Puidu, palkseina immutamine läbitöötanud mootoriõliga
#21

vana õli on muidugi tasuta käes.
samas on ta igasugu saasta täis ka.
arvatavasti hakkab mingil määral ikka tervise peale.
ehk oleks alternatiiviks veidi raha kulutada ja tõrva või mõnd loodulikku õli osta? vähemasti on seuke mulje jäänd, et tervisele need miskit paha ei tohiks teha.
Vasta
#22

Paadid ju tõmmatakse ka tõrvaõliga üle ja kui seda tehakse nii tihti kui vaja, siis kestab paat igavesti. Niiskemat kohta on võimatu välja mõelda Smile. Ka kimmikatused kaetakase tõrva ja õli seguga ja kestavad ka sajandi kui hoolt kanda.
Vasta
#23

Tõrva ja õli segu kasutatakse siis, kui on tarvis tekitada pinnale paksemat kaitsvat kihti.
Mina olen vana õli ehk siis mootoriõli, sillaõli ja hüdroõli segu kasutanud ..noh, umbes viis aastat. Sellest ajast on pärit ka esimesed taimepeenarde ääred. Üleni vanaõliga võõbatud. Üks kord. Seestpoolt servani täidetud mullaga, kastetakse iga päev veega, lisaks vihmavesi jne.Siiani ei ole ükski peenralaud veel ära mädanenud. Kes ei usu võib ise vaatama tulla ja kõik viissada meetrit läbi uurida.
Vana õli võib olla täis igast saasta - no las ta olla, vahest see ongi see saast, mis puitu kaitseb Smile .
Hapet või mingit söövitavat ainet on ka seal sees, sest näituseks kasvuhoone alumisi latte või prusse, kuhu tavatsetakse kinnitada kileserva, sööb kile rabedaks ja siis see kile ka murdub. Aga see juhtub tavaliselt teisel aastal, järgi proovitud.
Raudteeliipreid immutatakse (või immutati) päris tugevasti tõrvaõliga. Ma ei tea, kas kasutati lihtsalt aega, vaakumit või survet, kuid õli on neis imbunud ikka päris sügavale. Mäletan, et see puit oli seest mõnusat sooja punakaspruuni tooni... Smile .

(01-08-2014, 16:58 PM)deeremees Kirjutas:  Sai mõned päevad tagasi laudal uus palksein üles laotud, nüüd oleks vaja kuidagimoodi niiskuse eest ära kaitsta. Tean, et läbitöötanud mootoriõliga on ka võimalik immutada. Küsimus ongi selles kas mootoriõli garandeerib kindla niiskuskindluse.
Muuseas, kui su laudal on normaalne ventilatsioon, mis niiskuse lae alt välja transpordib, siis pole neid seinu tarvis nii väga ka kaitsma hakata, lihtsalt tavapärane kaitse hallituse ja kahjurite vastu..... milleks ka vana õli muidugi kõlbab Smile .


Vasta
#24

Mul on lignoga sellised kogemused. Sai vene ajal ostetud maakodu mille palgid olid tipp-topp. Isa tegi kõik palgid lignoga üle (tööriistaks puhuv Raketa tolmuimeja) ja samal ajal suvel ka sees elatud - ei mäleta et haisu pärast mingeid erilisi probleeme oleks olnud (või oli tolleaegne ligno teistsuguse koostisega - mine võta kinni). Nüüd pea 35 a. sellest tööst möödunud ja ühe hoone, mis on krundi niiskemas osas alumised palgid ilmutavad pehastumise märke, võiks mõelda mõne väljavahetamisele. Samas olid need hooned ennesõjaaegsed ja kestsid tont teab tänu millele üle 50 aasta kuni lignotamiseni. Mis oleks juhtunud kui poleks lignotanud ei oskagi öelda - vahest mitte midagi hullu. Teab ehk mõni vabariigi aegne mees millega vanasti palkmaju töödeldi et need nii hästi kestsid?

Idiootidega pole mõtet vaielda - nad veavad sind enda tasemele ja lajatavad siis kogemusega /Iid-Tõstamaa/
Anna väikesele inimesele veel väiksem võim kätte ja ta arvab kohe et on Jumal taevas (või mode foorumis...)
Vasta
#25

(02-08-2014, 16:24 PM)myrakaru Kirjutas:  ei ole põrmugi hea mõte see vanaõliga mökerdamine, sest seal omajagu hapet!!!

uus õli, ka suvaline rapsiõli annab kasuefekti vaid vastu vundamenti puutuval palgipinnal - ja miks mitte ka siseseinal. ja siis juba mõistlik ka veidi värnitsat vm õlipõhist kiletekitajat lisada. Välisseina plötserdamine ei lase seest tulevat niiskust seinast välja aurata. asi läheb hullemaks.


Ära aja jama. See millitörts mingit kurat teab mis hapet, ei tee puidule mitte essugi.

Õlikiht ei ole suuteline mitte kuidagi takistama niiskuse levikut puidus, ei sisse ei välja. Teema muutub, kui sademed otse vastu palki jooksevad, kuid siis on küsimus juba hoopis teisal.

Ja vundamendi puhul ei anna rapsiõli samuti mitte mingisugust efekti. Õli on õli, tõrjub vett vajadusel ja see on ka kõik. Niiskus läbib õli kihti puidu peal vaevata. Kivi ja palgi vahele tuleb kasutada vastavaid materjale.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#26

Õliga immutamine seene eest ei kaitse, kontrollitud.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#27

(02-08-2014, 20:46 PM)Marko Kirjutas:  Õliga immutamine seene eest ei kaitse, kontrollitud.

Oleneb puidu asukohast. Kui tegemist on ikka liigniiske ja õhuvahetuseta (näiteks märg kelder) ruumiga, siis pistab seen isegi puhast õli näost sisse ja küsib juurdegi. Aida sein aga toimetab õlitatult läbi aastate.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#28

Vanaema, kes oli "raudteelane" ütles et liipreid keedeti õlis. Mida iganes see siis ei tähanda Big Grin aga ahju peab neid ettevaatlikult panema muidu ajab ahju puru. Endised raudteelased said neid kütteks.
Vasta
#29

(02-08-2014, 20:15 PM)Walter Kirjutas:  Teab ehk mõni vabariigi aegne mees millega vanasti palkmaju töödeldi et need nii hästi kestsid?
Minu teada käidi ennevanasti puiduga vähe teistmoodi ümber. Teati millal on õige aeg metsa minna puud maha võtma, vaadati hoolega, kus kasvanud ja millist puud ehituseks võtta, kuivatati loomulikul teel ja kaua jne.
Minu vanaisa veel teadis neid asju ja tema varutud ning töödeldud puust aknaraamid jms kestsid 50 aastat. Siis vahetati pakettakende vastu. Puidul ei olevat aga miskit suurt häda veel olnud...
Majas, kus praegu elan, on uksed-aknad vene ajal tehtud. Suvaline puu suvalisel ajal maha, saekaatrist-kuivatist kiiruga läbi ja usteks-akendeks. Oli puu siis okslik või mädanikust sinine, pohhui! Pärast akende paigaldamist tõmbasid kõveraks nagu propellerid. Kevadel käisid aknad liiga lobedalt, sügisel ilma haamrita kinni ei saanud. 30 aastaga on viimasedki raamid täiesti läbi mädanenud.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#30

(02-08-2014, 21:07 PM)nootsii Kirjutas:  Vanaema, kes oli "raudteelane" ütles et liipreid keedeti õlis. Mida iganes see siis ei tähanda Big Grin aga ahju peab neid ettevaatlikult panema muidu ajab ahju puru. Endised raudteelased said neid kütteks.

Liipreid immutati kreosoodiga, õigemini ,vaakumi ja kuumaga, suruti see sodi üdini liiprisse. Õliks on seda ainet nats vägivaldne nimetada. Tegemist on sadadest keemilistest ainetest koosneva väga väga mürgise vedelikuga, mille tegelik ohtlikkus inimesele ja keskkonnale on teadmata. Inimestele pidi vähki tekitama kuid põhjavette sattudes...Üldiselt on targem kreosoodiga immutatud puidust eemale hoida.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#31

kreosoodi näol oli tegemist nõukogude juhtivate keemikute tippsaavutusega (ne imejushih analogov na svete), jube mürgine möks pidavat olema jah

aga muideks siin oli kasutatud rohkem põlevkiviõli kui kreosooti

http://www.puuinfo.ee/artiklid/pdf/puuin...mmutus.pdf
Vasta
#32

Ma tean, et ehituspalke vanasti põletati. Palkide välispind põletati ikka korralikult söele. Kunagi Tartus vahtati ühel vanal majal voodrilaudu ja ma nägin, et all kõik palgid puha pealt söestunud. Arvasin esiteks, et maja on millalgi minevikus tulekahju üle elanud, aga hiljem, ei mäletagi enam kust, sain teada, et niiviisi kaitsti omal ajal palke mädanemise vastu.

Puruks ja pool pööret tagasi!
Vasta
#33

Umbes 15 aastakest tagasi sai ehitatud betooniga täidetud postide peale aia/koera/jm majake. 7*3m Alumised prussid said leotatud suht kuumas õlivannis(vanas õlis). Nüüd huvi pärast siis piilusin alla ja peab tõdema,et järgmine kord piilun vist järgmise 15 aasta pärast kui meelde tuleb Big Grin
Õlivanniks sai kasutatud mingit sigalast pärit 3+ meetrit pikka vist äkki söödamolli Big Grin
Need põrandaalused prussid muidugi pole päikse käes ja on maapinnast 10cm kõrgemal. Aga eks seal niiskust on ikka parasjagu.
Peale nn. immutamist muidugi oli jube paha neid paigaldada kuna ise olid ka silmini õline lõpuks.
Toona sai üle tehtud(pintsliga siis) ka mingi osa ühest välimisest seinast aga sealt vähemalt mingi paari aasta pärast oli värvuse järgi õli lahkunud.
Aga kui mingi moodsa puidukaitse asjaga sai hakatud putkat üle tõmbama siis selle seina pealt tuli kogu moodne asi maha. Ehk midagi seal sees vist ikka oli järgi õlist.
Uuesti sai tehtud mingi 5a tagasi äkki ja siis jäi juba ka sellel seinale moodne kaitsevahend peale.

Kõik abistavad tegevused orkide arvukuse vähendamiseks. 4x4 ja muude vajalike autode korrastamine ning kõiksugu eriprojektid.
MTÜ Toeta Ukrainat EE522200221082095744 Swedbank`is ja märgusõnaks (Autod Viimsist rindele)
Vasta
#34

(03-08-2014, 11:22 AM)wagoneer Kirjutas:  Umbes 15 aastakest tagasi sai ehitatud betooniga täidetud postide peale aia/koera/jm majake. 7*3m Alumised prussid said leotatud suht kuumas õlivannis(vanas õlis). Nüüd huvi pärast siis piilusin alla ja peab tõdema,et järgmine kord piilun vist järgmise 15 aasta pärast kui meelde tuleb Big Grin
Õlivanniks sai kasutatud mingit sigalast pärit 3+ meetrit pikka vist äkki söödamolli Big Grin
Need põrandaalused prussid muidugi pole päikse käes ja on maapinnast 10cm kõrgemal. Aga eks seal niiskust on ikka parasjagu.
Peale nn. immutamist muidugi oli jube paha neid paigaldada kuna ise olid ka silmini õline lõpuks.
Toona sai üle tehtud(pintsliga siis) ka mingi osa ühest välimisest seinast aga sealt vähemalt mingi paari aasta pärast oli värvuse järgi õli lahkunud.
Aga kui mingi moodsa puidukaitse asjaga sai hakatud putkat üle tõmbama siis selle seina pealt tuli kogu moodne asi maha. Ehk midagi seal sees vist ikka oli järgi õlist.
Uuesti sai tehtud mingi 5a tagasi äkki ja siis jäi juba ka sellel seinale moodne kaitsevahend peale.

koer selle värgi peale elus veel?Smile
Vasta
#35

(02-08-2014, 22:53 PM)kalleb Kirjutas:  kreosoodi näol oli tegemist nõukogude juhtivate keemikute tippsaavutusega (ne i


Oh vaevalt, juba Conan Doyle romaanis "Nelja Märk" oli episood, kus koer leidis kreosoodi tünni Smile Minu teada sisaldab kreosooti näiteks korstnapigi.
Vasta
#36

(03-08-2014, 11:55 AM)kalleb Kirjutas:  koer selle värgi peale elus veel?Smile

Esimesel aastal seal koera polnud aga üldiselt see koera osa eest lahtine(võrk) on. Ja mõeldud mitte kuudina vaid kui vaja koerad aiast elimineerida siis lähevad oma nö. aedikusse kus siis vihma korral võimalus kasutada katusealust neil.
Ehk polnud neil seal häda midagi Big Grin
See üle võõbatud seinaosa muidu kevadel tehes veel sügisel päikseliste ilmadega määrima kippus. Aga peale talve enam ei määrinud.

Ma väga loodan,et puukallistajad nüüd pikali ei kukkunud Big Grin
Olen teadlik oma kohutavast patust õliga reostamise osas ja üritan seada ajapikku heastada. Põletades ära järjest suuremates mootorites seda vastikud naftasaadust Big Grin

Kõik abistavad tegevused orkide arvukuse vähendamiseks. 4x4 ja muude vajalike autode korrastamine ning kõiksugu eriprojektid.
MTÜ Toeta Ukrainat EE522200221082095744 Swedbank`is ja märgusõnaks (Autod Viimsist rindele)
Vasta
#37

(03-08-2014, 13:28 PM)wagoneer Kirjutas:  
(03-08-2014, 11:55 AM)kalleb Kirjutas:  koer selle värgi peale elus veel?Smile

Esimesel aastal seal koera polnud aga üldiselt see koera osa eest lahtine(võrk) on. Ja mõeldud mitte kuudina vaid kui vaja koerad aiast elimineerida siis lähevad oma nö. aedikusse kus siis vihma korral võimalus kasutada katusealust neil.
Ehk polnud neil seal häda midagi Big Grin
See üle võõbatud seinaosa muidu kevadel tehes veel sügisel päikseliste ilmadega määrima kippus. Aga peale talve enam ei määrinud.

Ma väga loodan,et puukallistajad nüüd pikali ei kukkunud Big Grin
Olen teadlik oma kohutavast patust õliga reostamise osas ja üritan seada ajapikku heastada. Põletades ära järjest suuremates mootorites seda vastikud naftasaadust Big Grin

varsti tulevad rohelised plakatitega akna alla vehkima

seal loosungid - Vabadus koertele! Ei mürgisele õliroeostusele! Olgu jääv meile päike! Teadmine valgus-mitteteadmine pimedus

Koerad olid ilmselt musta värvi et õli nende pealt välja ei paistnud


[Pilt: 2501517t81h3e5f.jpg]

(03-08-2014, 13:27 PM)Daniil Kirjutas:  
(02-08-2014, 22:53 PM)kalleb Kirjutas:  kreosoodi näol oli tegemist nõukogude juhtivate keemikute tippsaavutusega (ne i


Oh vaevalt, juba Conan Doyle romaanis "Nelja Märk" oli episood, kus koer leidis kreosoodi tünni Smile Minu teada sisaldab kreosooti näiteks korstnapigi.

no see oli kapitalistlik kreosoot mida ei saanud sotsialistlikuga mitte võrreldagi, nimelt sotsialistlik sisaldas 150% rohkem tsüaankaaliumi, arseeni ning tseesiumi, kas gutaliin oli ka kreosoodi tahke vorm?
Vasta
#38

Vana õli väga hää, ainult enne puidule kandmist peab kuumaks ajama. See üks paras sussitamine. Et kogu aeg kuum oleks. Kuumalt imbub puidu sisse, muidu mitte.
Vanad liiprid soovitaks ahjust kaugel eemal hoida. Seda haisu ei saagi pärast toast välja ja eks see hais sisaldab kõiki parimaid sm. Mendelejevi poolt reastatud aineid...
Vasta
#39

Aastad ligi 10 tagasi sai ehitatud värske puukuur, mis sai samuti lignoga üle käidud, haises kuskil nädala ning kestab hästi, eelmine aasta sai väljaspoolt uue kihi peale, vana oli ära pleekinud. Mingit mädanemist ja haisu praegu küll ei näe ega tunne.
Vasta
#40

(01-08-2014, 16:58 PM)deeremees Kirjutas:  Sai mõned päevad tagasi laudal uus palksein üles laotud, nüüd oleks vaja kuidagimoodi niiskuse eest ära kaitsta. Tean, et läbitöötanud mootoriõliga on ka võimalik immutada. Küsimus ongi selles kas mootoriõli garandeerib kindla niiskuskindluse.

Targad mehed räägivad:
1. räästas peaks olema piisavalt kaugel seinast, et vihmaveed seina peale või lähedale ei voolaks, vihmaveerennid on ka head abimehed,
2. piisavalt kõrge sokkel ja hüdroisolatsioon esimese palgi rea ja vundamendi vahel,
3. lilled ja muu taimestik ei tohiks seina lähedal olla.

Kui niiskuse eemal hoiad, siis ongi niiskuskindlus garanteeritud, ehk mõtekas on tegeleda probleemi enda kui tagajärgedega.
Enamik puitu lagundavaid seeni hakkavad elutsema alates 25% niiskussisaldusega puidus, kui palk on alla selle, siis ei tohiks mädaks minna vast.
Raamatust "Vana maamaja" jäi silma toode http://www.pestekspert.ee/Boracol_20_2Bd...96608.aspx
Mina viiks vana mootoriõli kuskile asutusse, kes seda kogub.

Lenda Juri Gagarin
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne