumi Rajoonidevahelise Ehitus- ja Remonttööde Trusti autobaasi reorganiseerimise tulemusena.
1.detsember 1959 liideti majandiga autotranspordibaas nr 106.
24.november 1965 likvideeritud iseseisva majandina ja ühendatud autokolonniga 3053-G.
5. Autotranspordibaas nr 106
1.jaanuar 1959 – asutatud Tartus Rahvamajanduse Nõukogu alluvuses Tartu Ehitustrusti Autotranspordi Kontori baasil.
29.august 1959 viidi majand Rahvamajanduse Nõukogu alluvusest üle Autotranspordi ja Maanteede Ministeeriumi alluvusse. Majandi numbrit samas ei muudetud.
1.detsember 1959 likvideeriti iseseisva majandina ja ühendati autotranspordibaasiga nr 20.
6. Autotranspordibaas nr 4
16.oktoober 1961 – asutatud Elvas autokolonni 3053-G Elva kolonni baasil.
1.juuli 1975 reorganiseeriti majand ümber koondise Tartu Autoveod Elva filiaaliks.
7. koondis Tartu Autoveod
1.juuli 1975 – asutatud Tartus Aardla 23 autokolonni 3053-G ja autotranspordibaas nr 4 ühendamise ja reorganiseerimise tulemusena. Elvasse jäi filiaal.
15.august 1993 ettevõte reorganiseeritud riiklikuks aktsiaseltsiks Tartu Autoveod.
Haapsalu rajoon
1. Autotranspordibaas nr 6
1.oktoober 1944 – asutatud Haapsalus aadressil Karja 4. Segamajand, mis tegeles nii kauba- kui reisijateveoga. Seitsmekümnendatel koliti uuele territooriumile Lihula mnt 11. Majandil oli eraldi kolonn Lihulas.
18.mai 1949 liideti majandiga autotranspordibaas nr 14, millest sai majandi Hiiumaa alabaas.
1.juuli 1957 eraldati Hiiumaa alabaas, mis reorganiseeriti autotranspordibaasiks nr 15.
1.aprill 1969 anti majandi poolt opereeritav linnadevaheline bussivedu üle Tallinna Autobussipargile ja Pärnu Autobussi- ja Taksoautopargile. Majandile jäi ainult rajoonisisene reisijatevedu.
3.jaanuar 1989 majand ümbernimetatud Haapsalu Autobaasiks.
7.juuni 1993 antud majandi Lihula kolonn üle munitsipaalomandisse.
15.august 1993 ettevõte reorganiseeritud riiklikuks aktsiaseltsiks Haapsalu Autobaas.
1.märts 1994 ettevõte erastatud.
Pärnu rajoon
1. Autotranspordibaas nr 7
1.oktoober 1944 – asutatud Pärnus aadressil Riia mnt 27, töökoda Henno 8. Segamajand, mis tegeles nii kauba- kui reisijateveoga. Hiljemalt seitsmekümnendatel koliti uuele territooriumile Riia mnt 233a.
1.juuli 1960 liideti majandiga autotranspordibaas nr 22. Samaaegselt eraldati majandist reisijateveo osakond, mille baasil loodi Pärnu Autobussi- ja Taksoautopark.
2.september 1961 loodi majandi koosseisus autokolonn 3054-G, mille ühe autoroodu komplekteeris Viljandi 8.autobaas.
4.juuni 1966 likvideeriti autokolonni 3054-G koosseisust Viljandi autorood.
1.jaanuar 1969 reorganiseeriti terve majand autokolonniks 3054-G.
1.jaanuar 1981 reorganiseeriti autokolonn 3054-G taas üheks autokolonniks autotranspordibaas nr 7 koosseisus.
3.jaanuar 1989 majand ümbernimetatud Pärnu Autobaasiks.
1.november 1991 ettevõte reorganiseeritud riiklikuks aktsiaseltsiks Pärnu Autobaas.
2. Autotranspordibaas nr 111
1.november 1958 – asutatud Pärnus aadressil Kingissepa 7 Rahvamajanduse Nõukogu Kalatööstuse Valitsuse Autobaasi reorganiseerimise tulemusena.
27.august 1959 viidi majand Rahvamajanduse Nõukogu alluvusest üle Autotranspordi ja Maanteede Ministeeriumi alluvusse. Majandi uueks nimeks sai autotranspordibaas nr 22.
1.juuli 1960 likvideeritud iseseisva majandina ja ühendatud autotranspordibaasiga nr 7.
3. Pärnu Autobussi- ja Taksoautopark
1.juuli 1960 – asutatud Pärnus aadressil Mere 3 autotranspordibaasi nr 7 reisijateveo osakonna baasil. Hiljemalt kaheksakümnendate alguseks oli ametlikuks aadressiks Mere 7.
12.jaanuar 1989 majand ümbernimetatud Pärnu Autobussi- ja Taksopargiks.
1.november 1991 ettevõte reorganiseeritud riiklikuks aktsiaseltsiks Pärnu ATP.
01-05-2014, 13:12 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 01-05-2014, 13:40 PM ja muutjaks oli mustninja.)
Viljandi rajoon
1. Autotranspordibaas nr 8
1.oktoober 1944 – asutatud Viljandis aadressil Uus 38, alabaas Põltsamaal, garaažid Savi 4 Viljandis, Pargi 1 Põltsamaal ja Tallinna 2 Suure-Jaanis. Segamajand, mis tegeles nii kauba- kui reisijateveoga. Kuuekümnendatel moodustati kolonnid Suure-Jaanis ja Abja-Paluojal. Seitsmekümnendatel koliti uuele territooriumile aadressiga Pargi 3 Viljandis.
1952 kevadel eraldati majandist Põltsamaa alabaas, millest reorganiseeriti autotranspordibaas nr 5.
2.september 1961 organiseeritud üks autorood Pärnu autokolonni 3054-G koosseisus.
1964 aasta dokumentidest jookseb läbi autotranspordibaas nr 26 asukohaga Suure-Jaanis, mis peaks idee järgi olema moodustatud 8.autobaasi Suure-Jaani kolonnist. Tegelikkuses sellist majandit ei eksisteerinud.
4.juuni 1966 likvideeriti autorood autokolonni 3054-G koosseisust.
1.jaanuar 1970 organiseeriti majandi koosseisus autokolonn 3059-T.
1.jaanuar 1973 eraldati majandi koosseisust reisijateveo kolonnid, mille baasil moodustati eraldiseisev majand Viljandi Autobussi- ja Taksopark.
3.jaanuar 1989 majand ümbernimetatud Viljandi Autobaasiks.
1.november 1991 ettevõte reorganiseeritud riiklikuks aktsiaseltsiks Viljandi Autobaas.
2. Viljandi Autobussi- ja Taksopark
1.jaanuar 1973 – asutatud Viljandis aadressil Uku 1a autotranspordibaasi nr 8 reisijateveo kolonnide baasil.
1.märts 1992 ettevõte reorganiseeritud riiklikuks aktsiaseltsiks Viljandi ATP.
1.aprill 1992 eraldati ettevõttest Suure-Jaani kolonni Põltsamaa brigaadid ja anti koos bussiliinidega üle Jõgeva Autobaasile.
8.aprill 1993 eraldati ettevõttest Suure-Jaani kolonn, mille baasil organiseeriti Suure-Jaani valla munitsipaalettevõte Transport.
Valga rajoon
1. Autotranspordibaas nr 9
1.oktoober 1944 – asutatud Valgas aadressil Võidu 22. Segamajand, mis tegeles nii kauba- kui reisijateveoga. Hiljemalt kuuekümnendate lõpuks oli ametlik aadress Tartu 6.
1.aprill 1966 eraldati majandist reisijateveo kolonn ja anti üle Tartu Autobussi- ja Taksoautopargile.
1.jaanuar 1973 organiseeriti majandi koosseisus autokolonn 3061-T.
1.jaanuar 1986 pärast 20 aastat hakkas majand taas tegelema reisijateveoga, kuna Tartu Autobussi- ja Taksoautopargist võeti üle Valga kolonn. Tõrva piirkonna bussiliinid koos veeremiga võeti üle 1.oktoobrist 1986.
30.detsember 1988 majand ümbernimetatud Valga Autobaasiks.
Paide rajoon
1. Autotranspordibaas nr 10
1.oktoober 1944 – asutatud Paides aadressil Turg 8, garaaž Pärnu 65. Segamajand, mis tegeles nii kauba- kui reisijateveoga. Hiljemalt seitsmekümnendatel oli ametlik aadress Pikk 42.
1.oktoober 1973 anti üle linnadevahelise reisijateveo I etapp peamiselt Rakvere ja Viljandi bussiparkidele, väiksem osa läks Tartu ja Tallinna parkidele.
31.detsember 1973 anti üle linnadevahelise reisijateveo II etapp peamiselt Tallinna Autobussipargile. Osaliselt ka Rakvere, Viljandi ja Pärnu bussiparkidele. Majandile jäi ainult rajoonisisene reisijatevedu.
3.jaanuar 1989 majand ümbernimetatud Paide Autobaasiks.
31.juuli 1991 lõpetati tegevus riikliku ettevõttena, majand anti tervikvarana rendile aktsiaseltsile Assotrans.
Kingissepa rajoon (Saaremaa)
1. Autotranspordibaas nr 11
10.oktoober 1944 – asutatud Kuressaares aadressil Tallinna 20/22. Segamajand, mis tegeles nii kauba- kui reisijateveoga. Hiljemalt seitsmekümnendatel oli ametlik aadress Pihtla tee 20.
3.jaanuar 1989 majand ümbernimetatud Saaremaa Autobaasiks.
1.märts 1992 ettevõte reorganiseeritud riiklikuks aktsiaseltsiks Saaremaa Autobaas.
1. Autotranspordibaas nr 8
1.oktoober 1944 – asutatud Viljandis aadressil Uus 38, alabaas Põltsamaal, garaažid Savi 4 Viljandis, Pargi 1 Põltsamaal ja Tallinna 2 Suure-Jaanis. Segamajand, mis tegeles nii kauba- kui reisijateveoga. Kuuekümnendatel moodustati kolonnid Suure-Jaanis ja Abja-Paluojal. Seitsmekümnendatel koliti uuele territooriumile aadressiga Pargi 3 Viljandis.
1952 kevadel eraldati majandist Põltsamaa alabaas, millest reorganiseeriti autotranspordibaas nr 5.
2.september 1961 organiseeritud üks autorood Pärnu autokolonni 3054-G koosseisus.
1964 aasta dokumentidest jookseb läbi autotranspordibaas nr 26 asukohaga Suure-Jaanis, mis peaks idee järgi olema moodustatud 8.autobaasi Suure-Jaani kolonnist. Tegelikkuses sellist majandit ei eksisteerinud.
4.juuni 1966 likvideeriti autorood autokolonni 3054-G koosseisust.
1.jaanuar 1970 organiseeriti majandi koosseisus autokolonn 3059-T.
1.jaanuar 1973 eraldati majandi koosseisust reisijateveo kolonnid, mille baasil moodustati eraldiseisev majand Viljandi Autobussi- ja Taksopark.
3.jaanuar 1989 majand ümbernimetatud Viljandi Autobaasiks.
1.november 1991 ettevõte reorganiseeritud riiklikuks aktsiaseltsiks Viljandi Autobaas.
2. Viljandi Autobussi- ja Taksopark
1.jaanuar 1973 – asutatud Viljandis aadressil Uku 1a autotranspordibaasi nr 8 reisijateveo kolonnide baasil.
1.märts 1992 ettevõte reorganiseeritud riiklikuks aktsiaseltsiks Viljandi ATP.
1.aprill 1992 eraldati ettevõttest Suure-Jaani kolonni Põltsamaa brigaadid ja anti koos bussiliinidega üle Jõgeva Autobaasile.
8.aprill 1993 eraldati ettevõttest Suure-Jaani kolonn, mille baasil organiseeriti Suure-Jaani valla munitsipaalettevõte Transport.
Valga rajoon
1. Autotranspordibaas nr 9
1.oktoober 1944 – asutatud Valgas aadressil Võidu 22. Segamajand, mis tegeles nii kauba- kui reisijateveoga. Hiljemalt kuuekümnendate lõpuks oli ametlik aadress Tartu 6.
1.aprill 1966 eraldati majandist reisijateveo kolonn ja anti üle Tartu Autobussi- ja Taksoautopargile.
1.jaanuar 1973 organiseeriti majandi koosseisus autokolonn 3061-T.
1.jaanuar 1986 pärast 20 aastat hakkas majand taas tegelema reisijateveoga, kuna Tartu Autobussi- ja Taksoautopargist võeti üle Valga kolonn. Tõrva piirkonna bussiliinid koos veeremiga võeti üle 1.oktoobrist 1986.
30.detsember 1988 majand ümbernimetatud Valga Autobaasiks.
Paide rajoon
1. Autotranspordibaas nr 10
1.oktoober 1944 – asutatud Paides aadressil Turg 8, garaaž Pärnu 65. Segamajand, mis tegeles nii kauba- kui reisijateveoga. Hiljemalt seitsmekümnendatel oli ametlik aadress Pikk 42.
1.oktoober 1973 anti üle linnadevahelise reisijateveo I etapp peamiselt Rakvere ja Viljandi bussiparkidele, väiksem osa läks Tartu ja Tallinna parkidele.
31.detsember 1973 anti üle linnadevahelise reisijateveo II etapp peamiselt Tallinna Autobussipargile. Osaliselt ka Rakvere, Viljandi ja Pärnu bussiparkidele. Majandile jäi ainult rajoonisisene reisijatevedu.
3.jaanuar 1989 majand ümbernimetatud Paide Autobaasiks.
31.juuli 1991 lõpetati tegevus riikliku ettevõttena, majand anti tervikvarana rendile aktsiaseltsile Assotrans.
Kingissepa rajoon (Saaremaa)
1. Autotranspordibaas nr 11
10.oktoober 1944 – asutatud Kuressaares aadressil Tallinna 20/22. Segamajand, mis tegeles nii kauba- kui reisijateveoga. Hiljemalt seitsmekümnendatel oli ametlik aadress Pihtla tee 20.
3.jaanuar 1989 majand ümbernimetatud Saaremaa Autobaasiks.
1.märts 1992 ettevõte reorganiseeritud riiklikuks aktsiaseltsiks Saaremaa Autobaas.
01-05-2014, 14:30 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 01-05-2014, 16:02 PM ja muutjaks oli mustninja.)
Kohtla-Järve rajoon ja Narva
1. Autotranspordibaas nr 13
1.juuli 1946 – asutatud Narvas aadressil Raja 3. Segamajand, mis tegeles nii kauba- kui reisijateveoga. Kuuekümnendatel koliti uuele aadressile Soldino 22.
1.juuli 1960 liideti majandiga autotranspordibaas nr 18. Samaaegselt eraldati majandist reisijateveo kolonnid, mille baasil moodustati Narva Autobussi- ja Taksoautopark.
Ajavahemikul 1964-1969 (täpset kuupäeva ei suutnud tuvastada) loodi majandi koosseisus autokolonn 3057-T.
5.mai 1972 reorganiseeriti majand autokolonniks 3055-G. Senine majandi koosseisus tegutsenud autokolonn 3057-T viidi üle koondise Tallinna Autoveod autotranspordibaasi nr 26 alla.
15.september 1980 asutatud filiaal töödeks Ida-Siberi nafta ja maagaasiväljadel.
1.jaanuar 1981 reorganiseeriti autokolonn 3055-G taas üheks autokolonniks autotranspordibaas nr 13 koosseisus.
3.jaanuar 1989 majand ümbernimetatud Narva Autobaasiks.
15.august 1993 ettevõte reorganiseeritud riiklikuks aktsiaseltsiks Narva Autobaas.
2. Autotranspordibaas nr 12
17.august 1949 – asutatud Toilas autotranspordibaasi nr 2 Jõhvi alabaasi reorganiseerimise tulemusena. Segamajand, mis tegeles nii kauba- kui reisijateveoga.
29.august 1950 asutati majandi alabaas Kohtla-Järvel, millest sai mõne aasta jooksul majandi põhibaas.
10.september 1959 reorganiseeriti majand Kohtla-Järve Autobussi- ja Taksoautopargiks. Kaubavedu koos veeremiga jagati teistele Kohtla-Järve piirkonna autobaasidele. Majandi tegevusalaks jäi ainult reisijatevedu.
1.jaanuar 1970 organiseeriti majandi koosseisus autokolonn 3060-S.
12.jaanuar 1989 majand ümbernimetatud Kohtla-Järve Autobussi- ja Taksopargiks.
15.aprill 1992 ettevõte reorganiseeritud riiklikuks aktsiaseltsiks Kohtla-Järve ATP.
5.detsember 1994 lõpetati tegevus riikliku ettevõttena, majand anti munitsipaalomandisse. Ettevõtte nimeks sai aktsiaselts Järve ATP.
3. Autotranspordibaas nr 107
27.jaanuar 1959 – asutatud Kohtla-Järvel Ehitajate 122 Rahvamajanduse Nõukogu alluvuses Gazslanetsstroi Autotransportkontori baasil, majandil oli kolonn Rakveres.
1.märts 1959 likvideeritud majandi Rakvere kolonn.
8.september 1960 – seoses Rahvamajanduse Nõukogule alluvate autotranspordibaaside üleviimisega Vabariikliku Autotranspordi Trusti alluvusse nimetati majand ümber autotranspordibaasiks nr 12.
1.juuli 1975 reorganiseeriti majand ümber koondise Kohtla-Järve Autoveod Järve filiaaliks.
1.juuli 1990 reorganiseeriti iseseisva veondusettevõttena. Majandi nimeks sai Kohtla-Järve Autobaas.
15.august 1993 ettevõte reorganiseeritud riiklikuks aktsiaseltsiks Kohtla-Järve Autobaas.
4. Autotranspordibaas nr 108
30.jaanuar 1959 – asutatud Jõhvis aadressil Tartu 15 Rahvamajanduse Nõukogu alluvuses Eesti Põlevkivi Ehitusvalitsuse Autobaasi reorganiseerimise tulemusena.
8.september 1960 – seoses Rahvamajanduse Nõukogule alluvate autotranspordibaaside üleviimisega Vabariikliku Autotranspordi Trusti alluvusse nimetati majand ümber autotranspordibaasiks nr 18. Majandi aadressiks sai Ahtme mnt 74 Kohtla-Järvel Ahtme linnaosas.
Ajavahemikul 1964-1969 (täpset kuupäeva ei suutnud tuvastada) loodi majandi koosseisus autokolonn 3056-T.
1.juuli 1975 reorganiseeriti majand ümber koondise Kohtla-Järve Autoveod Ahtme filiaaliks.
1.juuli 1990 reorganiseeriti iseseisva veondusettevõttena. Majandi nimeks sai Ahtme Autobaas.
15.august 1993 ettevõte reorganiseeritud riiklikuks aktsiaseltsiks Ahtme Autobaas.
5. Autotranspordibaas nr 109
15.detsember 1958 – asutatud Kiviõlis Rahvamajanduse Nõukogu alluvuses.
8.september 1960 – seoses Rahvamajanduse Nõukogule alluvate autotranspordibaaside üleviimisega Vabariikliku Autotranspordi Trusti alluvusse nimetati majand ümber autotranspordibaasiks nr 25.
2.august 1968 asutatud kolonn Aseris.
1.jaanuar 1974 organiseeriti majandi koosseisus autokolonn 3062-T.
1.juuli 1975 reorganiseeriti majand ümber koondise Kohtla-Järve Autoveod Kiviõli filiaaliks.
16.aprill 1976 eraldatud filiaalist Aseri kolonn ja reorganiseeritud eraldi filiaalina koondise alluvuses.
1.juuli 1990 reorganiseeriti iseseisva veondusettevõttena. Majandi nimeks sai Kiviõli Autobaas.
15.august 1993 ettevõte reorganiseeritud riiklikuks aktsiaseltsiks Kiviõli Autobaas.
6. Autotranspordibaas nr 110
asutatud 1958 lõpus Narvas aadressil Lenini 32 Rahvamajanduse Nõukogu alluvuses.
27.august 1959 viidi majand Rahvamajanduse Nõukogu alluvusest üle Autotranspordi ja Maanteede Ministeeriumi alluvusse. Majandi uueks nimeks sai autotranspordibaas nr 18.
1.juuli 1960 majand likvideeriti ja ühendati autotranspordibaasiga nr 13.
7. Narva Autobussi- ja Taksoautopark
1.juuli 1960 – asutatud Narvas aadressil Tallinna mnt 70 autotranspordibaasi nr 13 reisijateveo kolonnide baasil. Kaheksakümnendateks oli majandi aadressiks Tallinna mnt 55.
Ajavahemikul 1975-1985 (täpset kuupäeva ei suutnud tuvastada) loodi majandi koosseisus autokolonn 3065-S.
12.jaanuar 1989 majand ümbernimetatud Narva Autobussi- ja Taksopargiks.
8. koondis Kohtla-Järve Autoveod
1.juuli 1975 – asutatud Kohtla-Järvel Jõhvi linnaosas aadressil Tartu mnt 15a autotranspordibaaside nr 12, 18 ja 25 ühendamise ja reorganiseerimise tulemusena. Ahtmele ja Kiviõlisse jäid filiaalid.
16.aprill 1976 Kiviõli filiaali Aseri kolonnist reorganiseeritud koondise Kohtla-Järve Autoveod Aseri filiaal.
1.juuli 1990 reorganiseeriti koondis Kohtla-Järve Autoveod iseseisvateks veondusettevõteteks.
Ahtme filiaalist sai Ahtme Autobaas aadressil Ahtme mnt 74
Kiviõli filiaalist sai Kiviõli Autobaas aadressil Turu 5 Kiviõli
Järve filiaalist sai Kohtla-Järve Autobaas aadressil Ehitajate 122
Kohtla-Järve Transpordi- ja Ekspedeerimisettevõte aadressiga Oktoobri 9, mis 13.juulil 1991 erastati aktsiaseltsile Juna.
Hiiu rajoon
1. Autotranspordibaas nr 14
Asutatud 1947 Kärdlas. Segamajand, mis tegeles nii kauba- kui reisijateveoga. Üsna pea sai parteilastele selgeks, et kümnekonna masina pärast ei ole mõtet eraldi autobaasi pidada ja
18.mai 1949 likvideeriti autobaas iseseisva majandina ning ühendati Haapsalus asuva autotranspordibaasiga nr 6. Majandist sai autotranspordi nr 6 Hiiumaa alabaas.
1.juuli 1957 tehti uus katse ja 6.autobaasi Hiiumaa alabaas reorganiseeriti autotranspordibaasiks nr 15 aadressiga Säde 1 Kärdlas.
11.november 1987 võeti Tallinna Autobussikoondiselt üle Tallinna ja Hiiumaa vaheliste bussiliinide teenindamine.
3.jaanuar 1989 majand ümbernimetatud Hiiumaa Autobaasiks.
15.august 1993 ettevõte reorganiseeritud riiklikuks aktsiaseltsiks Hiiumaa Autobaas.
1.märts 1994 ettevõte erastatud.
1. Autotranspordibaas nr 13
1.juuli 1946 – asutatud Narvas aadressil Raja 3. Segamajand, mis tegeles nii kauba- kui reisijateveoga. Kuuekümnendatel koliti uuele aadressile Soldino 22.
1.juuli 1960 liideti majandiga autotranspordibaas nr 18. Samaaegselt eraldati majandist reisijateveo kolonnid, mille baasil moodustati Narva Autobussi- ja Taksoautopark.
Ajavahemikul 1964-1969 (täpset kuupäeva ei suutnud tuvastada) loodi majandi koosseisus autokolonn 3057-T.
5.mai 1972 reorganiseeriti majand autokolonniks 3055-G. Senine majandi koosseisus tegutsenud autokolonn 3057-T viidi üle koondise Tallinna Autoveod autotranspordibaasi nr 26 alla.
15.september 1980 asutatud filiaal töödeks Ida-Siberi nafta ja maagaasiväljadel.
1.jaanuar 1981 reorganiseeriti autokolonn 3055-G taas üheks autokolonniks autotranspordibaas nr 13 koosseisus.
3.jaanuar 1989 majand ümbernimetatud Narva Autobaasiks.
15.august 1993 ettevõte reorganiseeritud riiklikuks aktsiaseltsiks Narva Autobaas.
2. Autotranspordibaas nr 12
17.august 1949 – asutatud Toilas autotranspordibaasi nr 2 Jõhvi alabaasi reorganiseerimise tulemusena. Segamajand, mis tegeles nii kauba- kui reisijateveoga.
29.august 1950 asutati majandi alabaas Kohtla-Järvel, millest sai mõne aasta jooksul majandi põhibaas.
10.september 1959 reorganiseeriti majand Kohtla-Järve Autobussi- ja Taksoautopargiks. Kaubavedu koos veeremiga jagati teistele Kohtla-Järve piirkonna autobaasidele. Majandi tegevusalaks jäi ainult reisijatevedu.
1.jaanuar 1970 organiseeriti majandi koosseisus autokolonn 3060-S.
12.jaanuar 1989 majand ümbernimetatud Kohtla-Järve Autobussi- ja Taksopargiks.
15.aprill 1992 ettevõte reorganiseeritud riiklikuks aktsiaseltsiks Kohtla-Järve ATP.
5.detsember 1994 lõpetati tegevus riikliku ettevõttena, majand anti munitsipaalomandisse. Ettevõtte nimeks sai aktsiaselts Järve ATP.
3. Autotranspordibaas nr 107
27.jaanuar 1959 – asutatud Kohtla-Järvel Ehitajate 122 Rahvamajanduse Nõukogu alluvuses Gazslanetsstroi Autotransportkontori baasil, majandil oli kolonn Rakveres.
1.märts 1959 likvideeritud majandi Rakvere kolonn.
8.september 1960 – seoses Rahvamajanduse Nõukogule alluvate autotranspordibaaside üleviimisega Vabariikliku Autotranspordi Trusti alluvusse nimetati majand ümber autotranspordibaasiks nr 12.
1.juuli 1975 reorganiseeriti majand ümber koondise Kohtla-Järve Autoveod Järve filiaaliks.
1.juuli 1990 reorganiseeriti iseseisva veondusettevõttena. Majandi nimeks sai Kohtla-Järve Autobaas.
15.august 1993 ettevõte reorganiseeritud riiklikuks aktsiaseltsiks Kohtla-Järve Autobaas.
4. Autotranspordibaas nr 108
30.jaanuar 1959 – asutatud Jõhvis aadressil Tartu 15 Rahvamajanduse Nõukogu alluvuses Eesti Põlevkivi Ehitusvalitsuse Autobaasi reorganiseerimise tulemusena.
8.september 1960 – seoses Rahvamajanduse Nõukogule alluvate autotranspordibaaside üleviimisega Vabariikliku Autotranspordi Trusti alluvusse nimetati majand ümber autotranspordibaasiks nr 18. Majandi aadressiks sai Ahtme mnt 74 Kohtla-Järvel Ahtme linnaosas.
Ajavahemikul 1964-1969 (täpset kuupäeva ei suutnud tuvastada) loodi majandi koosseisus autokolonn 3056-T.
1.juuli 1975 reorganiseeriti majand ümber koondise Kohtla-Järve Autoveod Ahtme filiaaliks.
1.juuli 1990 reorganiseeriti iseseisva veondusettevõttena. Majandi nimeks sai Ahtme Autobaas.
15.august 1993 ettevõte reorganiseeritud riiklikuks aktsiaseltsiks Ahtme Autobaas.
5. Autotranspordibaas nr 109
15.detsember 1958 – asutatud Kiviõlis Rahvamajanduse Nõukogu alluvuses.
8.september 1960 – seoses Rahvamajanduse Nõukogule alluvate autotranspordibaaside üleviimisega Vabariikliku Autotranspordi Trusti alluvusse nimetati majand ümber autotranspordibaasiks nr 25.
2.august 1968 asutatud kolonn Aseris.
1.jaanuar 1974 organiseeriti majandi koosseisus autokolonn 3062-T.
1.juuli 1975 reorganiseeriti majand ümber koondise Kohtla-Järve Autoveod Kiviõli filiaaliks.
16.aprill 1976 eraldatud filiaalist Aseri kolonn ja reorganiseeritud eraldi filiaalina koondise alluvuses.
1.juuli 1990 reorganiseeriti iseseisva veondusettevõttena. Majandi nimeks sai Kiviõli Autobaas.
15.august 1993 ettevõte reorganiseeritud riiklikuks aktsiaseltsiks Kiviõli Autobaas.
6. Autotranspordibaas nr 110
asutatud 1958 lõpus Narvas aadressil Lenini 32 Rahvamajanduse Nõukogu alluvuses.
27.august 1959 viidi majand Rahvamajanduse Nõukogu alluvusest üle Autotranspordi ja Maanteede Ministeeriumi alluvusse. Majandi uueks nimeks sai autotranspordibaas nr 18.
1.juuli 1960 majand likvideeriti ja ühendati autotranspordibaasiga nr 13.
7. Narva Autobussi- ja Taksoautopark
1.juuli 1960 – asutatud Narvas aadressil Tallinna mnt 70 autotranspordibaasi nr 13 reisijateveo kolonnide baasil. Kaheksakümnendateks oli majandi aadressiks Tallinna mnt 55.
Ajavahemikul 1975-1985 (täpset kuupäeva ei suutnud tuvastada) loodi majandi koosseisus autokolonn 3065-S.
12.jaanuar 1989 majand ümbernimetatud Narva Autobussi- ja Taksopargiks.
8. koondis Kohtla-Järve Autoveod
1.juuli 1975 – asutatud Kohtla-Järvel Jõhvi linnaosas aadressil Tartu mnt 15a autotranspordibaaside nr 12, 18 ja 25 ühendamise ja reorganiseerimise tulemusena. Ahtmele ja Kiviõlisse jäid filiaalid.
16.aprill 1976 Kiviõli filiaali Aseri kolonnist reorganiseeritud koondise Kohtla-Järve Autoveod Aseri filiaal.
1.juuli 1990 reorganiseeriti koondis Kohtla-Järve Autoveod iseseisvateks veondusettevõteteks.
Ahtme filiaalist sai Ahtme Autobaas aadressil Ahtme mnt 74
Kiviõli filiaalist sai Kiviõli Autobaas aadressil Turu 5 Kiviõli
Järve filiaalist sai Kohtla-Järve Autobaas aadressil Ehitajate 122
Kohtla-Järve Transpordi- ja Ekspedeerimisettevõte aadressiga Oktoobri 9, mis 13.juulil 1991 erastati aktsiaseltsile Juna.
Hiiu rajoon
1. Autotranspordibaas nr 14
Asutatud 1947 Kärdlas. Segamajand, mis tegeles nii kauba- kui reisijateveoga. Üsna pea sai parteilastele selgeks, et kümnekonna masina pärast ei ole mõtet eraldi autobaasi pidada ja
18.mai 1949 likvideeriti autobaas iseseisva majandina ning ühendati Haapsalus asuva autotranspordibaasiga nr 6. Majandist sai autotranspordi nr 6 Hiiumaa alabaas.
1.juuli 1957 tehti uus katse ja 6.autobaasi Hiiumaa alabaas reorganiseeriti autotranspordibaasiks nr 15 aadressiga Säde 1 Kärdlas.
11.november 1987 võeti Tallinna Autobussikoondiselt üle Tallinna ja Hiiumaa vaheliste bussiliinide teenindamine.
3.jaanuar 1989 majand ümbernimetatud Hiiumaa Autobaasiks.
15.august 1993 ettevõte reorganiseeritud riiklikuks aktsiaseltsiks Hiiumaa Autobaas.
1.märts 1994 ettevõte erastatud.
01-05-2014, 15:09 PM
Jõgeva rajoon
1. Autotranspordibaas nr 5
Asutatud 1952 II kvartalis Põltsamaal Pargi 1 territooriumil autotranspordibaas nr 8 Põltsamaa alabaasi reorganiseerimise tulemusena. Majandile loodi alabaas Jõgeval, Mustveele kolonn. Algselt tegutses segamajandina, mis tegeles nii kauba- kui reisijateveoga.
26.jaanuar 1953 likvideeriti majandis reisijatevedu autobussidega. Bussid ja bussiliinid anti üle Tartu 4.autobaasile ja Viljandi 8.autobaasile. Reisijatevedu taksodega jäi majandisse alles kuni nõukogudeaja lõpuni.
26.september 1960 võeti Tallinna 23.autobaasilt üle Rakke kolonn, mis 1.juulil 1961 anti edasi Tapa 21.autobaasile.
22.detsember 1969 likvideeriti majandi Mustvee kolonn.
10.juunil 1971 allkirjastati ministeeriumis otsus rajada uus autobaas Jõgevale. Reaalselt kolis majandi põhibaas Jõgevale kaheksakümnendate keskpaiku. Põltsamaale jäi osakond.
3.jaanuar 1989 majand ümbernimetatud Jõgeva Autobaasiks.
1.aprill 1992 võeti üle reisijatevedu Jõgeva maakonnas Viljandi ATP-lt ja RAS Tarbuselt.
15.august 1993 ettevõte reorganiseeritud riiklikuks aktsiaseltsiks Jõgeva Autobaas.
1.september 1993 reorganiseeriti ettevõtte Põltsamaa osakond eraldi riiklikuks aktsiaseltsiks Põltsamaa Autobaas.
1. Autotranspordibaas nr 5
Asutatud 1952 II kvartalis Põltsamaal Pargi 1 territooriumil autotranspordibaas nr 8 Põltsamaa alabaasi reorganiseerimise tulemusena. Majandile loodi alabaas Jõgeval, Mustveele kolonn. Algselt tegutses segamajandina, mis tegeles nii kauba- kui reisijateveoga.
26.jaanuar 1953 likvideeriti majandis reisijatevedu autobussidega. Bussid ja bussiliinid anti üle Tartu 4.autobaasile ja Viljandi 8.autobaasile. Reisijatevedu taksodega jäi majandisse alles kuni nõukogudeaja lõpuni.
26.september 1960 võeti Tallinna 23.autobaasilt üle Rakke kolonn, mis 1.juulil 1961 anti edasi Tapa 21.autobaasile.
22.detsember 1969 likvideeriti majandi Mustvee kolonn.
10.juunil 1971 allkirjastati ministeeriumis otsus rajada uus autobaas Jõgevale. Reaalselt kolis majandi põhibaas Jõgevale kaheksakümnendate keskpaiku. Põltsamaale jäi osakond.
3.jaanuar 1989 majand ümbernimetatud Jõgeva Autobaasiks.
1.aprill 1992 võeti üle reisijatevedu Jõgeva maakonnas Viljandi ATP-lt ja RAS Tarbuselt.
15.august 1993 ettevõte reorganiseeritud riiklikuks aktsiaseltsiks Jõgeva Autobaas.
1.september 1993 reorganiseeriti ettevõtte Põltsamaa osakond eraldi riiklikuks aktsiaseltsiks Põltsamaa Autobaas.
01-05-2014, 15:56 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 01-05-2014, 16:00 PM ja muutjaks oli mustninja.)
Rapla rajoon
1. Autotranspordibaas nr 19
15.oktoober 1958 – asutatud Raplas Tallinna mnt 3. Segamajand, mis tegeles nii kauba- kui reisijateveoga.
1.detsember 1958 – asutatud majandi alabaas Märjamaal.
26.september 1960 võeti Tallinna 23.autobaasilt üle Järvakandi kolonn.
3.jaanuar 1989 majand ümbernimetatud Rapla Autobaasiks.
23.detsember 1991 lõpetati tegevus riikliku ettevõttena, majand anti tervikvarana rendile.
Põlva rajoon
1. Autotranspordibaas nr 4
1.jaanuar 1982 – asutatud Põlvas autotranspordibaas nr 3 Põlva filiaali baasil.
3.jaanuar 1989 majand ümbernimetatud Põlva Autobaasiks.
1.märts 1992 ettevõte reorganiseeritud riiklikuks aktsiaseltsiks Põlva Autobaas.
15.aprill 1992 võeti üle reisijatevedu Põlva maakonnas RAS Tarbuselt.
4.mai 1994 eraldati ettevõttest reisijateveo osakond ja moodustati selle baasil riiklik aktsiaselts Põlva Reisijateveod.
1. Autotranspordibaas nr 19
15.oktoober 1958 – asutatud Raplas Tallinna mnt 3. Segamajand, mis tegeles nii kauba- kui reisijateveoga.
1.detsember 1958 – asutatud majandi alabaas Märjamaal.
26.september 1960 võeti Tallinna 23.autobaasilt üle Järvakandi kolonn.
3.jaanuar 1989 majand ümbernimetatud Rapla Autobaasiks.
23.detsember 1991 lõpetati tegevus riikliku ettevõttena, majand anti tervikvarana rendile.
Põlva rajoon
1. Autotranspordibaas nr 4
1.jaanuar 1982 – asutatud Põlvas autotranspordibaas nr 3 Põlva filiaali baasil.
3.jaanuar 1989 majand ümbernimetatud Põlva Autobaasiks.
1.märts 1992 ettevõte reorganiseeritud riiklikuks aktsiaseltsiks Põlva Autobaas.
15.aprill 1992 võeti üle reisijatevedu Põlva maakonnas RAS Tarbuselt.
4.mai 1994 eraldati ettevõttest reisijateveo osakond ja moodustati selle baasil riiklik aktsiaselts Põlva Reisijateveod.
01-05-2014, 17:35 PM
Ostas üleval brozüürike Tartu autobaasist 1984 aastal http://www.osta.ee/autotranspordikoondis...42450.html Huvitaval moel on piltidele ära eksinud ka üks Scania
01-05-2014, 20:05 PM
(01-05-2014, 17:35 PM)Kadari Kirjutas: Ostas üleval brozüürike Tartu autobaasist 1984 aastal http://www.osta.ee/autotranspordikoondis...42450.html Huvitaval moel on piltidele ära eksinud ka üks Scania
"Sovtransautol" olid lisaks mersud ja volvo(d). Vaatasin huviga toda Scanniga pilti, sai kunagi töötatud koos mõne pildiloleva tegelasega
22-08-2024, 12:43 PM
Kas tänane Kristiine keskuse hoone on endine taksopargi garaaž/töökoda mingil määral?
« Järgmine vanem | Järgmine uuem »
Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 7 külali(st)ne