[saarrand]

Miks sõrmejämedused juhtmed?

Laadimisvool on kuni 30 A ja genekast tuleb ka vaid viieruudune juhe.

Ehk vaata värvilt, pikkuselt ja otstelt sobivad juhtmed ja elu on lill. Kellegi ikka mõni kasutuselt kõrvaldet auto vedeleb, kust vajaliku jupi saab.

Muide, suvaline auto süütelukk elab ka starteri lülitamise voolu üle. Hõõgküünla jaoks on ainult tummisemat lülitit vaja. Või paned relee vahele

Varem on nagu juttu olnud, et + juhe akult lülitisse ja sealt edasi starterisse peaks olema üsna jäme? Mingis teemas siin oli sellest pikemalt juttu. Hetkel plaanisin kasutada kombainilt võetud juhtmeid, need on umbes 1cm jämedused. Vahele oleks pannud surutava lüliti ja kõik. Aga nii jämedat kaablit ei saanud selle lüliti alla panna, kuna kombainil on süsteemis relee jms vahel ja sealt tulevad juba peenemad juhtmed. Mainin igaks juhuks ära, et elekter ei ole mulle kodune teema!

[PlyVal64]

Miks sõrmejämedused juhtmed?
Laadimisvool on kuni 30 A ja genekast tuleb ka vaid viieruudune juhe.

Vaata sellepärast, et elektril (eriti madalpingelisel alalisvoolul...) on omadus juhtmeid kuumutada ja tekitada totaalne pingekadu, kui juhtmed on liiga pikad ja liiga peenikesed ning sealt käib läbi suur vool!
Jah, tõsi ta on, et 12-volt alalisvoolu puhul tekib see probleem SUURTE sõidukitega nagu näiteks laevad ja purjekad, aga nii traktor, kombain kui suurem krusa on ka suured ja juhtmepikkused pikad. Panen siia nomogrammi, mis annab optimaalsed juhtme ristlõiked vastavalt voolule ja juhtmepikkusele. Ja selle järgi tasub oma elektriskeeme ehitada!!!


Ehk 12V elektriga on absoluutselt lihtne rusikareegel: juhe ei ole kunagi liiga jäme...
PS: ärge laske ennast "eksitada" igasuguste elektrimootorite küljes olevate peenikeste juhtmejuppidega: nende pikkus on olematu ja seega "mahub" sellest tehasejupikesest vattidele kohane voolutugevus läbi. Kuna peenike juhe on odav, siis on ka "tarbijale vastu tulles" juppe veel lühendatud, et saaks veel peenema ja odavama külge pookida... Aga see ei tähenda, et sama peenikese juuksekarvaga võiks voolu vedada näiteks 3 meetri kauguselt lülitist või akust, rääkimata juustest koostatud elektriahelast aku-lüliti/kaitse-tarbija!
PPS: ärge siis elektrisüsteeme installides ära unustage onu Ohmut ja tema seaduseid

Ohmi seadus: I = U / R ehk siis võime teisendada U = I x R

Võimsus: P = I x U, asendades pinge U = I x R, saame võimsuse valemiks P= I x I x R (voolutugevus on ruudus!!!). Ehk pingekadu tõstab amperaaži ruutfunktsioonis. Aga mis "tapab" elektrisüsteemi on just amprid... Sestap on ka pikkade vooluahelatega rasketehnika üldiselt 24V süsteemidel, see teeb vajaliku juhtme jämeduse oluliselt peenemaks!

[v6sa]

Lugupeetavad, jutt käib tõmberelee lülitamisest, mitte starteri peavoolujuhtmest.

Isenesest on muidugi õige, et jämm juhe kaotab vähem voolust harakatele, kuid pidagem siiski piiri: me räägime juhtmest pikkusega 40 cm ja hetkevoolust kuni 30 A, pidevvoolust nii 7-8A 25-30 sekundi vältel.

Ma ei näe ühtegi põhjust (peale naabrile ärategemise), miks peaks siin olema sõrmejämedune juhe.

Olles ise oma kodustel traktorilaadsetel toodetel kunagiste "elektrike" leidused asendanud toimivatega, pole küll täheldanud 2,5 ruuduse juhtme soojenemist starteri tõmberelee voolust.

[aavu]

mina aga ei saa oma sõrmejämedusi kaableid sinna pisikese kruvi alla kuidagi ühendada. Seega uuriks, mismoodi teised selle süsteemi ikkagi ühendasid, et vool normaalselt jookseks? Parim oleks veneaegne starteri lüliti (nagu pisikese võtmega), ehk on kellelgi üle?

Selle sõrmejämeduse juhtme paned ilma igasuguse lülitita selle starteri kõige jämedama poldi alla, mis on vaba teistest juhtmetest. Otse aku pealt. Teise sama jämeda poldi alt läheb juba starterisse edasi. See lüliti, mida otsid on starteri küljes juba olemas ja nimeks tõmberelee. Et tõmbereleed tööle saada piisab tema ühe otsa sisse peene juhtmega 12volti anda ja teine tõmberelee ots peab olema massis. Vot selle peene juhtme vead kabiini või kuhu sobib ja paned surunupu vahele ja teise otsa akule 12 voldi saamiseks. Kui kahtlustad rikkeid pane vahele mingi 15 amprine kaitse sellele peenele, mis akult surunuppu tuleb.

[saarrand]

Okei, nüüd sain aru Loll on ikka loll olla!

[aavu]

Okei, nüüd sain aru

Vajadusel massilüliti ka vahele aku miinuse juhtmesse. Ülejäänud miinused peaks liikuma massi kaudu, juhul kui kusagil roostet, värvi, puitu, kummi või plastikut vahel pole. Ah-jaa klaas ka ei juhi. Näiteks kui kabiin kummipuksidel. Ja veel pole kasulik laagrite kaudu voolu juhtida, näiteks kardaani kaudu ja eriti kehtib see keevitusvoolu kohta, saad kohe varsti laagrid vahetada.

[v6sa]

Vajadusel massilüliti ka vahele aku miinuse juhtmesse.
...

Kui generaatori ergutusvool võetakse otse starteri klemmilt/ampermeetrilt, siis on vajadus olemas. Vene traktori skeemil nii on.

Massilüliti sissejätmine tühjendab aku päevaga (ja talvel hoiab geneka sulana )

[saarrand]

Massilüliti on juba praegu - juhtme vahel olemas.

[PlyVal64]

...me räägime juhtmest pikkusega 40 cm ja hetkevoolust kuni 30 A, pidevvoolust nii 7-8A 25-30 sekundi vältel.
...pole küll täheldanud 2,5 ruuduse juhtme soojenemist starteri tõmberelee voolust.

2,5 ruutmilline juhe pole juuksekarv, see juba kannatab üht-teist. Võtad nomogrammi pealt 30 amprit, ütleme vooluringi kogupikkus (mõlemad juhtmed kokku!) on 2 meetrit ja saadki kenasti 12-volt süsteemis juhtme jämeduseks 2,5 ruutmilli. Lihtsalt raudkerega maismaasõidukite puhul on mass elik miinusjuhe tõeliselt massiivne Aga vooluring jääb. 40-sendist vooluringi peaaegu pole üheski sõidukis, sest normaalse aku klemmide vahe on juba sellises suurusjärgus ja isegi otse akult voolu võttes peavad ju juhtmed ulatama ja mitte olema 180-kraadise nurga all
OK, sisuliselt ei ole ju maismaasõidukitel enamasti väga suuri võimsuseid elektrimootoritega tarvis, starter ongi see peamine. Kõik ülejäänud on väikese võimsusega mootorikesed ja ampreid ei ole palju. Aga nagu Sina oled elektriinstalle pidanud ümber tegema, siis mina omas hobimaailmas lausa vaatan õudusega, kui autoelektrik on veesõidukile elektriinstalli teinud. A'la suure võimsusega pumbad, autopiloodid jms, seda veel eriti suurtes vahemaades, nagu ju paatides on (juhtmed polstrite taga ja jooksevad pikkade ringidega), on pandud sõiduautole sobilikud juus-juhtmed... See on metsik vahe, põleb sul 100-vatine halogeen autokese ninas või 50-vatine tekivalgus 10 meetri kõrgusel saalingus (+ lisameetrid mastist lülitiblokini). Just tõmbasime mastist vanad kablad välja ja asemele läks topitule ja tekivalguse tarbeks painduv vasega kummikaabel 3X2,5 ja seda 2 juhet. Toppi eraldi (käigutuli + ankrutuli + mass) ja 2/3 peale eraldi (mootori tuli + töötuli + mass). Näiteks isegi vähegi pikemate haagiste puhul ei ole enam auto juhtmetele tegelikult kohta: moodsad targad autod (elektroonikablokid) lähevad kolekergelt rikki, kui seal on suured kõikumised ja need tekivad kolelihtsalt selliste juhtmepikkuste ja tihtipeale eriti sita massi juures. A'la korralik haagisputka või paaditreila, pikkus 5-6 meetrit. Milline on seal vooluringi pikkus näiteks pidurituledel

Tegelikult on ühed kõvemad elektritegijad üldse autotümpsu mehed: helivõimenduse areng on pannud inimesed oluliselt tõsisemalt juhtmete jämedusse ja voolukadudesse suhtuma.

[saarrand]

Natuke veel sellel teemal. Kuidas peaks käima T-40 kõige mõistlikum käivitamine? Siiani toimisin nii: käik välja, kütus peale käsihoovast ja välja käivitusmootori juurde. Käivitus hetkeliselt. Varasemates teemades on ka olnud juttu, et paremini käivitub starterist dekompressiooni hooba timmides. Ehk siis starterist käivitus võiks välja näha kuidas, et lasen tõrtsu starterit ka kui kompressioon on maas ja siis küte peale ja tuli silindrisse?

[v6sa]

Kas just õige, kuid mõistlik oleks lasta starteril mootorile hoog kompressioonita peale tõmmata, siis gaasi anda ja hoovast rõhk silindrisse tagasi anda. Käivitub valutumalt, ka väiksema akuga.

[Lapik]

Aga kui on korralik piisava võimsusega reduktorstarter ja korralik suur aku ning igas põlluotsas mootorit ei seiska, siis pole vaja seda dekompressioonisüsteemi ka kiusata. Ma näiteks kavatsen oma projektil peale esimest käivitust dekomprssioonimehhanismi maha monteerida. Kui ilma dekota starter vedada ei jaksa, siis on juba liiga külm.

[Laurimetall]

Dekompressiooni süsteem on vägagi kasulik ja hea asi. Saab näiteks pumpa õhutada. Külmade ilmadega tõmbab enne õli ringi ,siis kulub mootor vähem. Kui aku hakkab ära väsima, siis saab veel hädaga käima. Üldiselt on nii ,et dekompressioonisüsteem kasutatakse ainult külma mootori käivitamisel. Soe mootor on mõeldud ilma käivituma. Traktori käivitamine on erinev vastavalt ilmaoludele.

[saarrand]

Reedel tegin viimased nokitsused ja ühendasin lüliti külge ning "tuli sai kolvile" ehk siis masin käivitus poolest pöördest. Operatsiooni tulemusel on üleliigne üks täiesti töökorras ja komplektne T-40 käivitusmootor.

[v6sa]

Tubli!

Võta nüüd esimesed tunnid ikka rahulikult - vene materjalid tahavad hella kohtlemist.

[urmet48]

Kerge teema kaaperdamine jälle!

Tüüpteema D-144 tüüpi mootoril. Tõukurvarda toru kummipukside vahetus hetkel käsil. Tõrge tekkis kokkupanekul. Nimelt kas kaaned lähevad enne peale ja siis torud paika? Või tuleb need enne paika sobitada?

Tegelikult ei saa ma üldse aru, mis vahe on D-37M ja D-144 mootoritel. Väliselt on justkui sama mootoriga tegu.

[raivo45]

Kerge teema kaaperdamine jälle!

Tüüpteema D-144 tüüpi mootoril. Tõukurvarda toru kummipukside vahetus hetkel käsil. Tõrge tekkis kokkupanekul. Nimelt kas kaaned lähevad enne peale ja siis torud paika? Või tuleb need enne paika sobitada?

Tegelikult ei saa ma üldse aru, mis vahe on D-37M ja D-144 mootoritel. Väliselt on justkui sama mootoriga tegu.

Loe siit Põhimõtteliselt on D-144 täiustatud D37 mootor.

[sndr81]

On tekkinud küsimus,kas T-40AM-l käib tehasepoolt ka mingisugune esisilla kardaani kaitse,et heina ümber ei keriks?

[Lapik]

Varuosakataloog annab säärase viguri küll, aga elusast peast pole veel ühtegi kohanud. Võis kuuluda ka madalakliirensilise varustusse

[saarrand]

On tekkinud küsimus,kas T-40AM-l käib tehasepoolt ka mingisugune esisilla kardaani kaitse,et heina ümber ei keriks?

Mina oleksin ka sellisest asjast huvitatud, aga originaal detaili pole aasta jooksul leida õnnestunud. Praegu on ümber kardaani kanalisatsioonitorust tehtud kaitse. Suure heina sees ilma kaitsmeta pole võimalik sõita, poob kardaani nii kinni, et traktor ei jõua enam edasi minna.