[ivo86]

Kui parajasti tööd ei tee, siis muud ei teegi, kui istud teleka ees ja ootad kuni banaan suhu kukub?

Hobisid pole? Sõpru ehk? Naine, pere? Lemmikloom?
Pikka maad pidid siin inimesed ju sõitma, et oma isakodu hoida. Kui sa peale tööd ja sõitmist midagi teha ei viitsi, kes seda isakodu hoiab siis?
Ma käin tööl selleks, et elada. Mitte vastupidi.
Iseasi kui tõesti kõrget palka saaks. Et töötad niimoodi oma 5-10 aastat ära ja tõesti on seljatagune kindlustatud.

Kusjuures Eestis on minu arust päris suur probleem sellega, on suur osa umbes minuvanuseid inimesi, kel puuduvad tõsised huvid, hobid vms elu osa.
Käiakse tööl, võetakse laenu, ostetakse korter ja liisitakse auto, elatakse ilusasti ära ka.
Aga kogu elu koosnebki sellest, et reede õhtul tina panna. Laupäeval võetakse natuke peale. Pühapäeval on saast olla ja läheb uus nädal.
Ja nii KOGU AEG. Ja see kordub ja kordub ja on nagu nõiaring.
Raha kulub neil käest ära ja millegi olulise jaoks ei jätku. Saabki osta ainult juua, riideid ja klubist taksoga tagasi.
Ja siis on riik ja poliitikud süüdi selles

Ma väga vabandan, et selle teema ohvtopikuks olen keeranud.

PS. tervitaks tartu ralli korraldajaid, tänu kellele oli meeldiv võimalus 1,5 tundi vihma käes seista ja siis koju tagasi minna, ilma rallit pm nägemata

[E303]

Paljudel inimestel pole lihtsalt hobide jaoks aega . Kapitalistliku töö intensiivsus on nii vaimselt kui füüsiliselt nüristav et polegi tahtmist millegagi tegeleda. Nädalavahetustel võetakse viina või siis käiakse mingitel meelelahutusüritustel või nokitsetakse midagi kodus. Paljud on isegi esivanemate talud ja suvilad maha müünud kuna lihtsalt pole jõudu seal veel midagi tegema hakata.

[viplala]

Hobisid pole? Sõpru ehk? Naine, pere? Lemmikloom?
Pikka maad pidid siin inimesed ju sõitma, et oma isakodu hoida. Kui sa peale tööd ja sõitmist midagi teha ei viitsi, kes seda isakodu hoiab siis?
Ma käin tööl selleks, et elada. Mitte vastupidi.

Mnjah, nii kurb kui see ka ei oleks, elad sa siiski selleks et tööl käia. Ja nii kurb kui see ka ei oleks, sul ei ole ka kodu. Sul ei ole ei alustalasid, ega väärtusi minevikust. Sa oled tänapäevane laps. See ei ole mõeldud solvanguna aga oma identiteedi kandjana oled sa läbi kukkunud. Sa rühid uue maailma poole, kus tulevikus pole enam kodu mõistet. Palju õnne. Küll sa sellest kunagi aru saad.

[Talupoeg taluja]

Paljudel inimestel pole lihtsalt hobide jaoks aega . Kapitalistliku töö intensiivsus on nii vaimselt kui füüsiliselt nüristav et polegi tahtmist millegagi tegeleda. Nädalavahetustel võetakse viina või siis käiakse mingitel meelelahutusüritustel või nokitsetakse midagi kodus. Paljud on isegi esivanemate talud ja suvilad maha müünud kuna lihtsalt pole jõudu seal veel midagi tegema hakata.

Võtsid kõik sõnad suust! Nii ongi. Kõik on korraldatud nii,et sul ei oleks aega millegi kõrvalisega tegeleda,kaasaarvatud isemõtlemise-otsustamisega.

[Martti]

Paljudel inimestel pole lihtsalt hobide jaoks aega . Kapitalistliku töö intensiivsus on nii vaimselt kui füüsiliselt nüristav et polegi tahtmist millegagi tegeleda. Nädalavahetustel võetakse viina või siis käiakse mingitel meelelahutusüritustel või nokitsetakse midagi kodus. Paljud on isegi esivanemate talud ja suvilad maha müünud kuna lihtsalt pole jõudu seal veel midagi tegema hakata.

Aga kes selles süüdi on et inimesed sellised otsused ja plaanid endale teevad. Keegi ei ole käskinud langeda orjusesse ega kohustustega ennast üle koormata. Iga üks teeb oma valikud ise ja peale enda pole küll kellegi poole näpuga näidata. Kui seda ei usu, võtke peegel!

Minu hobidega on nii, et sean endale eesmärgi koos tähtajaga, 90% juhtudest suudan selle ka täita. Näiteks enne talverallit auto korrastamine. Toimus õhtuti, ekstreemseim oli rataste vahetamine -17 kraadise külmaga. Ja reede õhtul pimedas jahutusvedeliku leket peatada taskulambi valguses. Enamus inimesi peab ilmselt imelikuks, aga mul on tegevus ja eesmärk. Ja see eesmärk ei ole kaheksast viieni tööl käia, ning palgast pool pangale anda et oleks rohkem naabri moodi. Praegune asi mis käsil on, on karburaatori tundmaõppimine, niimoodi kuidas iga kanal töötab, mis pööretel ja mis eesmärkidel. Selle nimi on analüüsimine. Küünilised inimesed kritiseerivad, võitjad analüüsivad.
Seda asja käivad vahel vaatamas naabrid, ja kuulamas uusi teooriaid mis võib viga olla või kuidas seda lahendada. Ainult et neil endil ei ole midagi tarka kaasa rääkida, sest õlle- ja viinapudel hakkab enne kätte kui tööriist! Kusjuures iga eelneva vea likvideerimine viib ahelas kuskile edasi. Et asjast asja saaks, tuleb terve ahel läbi käia! Kui ralli kuupäev kukkus, siis auto sõitis, MOTT.

Aeg on väärtuslikum vara, mis meile kõigile on antud!

[honkomees]

... Oma maamaja on tore aga kui nädal tapab ära ja midagi teha ei jaksa ja silme all laguneb ei ole see ka tore. Pealegi minu, minu naise ja lapse tervis on mulle olulisem kui "kodu omamisetunne"....

No kui nädal tapab, siis nädala sees iga õhtu peale tööd ikka midagi jõuad teha. Tulen riigitöölt koju, noh kui poes ei käi siis tavaliselt kella 18 jõuan, tunne laipväsinud, koduteel tükib silm vägisi looja ja kodus tahaks vaid pikali visata .... riietevahetus, paar suutäit ja iseloomu näitamine ehk tööde kallale asumine, nt muru niitmine või lume kühveldamine, talvepuude tegemine või aialapi harimine - no tööd jagub kuni pimedani kindlalt ja mis huvitav, OMA TÖÖ juures kaob väsimus ja teed isuga kuni pimedani, siis tuled tuppa/töökotta ja asud tubaste tööde juurde ja nii umbes kella 11-ni õhtul. Siis väike õhtueine, arvutiga tutvumine ja tudule umbes pool üks ning kella poole kuue või kuueni öörahu. Ja pole kunagi unetuse üle kurtnud ning uus päev algab. Aga linnas laste juures on õhtul nii mõttetu tunne, teha pole midagi ... Maal on loodus, hobid: jaht, mesilased - linnas stress.
Töö juurest mõnikord saadetakse reisile, ka väljamaale, ei saa mitu päeva koju ja närv must, mida kõik oleks selle ajaga jõudnud teha, tervis läheb kohe käest ära.
P.S. Kui maamaja maha jätta, siis laguneb ta kohe kindlasti, mind küll see ei lohuta, et minu silmad seda ei näe.

[PlyVal64]

Hobisid pole? Sõpru ehk? Naine, pere? Lemmikloom?
Pikka maad pidid siin inimesed ju sõitma, et oma isakodu hoida. Kui sa peale tööd ja sõitmist midagi teha ei viitsi, kes seda isakodu hoiab siis?
Ma käin tööl selleks, et elada. Mitte vastupidi.

Mnjah, nii kurb kui see ka ei oleks, elad sa siiski selleks et tööl käia. Ja nii kurb kui see ka ei oleks, sul ei ole ka kodu. Sul ei ole ei alustalasid, ega väärtusi minevikust. Sa oled tänapäevane laps. See ei ole mõeldud solvanguna aga oma identiteedi kandjana oled sa läbi kukkunud. Sa rühid uue maailma poole, kus tulevikus pole enam kodu mõistet. Palju õnne. Küll sa sellest kunagi aru saad.

See on meie, eestlaste, suurim häda - me kardame igasuguseid muutusi ja sisuliselt ajame parasjagu lolli juttu alustaladest ja väärtustest, mida mingi igaviku omadis olev lagunev hurtsik annab...
Ma ise ju samasugune: uhke selle üle, et meie krunt on veel Nikolai von Glehnilt isiklikult ostetud, et me oleme nõmmekad juba 90 aastat jne, jne. Muidugi, asukoht, asukoht ja asukoht ON Tallinna peaagu et parim võimalikest... aga see ju maksabki - RAHA! Jah, isa ehitatud, minu ehitatud jne aga maja on ikkagi vana ja vajab juba tõsisemat remonti. Ning mõistus ütleb, et ma ei ole ikkagi selle kohaga absoluutnähtusena kokku laulatatud, kuigi vaid ühe semestri kogu oma elust olen ka sissekirjutusena kusagil mujal elanud - Tartus ühikas nõukaajal. Me kõik jääme muudkui vanemaks, oma majapidamise orjamine muutub raskemaks, sinna on muudkui palju raha vaja juurde panna jne. Niipea kui võtad laenu, oledki ORI surmani. Seega tuleb millagi teha otsuseid...
See oleks hea, kui saaks kuidagi teistmoodi kuid enamus ei saa. Parim sõber koos kaasaga vaevlevad samamoodi oma 400-ruuduse üldpinnaga monstrumiga. Tõsi, saanud Saue Kauneima Kodu tiitli jne aga selle Vabariigi algusaegadel ehitatud koletise ülalpidamine on napilt ülejõu käiv. Sõber teeb öösiti lisatööd, et faking elektriarveid maksta... Ning mitte midagi teha ka pole sest kogu projekt on idiootne. Ja nad annavad aru, et see koletis tuleb lihtsalt maha müüa ja vanavanematele kohane pisike ökomajake ehitada. Selge, et reaalselt tühjale kohale ehitatud kauneimaks saanud majaga on tööd tehtud roppu kanti ja asi on südame külge kasvanud aga kui asi hakkab juba lagunema (Eesti üks vanemaid maakütteid!), asi käib rahaliselt ja füüsiliselt üle jõua, siis ennast ära tappa mingi osmiku pärast ka pole mõtet. Selline jama närib ka kooselu rahu!

Mida ma veel olen täheldanud: vanusega tekivad uued "vajadused" või nõudmised oma KODULE. Ning 90% juhtudest tähendab see täiesti uue loomist. Ja ka siis tuleb kohe seesinane teemaalgatuse küsimus: laenata või mitte laenata ehk orjastuda või olla Vaba. Kui tahta olla Vaba ja on mingi varaline võimekus midagi müües ehk elukorraldust muutes omale sobilik lahendus teha, siis mingist identiteedist jahuda on pehmelt öeldes lollus.