Paar jalgratast.
#1

Olen enne vanarattaid eemalt ihaldavalt piilunud, läks nüüd lõpuks nii, et sai kaks isendit endale koju veetud. Üks Herrenrad, mis müüja väitel olevat Naumann ning teine Damenrad, mille nime küll Valdo oskas nimetada, aga pehkinud pea, mis rattaomanikuks saamisest segi ja murelik oli, ei pidanud kinni muud, kui olla tegu miski Brennaborile kuulunud margiga.

Kui rattad töökotta said.... ja see saamine oli omaette lugu. Nimelt on Herrenrad nii pika raamiga, et autosse, kuhu Turist ja Ukraina või kolm "mägiratast" korraga lahedalt sisse mahuvad, ei mahtunud tema mitte.

Aga jah töökojas võtsin siis kõigepealt pilte teha.
https://picasaweb.google.com/ttaaniel/Ra...Py61L64kwE

Pärast piltide ärategemist jäin ma mõtlema:

Mida kuradit ma nendega edasi teen

Ilus oleks mõelda, et võtan ja restaureerin ära selliseks nagu ratas kunagi tehases kokku pandi.
AGA - no ei ole see rattahaigus nii suureks läinud, et oleks ladu tarvilikest juppidest, mida riiulilt rattale külge panna.

Sest tegelikult on jalgratas ju sõitmise jaoks mõeldud ja sõita ma sellega tahan, mitte ei tee näituseeksponaati.

Ja ikkagi ei taha käsi tõusta sinna Ukraina juppe külge keerama.

Üldiselt siis võtsin endale kirja panna rataste heasid ja veasid ja tähelepanekuid, et äkki aitab endal mõelda või annab keegi rattateadlastest hüva nõu.

Siis esmalt Damenrad:
- Raami on keevitatud
- Rattad ei ole vist originaalid.
- Tagavelg mustaks värvitud, punased ja valged triibud
- Tagarumm CCCP
- sadul ei ole originaal
- Raaminumber 1777480
- Raamil ja tagakahvlil sinised triibud, millel keskel peenike valge.
- Raami sadulapostil pumbaklambri ümbruses mingi valge ornamentika jäljed.
- Sarnast valget aimata ka tagakahvlil ülemises otsas ja raami kõveral toru.
- Ketikaitsel kiri "HASSIA"
- Sildiaukude vahe raami lenksutorul ca 65mm
- Stempelpidur.

Ja Herrenrad

- Ees- ja tagakahvli otsad kroomitud
- jooksud ilmselt originaalid
- tagumise ratta velg sügavalt roostes. Ühes kohas ilmselt vees vm jama sees seismisest kooruv paks roostekorp, u 0,5mm
- Tagarumm Torpedo 1927/1928
- Raaminr 1182333
- Sildiaugud on raami "kroonides", mitte nende vahel asuval torul. Aukude vahe 75mm - Kui need on õiged kohad, tundusid mingid needijäänused olema.
- Esirumm Torpedo
- Kummist lenksukäepidemed lõhki.
- Sadulal kiri "Naumann"
- Puudu sadula kinnitusklamber.
- Ketiratta vänt kandiline
- Teine ovaalne (CCCP?)
- Pedaalid näevad ka CCCP moodi välja.

Üldiselt vaadates, mis on olemas, saaks teoorias meestekast elulooma.
Kuradi edeva elulooma pealegi kui vaadata, kui palju on sellel rattal kaunilt hiilgavaid kroomitud pindu.

AGA

Kõik see kroom (ja nt kodaratel ilmselt nikkel) koorub maha sest roostetab alt. Hirm tuleb peale kui mõtlen kogu sellele kolihunnikule, mis tuleks puhtaks teha ja galvaanikaks ette valmistada. Kahe ratta peale siis kokku:
- 2 lenksu
- naisteka pidurihoob ja varras (ja meestekale on samu jubinaid vaja ja need on ka nagunii roostes)
- 4 suurt ja laia porilauda, mis roostetavad, nagu kuradid. Herrenradi esiporilaud on kusjuures murdunud seestpoolt plekitüki ja nelja neediga paigatud.
- ketirattad-vändad
- kõiksugu seibid-mutrid-poldid jm kraam mis kroomitud asju kinni hoiavad.
- kroomitud/nikeldatud kodaraid on ilmselt raha eest mõttekam uusi osta?

Mõned pisiasjad teevad rõõmu ka muidugi. Esiteks tolleaegse rattakoostamise põhjalikkus ja läbimõeldus.

Ja kasutajate nutikus. Piltidelt on näha meesteka "ketilukk", mis lahendatud peenikese poldi ja mutri abil.

Siis on pildi peal näha Reichspfennig" aastast 39, mida on kasutatud jalgrattapumba nahka hoidva seibina.

Aga üldiselt on lugu nii, et enne rataste osandamist ma ootaks nüüd ära mõne asjatundja kommentaari.
- Kui keegi (näiteks hr Valdo) ütleb, et ära sa loll näpi nii haruldast asja, siis olen nõus rattad asjatundjatele ära müüma.
- Kui keegi ütleb, et anna minna, minu käest saad puuduoleva jupi ja head nõu, siis hakkan vaikselt ja ettevaatlikult roostesurmaga keermeid lahti leotama.
Vasta
#2

Valdo ei kipu eriti foorumi peale praegu aega raiskama. ehitab muuseumi. Aga küll ta millalgi ka siin sõna võtab, rääkida talle meeldib.
Kui meestekas on tõesti Seidel & Naumann, siis ilmselt ketiratas on võõras, vb Phänomeni oma? Sildiaugud 75 mm on uuemale sildile sobivad, mis aastal see silt vanema asendas, ei tea. Raaminr järgi jääks jämedalt 1930-ndasse aastasse, seega tagarumm võiks algne olla.
Naistekas, Brennabori mudel, mis nad olid - Bora, Exact, Kurland?, Titan? ja rohkem ei tule pähe.
Migadi haruldast need raamid minu arvates ei kujuta ja olid ju siin foorumis ka eelnevalt väljas, ilmselt teisi soovijaid eriti ei olnud. Nii et hakka otsast harutama. Naisteka raam muidugi rikutud, mina ei hakkaks sellega vaeva nägema.
Naumann ilmselt peaks olema teooria järgi nikeldatud, mitte kromitud aga kindel ei ole, mis ajast ja numbrist Naumann nikli asemel kroomi kasutama hakkas. Kui näiteks Narva hr Broki juurde galvaanikasse viia, siis jämedalt vist 15,-/dm2 ja velg ning porilaud jämedalt 100.- tükk, kodar 1.-, nippel 1.- vb ka vähem, Saksast peaks teoreetiliselt saama nikeldatud ja kroomitud kodaraid tellida aga ei tea kedagi, kes oleks jalgratale tellinud. Üldiselt väga valus teema see galvaanika teema. Ja ega kodus ise si..ttast saia teha (eeltööd) pole ka suurem asi, Narva kohta rõhutatakse pidevalt, et nüüd on seal hea tehnoloogia, kannavad peksu vasekihi peale, see täidab hulga auke ja mulke ja teeb asja lõbusamaks. Korralikke velgi ikka liigub ja need enamalt jaolt kõigil tootjatel ja mudelitel laias laastus samad, porilaudadega on lood hulga halvemad, katki, mõlkis, roostes, tükid otstest ära ja palju erinevaid profiile ja mõõte...

Naiste Brennabor on raaminr järgi jämedalt 1936/37, porilauad paistavad suhteliselt viisakad. Kurlandi asemel vist peaks olema Kurmark vms, millisele mudelile sildikinnitus 65 mm sobib, ei tea öelda.

Valdo 1936 aasta Exact
http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=29281
Vasta
#3

(06-05-2014, 13:19 PM)Telc Kirjutas:  ... teine Damenrad, mille nime küll Valdo oskas nimetada

PRIOR. Brennabori tehase töö. 1936.

Minu erakogus samasugune olemas (või peaaegu samasugune), ka kahjuks ilma firmasildita.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#4

(06-05-2014, 16:48 PM)valdo Kirjutas:  
(06-05-2014, 13:19 PM)Telc Kirjutas:  ... teine Damenrad, mille nime küll Valdo oskas nimetada

PRIOR. Brennabori tehase töö. 1936.

Minu erakogus samasugune olemas (või peaaegu samasugune), ka kahjuks ilma firmasildita.

Valdo, miks muuseumi ei ehita? Toungue
Aga oledki rooste läinud, Priori Sa kindlasti ei mõtelnud, Prior teatavasti on Herculese kaubamärk, jääks ikka Exacti juurde vast?
Vasta
#5

(06-05-2014, 17:09 PM)kass Kirjutas:  
(06-05-2014, 16:48 PM)valdo Kirjutas:  
(06-05-2014, 13:19 PM)Telc Kirjutas:  ... teine Damenrad, mille nime küll Valdo oskas nimetada

PRIOR. Brennabori tehase töö. 1936.

Minu erakogus samasugune olemas (või peaaegu samasugune), ka kahjuks ilma firmasildita.

Valdo, miks muuseumi ei ehita? Toungue
Aga oledki rooste läinud, Priori Sa kindlasti ei mõtelnud, Prior teatavasti on Herculese kaubamärk, jääks ikka Exacti juurde vast?

EXACT jah tegelikult. Minul olemas kaks isendit.

Muuseumi ehitan ma siis, kui pole IT alast kiiret tööd. Täna on ja enne selle valmimist kahjuks muuseumi juurde ei jõua (kümnendiku silmaga olen ka siin).

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#6

Sain jupp maad targemaks.

Meesteratas tuli üsna kenasti tükkideks. Katki õnnestus keerata vaid üks porilaua kinnitusklambri kruvi. Jätkub räpasevõitu töö - kõiksugu juppide puhastamine aastakümnete kõntsast.

Algaja küsimusi ka:
Miks on hea selline piiikkkkkk rattamutter?
[Pilt: Rattad?authkey=Gv1sRgCPGt4Py61L64kwE#601...2373763522]


Siis sihuke sadulatoru - kas see teravnurgaga sadulapost istub selle pildil nähtava toru peale?
Kas ja kuidas see post seal sees kinni on, kas oleks vaja seda üldse lahti saada?

[Pilt: Rattad?authkey=Gv1sRgCPGt4Py61L64kwE#601...7771870738]
Vasta
#7

Pikk rattamutter olevat rudiment neist kaugeist aegadest, mil jalgrattad olid veel tagarummu vabajooksuta ja neile kukile ronimiseks pidi veidi rohkem võimlema, ksf! Valdo on sellest väga detailselt siin foorumis kusagil kirjutanud, umbes midagi sellist, et vasakuga samm edasi, paremaga 2 küljepeale jne... aga vaheetapina toetatakse üks tald sinna pika mutri peale ja tõugatakse sealt edasi kuni maandutakse pehmelt kaksiratsa sadulasse või raamitoru peale, kuidas kunagi... Ja kui vanemad mehed selle võimlemise juba automaatsuseni omandanud ja välja lihvinud olid, siis olevat neid pikki mutreid sinna rummu otsa veel ka mõnuga kümme või rohkemgi aastat topitud, kas naisterataste külge, mina ei tea.

Sadulatoru kohta ei julge sõna võtta, sest pilte ei näe ja juttu ei mõista.
Vasta
#8

sadulatpost või -toru on ju raami sees olemas! Kui peaks vinkliga toru olema, mis üsna tõenäoline, siis tuleb asendada...elementaarne õpetus kõlaks nii, et sadulapolt lahti, Mos-2 vahele ja torutangidega keerates peaks tulema. Kui ei, siis tuli appi.

Tervitab Veteran.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne