[Romka]

Eelmine siis SCANIA SBA111A 134. Tühimass sellel ligi 9 tonni.



Gaz 66 tühikaal 3 tonni kanti. Ma ikkagi ülistaks Gaz veokaid oma suuruse kohta väga hea tühikaalu/kandevõime tõttu + lisaks on neil oma suuruse kohta väga suure läbimõõduga rattad. Kaalujaotus on väga paigas.

Isegi Saurer Berna tühimass on 7,1-7,5T.
https://haamer.net/auctionItem.php?ixAuctionItem=11338

Natuke teemast mööda kah - kui keegi teab Gaz-53 omadustega kaasaegsemat lääne diiselmasinat, siis antke teada, oleks endalgi huvi sellise vastu. Andmed: täismass 7490, kandevõime 3700-4000, rattad vähemalt 20", lühike raam.

[zazik]

Kui keegi teab sarnaste omadustega kaasaegsemat lääne diiselmasinat, siis antke teada, oleks endalgi huvi sellise vastu. Ma muidugi pean silmas pigem Gaz-53-e klassi, täismass 7490, kandevõime 3700-4000, rattad vähemalt 20", lühike raam.

MB Unimog.
Hinnaklass on muidugi teine.

[2715]

Kuis nüüd võtta aga kõik diiselunimogid on Gazist raskemad tundub kiirel vaatlusel.
Ilmekas näide on juba, et käigukast on raskem kui mootor.
Maastikuomadustega on ka nagu on.
Kõval pinnasel näiteks betoonijäätmed on ronimisvõime ehk pisut parem aga pehmel pinnal ei paraku.
Pehmes kohas pole lukkudest muud kasu kui kaevab kõik rattad sisse lihtsalt.
Nuriseda võiks veel sillakäigu üle, mis on üllatavalt väike Gaziga võrreldes.
Gazil paned tagaratta vundamendiplokile ja rattad on maas.
Unimog ei saanud aga sinna plokile pealegi sest tal raam ei väändu ja plokile pealeminekul tõstab terve silla maast lahti kuid siis kaevab lihtsalt esiratta sisse.
Lisaks pole Unimogil tehase poolt normaalset vintsi pandudki.
Pole ajamit kuskilt ette saada.

[ervg]

unimoge ongi muidugi ainult üks mudel olemas.

[Külahull]

unimoge ongi muidugi ainult üks mudel olemas.

Kontrolli oma info üle. Nad mahuvad sama mudeliperekonna alla, kuid tegu on vägagi erinevate autodega!

[ervg]

unimoge ongi muidugi ainult üks mudel olemas.

Kontrolli oma info üle. Nad mahuvad sama mudeliperekonna alla, kuid tegu on vägagi erinevate autodega!

ma ironiseerisin ühe eelpool oleva kommentaari kallal

[Jahimees]

Kuhu see teema nüüd tüürib?

Kuis nüüd võtta aga kõik diiselunimogid on Gazist raskemad tundub kiirel vaatlusel.

Ei, kõik diiselunimogid ei ole Gazidest raskemad. Unimogide esimesed mudelid kaaluvad kusagil kahe tonni alguses.

Ilmekas näide on juba, et käigukast on raskem kui mootor.

Käigukast on raskem kui mootor, sest sisaldab endas nii käigukasti, kui ka vahekasti ja on lisaks osa transmissioonist (kardaanid on suletud kestas). Lisaks omavad käigukastid sõltuvalt mudelist võimalusi lisada erinevaid väljavõtteid.

Maastikuomadustega on ka nagu on.
Kõval pinnasel näiteks betoonijäätmed on ronimisvõime ehk pisut parem aga pehmel pinnal ei paraku.
Pehmes kohas pole lukkudest muud kasu kui kaevab kõik rattad sisse lihtsalt.

"Pehme koht" on väga kehva sõnapaar kirjeldamaks väga palju erineda võivaid looduslikke tingimusi. Olen nõus sellega, et kui pinnas on juba nii pehme, et minek saab olla vaid allapoole, siis pole sillalukkude või muu piirava diffrilahenduse olemasolu nii oluline. Kui aga pinnas on selline, et seal saab toimuda mingisugune haakumine, siis on sillalukud kordades ja kordades effektiivsem lahendus edasiliikumiseks. Neid ei topita maastikul liikuvale tehnikale külge niisama.

Nuriseda võiks veel sillakäigu üle, mis on üllatavalt väike Gaziga võrreldes.
Gazil paned tagaratta vundamendiplokile ja rattad on maas.
Unimog ei saanud aga sinna plokile pealegi sest tal raam ei väändu ja plokile pealeminekul tõstab terve silla maast lahti kuid siis kaevab lihtsalt esiratta sisse.

Sillakäik kehvem, kui Gazil? Üldistuse paikapidavuse osas julgen tugevalt kahelda. Gazidel on evolutsioon külge jätnud lehtvedrud. Unimogidel on esimestest mudelistest alates küljes keerdvedrud. 66 raami enda paindumine võib tekitada mulje, et sillakäik on väga hea, reaalsuses ei pressi sa silda raamile ilma raami paindumiseta eriti palju lähemale (sillakäigu maksimumi määravad 66-l sillapadjad).

Lisaks pole Unimogil tehase poolt normaalset vintsi pandudki.
Pole ajamit kuskilt ette saada.

Jällegi julge väide. Vintse on võimalik valida vastavalt oma soovile. Väljavõtted on kõikidel mudelitel valikuvõimalusena olemas (ette ja taha suunas). Lisaks hüdrovõimalused enamus mudelitel. Seega öelda, et ajamit pole kusagilt saada on veidi...

Tegelikult ma ei saagi hästi aru, mis võrdlused siin täpselt käivad. Scania SBA on 66-ga võrreldes teise kaalukategooria auto. Unimogi nimi (mis mudelist üldse jutt?) kerkis siin palvest soovitada Gaz 53-le mingit asendust. Unimogid on neljarattaveolised ja absoluutselt teise suunitlusega autod. Siin välja toodud Saurerid on aga jällegi teise kaalukategooria autod, mis peaksid peale võtma ligi kolmandiku võrra raskema koorma (ma ei viitsind otsida, kui palju see konkreetselt Saureril on). Lisaks on Saurer neljarattaveoline, 53-l veab tagasild.
Lihtsalt kuidagi segane värk .

[Romka]

Kuhu see teema nüüd tüürib?

...................

Siin välja toodud Saurerid on aga jällegi teise kaalukategooria autod, mis peaksid peale võtma ligi kolmandiku võrra raskema koorma (ma ei viitsind otsida, kui palju see konkreetselt Saureril on). Lisaks on Saurer neljarattaveoline, 53-l veab tagasild.
..................

Saurerite kandevõime 4,5-4,9T kanti. Täismass 12T. Lisaks neil mootor 8L R6 diisel, küttekulu 38L/100.

[Kjen]

Veoautode offroad-võistlusi Eestis on vähe, neist tuntuim toimub Valgamaal ja nimeks Klapperjaht. Minu meelest ei ole seal viimased 5 a küll sellist lõpptulemust olnud, et vähemalt üks 66 ei oleks saanud paremat kohta kui Unimog 404.
Ka Volvo Laplander on ka end seal pigem ootustele mittevastavalt ehk siis kehvasti esinenud.

Tõsi küll, need veoautod seal on küll vähe modifitseeritud, suur ja karvane ratas all, kast pealt maha võetud. Pole päris tehaseseades autode võrdlus.

[zurik]

Lääne autode poole ei tõmba fakt, et kui peaks midagi veermikus katki minema(mis juhtub varem või hiljem, kui metsas mürada) siis tuleb ikka korralikult kukrut kergitada. Gaz 66 juppe,sildu,vahekaste on aga võtta küll ja veel mõistliku hinna eest.

Kas need kes Saurer Bernat soovitasid nägid ikka, et see on parempoolse rooliga?
Omast kogemusest võin öelda, et liikluses väga ebamugav sõiduriist, tühimassi ja kandevõime suhe ei kannata kriitikat. Lisaks on ka varuosade hankimisega kohe kindlasti probleeme. Veoskeemilt ei ole ta ka 4x4 (Pead ei anna aga ühte diffrit ei anna VIST lukku panna). Lõpetuseks on veokast ebameeldivalt kõrgel.

Ootaks ikkagi arutelu Gaz 66 te kohta millele on diisleid peale topitud,kas keegi lubaks ka enda autot korra proovida ja näpuga katsuda lasta?

[2715]

Kuhu see teema nüüd tüürib?

Mitte et tülitseda tahaks aga küsiti Gaz-66 lääne analoogi diiselmootoriga ja keegi pakkus Unimogi.
Siis ma kirjutasin:
Kuis nüüd võtta aga kõik diiselunimogid on Gazist raskemad tundub kiirel vaatlusel.
Ilmekas näide on juba, et käigukast on raskem kui mootor.
Maastikuomadustega on ka nagu on.
Kõval pinnasel näiteks betoonijäätmed on ronimisvõime ehk pisut parem aga pehmel pinnal ei paraku.
Pehmes kohas pole lukkudest muud kasu kui kaevab kõik rattad sisse lihtsalt.
Nuriseda võiks veel sillakäigu üle, mis on üllatavalt väike Gaziga võrreldes.
Gazil paned tagaratta vundamendiplokile ja rattad on maas.
Unimog ei saanud aga sinna plokile pealegi sest tal raam ei väändu ja plokile pealeminekul tõstab terve silla maast lahti kuid siis kaevab lihtsalt esiratta sisse.
Lisaks pole Unimogil tehase poolt normaalset vintsi pandudki.
Pole ajamit kuskilt ette saada.
Selle jutu peale tuli aga demagoogiat vastu:
Ei, kõik diiselunimogid ei ole Gazidest raskemad. Unimogide esimesed mudelid kaaluvad kusagil kahe tonni alguses.
Käigukast on raskem kui mootor, sest sisaldab endas nii käigukasti, kui ka vahekasti ja on lisaks osa transmissioonist (kardaanid on suletud kestas). Lisaks omavad käigukastid sõltuvalt mudelist võimalusi lisada erinevaid väljavõtteid.
"Pehme koht" on väga kehva sõnapaar kirjeldamaks väga palju erineda võivaid looduslikke tingimusi. Olen nõus sellega, et kui pinnas on juba nii pehme, et minek saab olla vaid allapoole, siis pole sillalukkude või muu piirava diffrilahenduse olemasolu nii oluline. Kui aga pinnas on selline, et seal saab toimuda mingisugune haakumine, siis on sillalukud kordades ja kordades effektiivsem lahendus edasiliikumiseks. Neid ei topita maastikul liikuvale tehnikale külge niisama.
Sillakäik kehvem, kui Gazil? Üldistuse paikapidavuse osas julgen tugevalt kahelda. Gazidel on evolutsioon külge jätnud lehtvedrud. Unimogidel on esimestest mudelistest alates küljes keerdvedrud. 66 raami enda paindumine võib tekitada mulje, et sillakäik on väga hea, reaalsuses ei pressi sa silda raamile ilma raami paindumiseta eriti palju lähemale (sillakäigu maksimumi määravad 66-l sillapadjad).
Jällegi julge väide. Vintse on võimalik valida vastavalt oma soovile. Väljavõtted on kõikidel mudelitel valikuvõimalusena olemas (ette ja taha suunas). Lisaks hüdrovõimalused enamus mudelitel. Seega öelda, et ajamit pole kusagilt saada on veidi...

Sellele ma vastan:
Unimogile pani tehas esimest korda diiselmootori mis aastal?
404 pole tehas pannud diiselmootorit ja see ei mahukski sinna ära ilma et gaasipedaal oleks piduripedaali all.
404 mudel kaalub juba 2900kg ja kandevõime on 1500 kg.
Omab see sportlik maastikusõiduk bensiinimootorit, mis toodab muljetavaldava võimsuse 66kw.
Diiselmootoriga Unimogid tekkisid kandilise ninaga ehk mudel 406.
Mootor on r6 töömahuga 5,7l omades meeletut võimsust 62 kw.
Terve see maastikul liikumiseks tehtud seade kaalub tühjalt 3600 kg ja võtab peale 2,4t koorma.
Mis sillakäiku puutub, siis siin väljendasin end halvasti.
Mõtlesin sillakäiku koos raami paindumisega ja selles vallas pole Unimogil väga midagi vastu panna sest kui tal raam läbi painduks läheks see hirmsuur ülekandeseade, mis mootorist rohkem kaalub katki.
Maastikul jällegi pole vahet mis viisil on saavutatud rataste piisav liikuvus ja see on Gazil parem tänu raami läbipaindele.
Jõuvõtuga on aga tõesti teoreetiliselt kõik korras.
On võll nii ette kui taha võimalik paigaldada.
On ainult üks pisike segav tegur.
Nimelt see võll pöörleb otse mootorilt kas 500 või 1000 p/min nagu traktorilgi.
Selleks et see vintsiga ühendada peaks sinna paigaldama aeglustava reduktori.
Loomulikult ei anna see võll vintsile ka tagasikäiku ja ka selle peab lisareduktoriga saavutama.
Seega maastikul jääb eelkõige piirama väike erivõimsus kg hobujõu kohta.

[Jahimees]

Mitte et tülitseda tahaks aga küsiti Gaz-66 lääne analoogi diiselmootoriga ja keegi pakkus Unimogi.

Tülitseda pole loomulikult vaja, kuid ma võin vastata küll.
Siin ei küsitud Gaz 66-le lääne diiselmootoriga analoogi, sellest ei alanud jutt ja sellepärast ka minu vastuses küsimus, et kuhu see teema tüürimas on? Küsiti teemast mööda küsimus (küsija enda sõnu kasutades), et mis võiks olla Gaz 53 omadustega kaasaegsem lääne diiselmasin? Unimog ei ole tavateedele mõeldud 4x2 lihtveoauto.

Unimogile pani tehas esimest korda diiselmootori mis aastal?

Unimogidele pandi tehasest diiselmootor peale alates aastat 1947, mil hakati seeriaviisiliselt tootma esimest mudelit 70200 (mudelisüsteem oli enne MB alla minekut teistsugune) Prototüüpide juures kasutati bensumootoreid, sest diislid polnud veel valminud.

404 pole tehas pannud diiselmootorit ja see ei mahukski sinna ära ilma et gaasipedaal oleks piduripedaali all.

Unimog 404 veokas on tegelikult tehasest saanud ka diiselmootori peale. Portugali armee tellimusel pandi sinna 60 hp OM615 diisel. Mudeli täpsem nimetus on Unimog 404.117. Teistele neid ei müüdud.
Küsimusele, et miks tehas ei pannud sinna kohe algusest peale diiselmootorit külge on väidetavalt kaks peamist põhjust (ma ei olnud otsustaja ja seega 100% ei tea), esiteks sooviti osaleda Saksa armee suurel autoostul ja kuna nii kiiresti polnud sobivat mootorit kusagilt võtta (5,7 diisel oli veel arenduses ja tuli välja 1964. aastal), siis võeti riiulist olemasolev mootor. Teine põhjus on väidetav USA mõju kütuse ühtsuse nõude osas armeedes, sooviti, et sellise kaalukategooria autod võiksid kõikidel lääneliitlastel kasutada sama kütust (Külm Sõda).

404 mudel kaalub juba 2900kg ja kandevõime on 1500 kg.

Tegelikult on Unimog 404.1 projekteeritud olema 2 tonnise kandejõuga. Selle saavutamiseks on vaja autol ära vahetada vedrud, mida on ka praegusel ajal võimalik teha. Aga ilmselt seetõttu, et see auto pidi olema kergetranspordi jaoks, peamiselt sõdureid vedama, seda kaaluversiooni eriti ei toodetud.

Omab see sportlik maastikusõiduk bensiinimootorit, mis toodab muljetavaldava võimsuse 66kw.

Sõiduauto mootor, mis Unimog 404.1 mudelitele peale läks sai endale vähendatud surveastmega kaane, et auto käiks ka kütusega, mille oktaanarv oleks 60. Sellest ka selle mootori mannetus. Hiljem lisandus mootorivalikusse ka 2.8 liitrine bensukas, mis arendas juba 110 hp, kuid need on vähemlevinud.

Diiselmootoriga Unimogid tekkisid kandilise ninaga ehk mudel 406.

Diiselmootorid olid Unimogidel peal päris algusest, sest nad plaanitigi olema universaalse tööriistana (kasutusel heina niitmisest kuni metsatööni). Lisaks on mudel 406 ümara ninaplekiga. Kandilise kujuga on juba 43X seeria autod, mis ka meie armees liikvel on.

Mootor on r6 töömahuga 5,7l omades meeletut võimsust 62 kw.

See R6 mootor on üks paremaid sisepõlemismootoreid, mis kunagi üldse toodetud on. Kasutust on leidnud laevandusest kuni statsionaarmootoriteni välja. Selle mootori täpsemad jõunumbrid sõltuvad mootori seadetest (turbo, intercooler, jne). Lisaks Unimogidele pandi neid mootoreid peale ka suurematele MB veokatele, kus saavutati ka pöördemoment 600Nm juurde ning sama mootor on legendaarse Mercedes L-seeria südameks (ka 4x4 variantidel). Auto on oma vastupidavuse poolest eriti hinnatud arengumaades ja tootmine lõpetati Saksamaal 1995 aastal, pärast mida jätkus see Brasiilias. Ma ütleks, et üsna hea CV ühele sisepõlemismootorile.
Unimogide peal pandi see mootor tootma võimsust kuni 65 - 125hp. Nimelt sai vastikus kapitalistide ühiskonnas mootori võimsust klient ka valida. Lisaks sai klient ka valida, milllise teljevahega autot ta soovib. Vastavalt auto tulevase töö iseloomule võis kast olla nii meetri, kui ka kolme meetri pikkusega.

Mis sillakäiku puutub, siis siin väljendasin end halvasti.
Mõtlesin sillakäiku koos raami paindumisega ja selles vallas pole Unimogil väga midagi vastu panna sest kui tal raam läbi painduks läheks see hirmsuur ülekandeseade, mis mootorist rohkem kaalub katki.

See hirmsuur (nagu ma eelnevas postituses mainisin on mõõtude ja kaalu põhjus käigukasti ja vahekasi ühendamine) ülekandeseade on raamile koos mootoriga kinnitatud kolmest punktist. Miks peaks see normaalse painde juures katki minema?

Maastikul jällegi pole vahet mis viisil on saavutatud rataste piisav liikuvus ja see on Gazil parem tänu raami läbipaindele.

Tegelikult on maastikul koormuse all liikumise puhul üsnagi määrav see, mil viisil on saavutatud ratta käik, sest see piirab raami pealisehituse võimalusi. Kui see raam liialt paindub, siis ta murrab pealoleva asja küljest või tõsiselt vigastab seda. Liiga suure paindega raam ei ole mingi õnnistus.
Panen siia lisasse ka kolm pilti sellest, kui palju võimaldavad painet Unimog 404, lühikese 406 ja uuemate Unimog 43X raamid. Kas tõesti tundub halb ja vähene suutlikkus?



[/quote]

Jõuvõtuga on aga tõesti teoreetiliselt kõik korras.
On võll nii ette kui taha võimalik paigaldada.
On ainult üks pisike segav tegur.
Nimelt see võll pöörleb otse mootorilt kas 500 või 1000 p/min nagu traktorilgi.
Selleks et see vintsiga ühendada peaks sinna paigaldama aeglustava reduktori.

Misasja?
Jõuvõtuvõllid tulevad Unimogidel ikka käigukastist, niisamuti, nagu tuleb see Gaz 66-l.
Loomulikult pöörleb jõuvõtuvõll standartsel kiirusel. Mis moel siis peaks saama käitada erinevaid seadmeid, mis seal küljes saavad olla?
Ütlen ausalt, et ma pole näinud mitte ühelgi veoautol ilma tigureduktorita vintsi. Ka Gaz 66 standardvints on teoga.

Loomulikult ei anna see võll vintsile ka tagasikäiku ja ka selle peab lisareduktoriga saavutama.

Ma ei tea kõikide Unimogidele pakutud vintside hingeelu. Kõige esimesel mudelil oli küll selline variant, mis keeras end vaid sissepoole, kuid kordan, et ma ei tea kõiki vintse, mis kasutust leidnud on (pakkujaid oli palju). Küll aga on juba 406/416/421 seeria mudelitel küljes mehhaanilised vintsid, mille pöörlemissuund võib olla erinev ka rataste pöörlemise suunast.

Seega maastikul jääb eelkõige piirama väike erivõimsus kg hobujõu kohta.

Kui jutt käib 404.1 mudelist, siis olen nõus, et 2,2 liitrine bensukas on maanteesõiduks äpu. Maastikul aga saab aeglaste käikudega mõistusega liikudes ilusti hakkama.

Misasjast ses teemas nüüd kokkuvõttes jutt käib? Kas otsitakse Gaz 66-le diiselmootorit või kõvatatakse umbmääraselt ümber kõige, mida maastikuveoautode teemaga siduda annab?

[zurik]

Ootaks ikkagi arutelu Gaz 66 te kohta millele on diisleid peale topitud,kas keegi lubaks ka enda autot korra proovida ja näpuga katsuda lasta?


See peaks vist viimasele küsimusele vastama??

[viplala]

Kompressorid ja väiksemad hüdropumbad küll, kuid jõuvõtuvõlli käitamine tapaks esimese raamsaale vist rekordkiirusega.

Teema teemaks, kuid antud vaidlus on piisavalt hariv, et see unarusse jätta.

Ja siit ka küsimus... Miks peaks võll hakkama sööma saalet tänu sellele, et teda ühelt poolt pidurdatakse?

[Jahimees]

Kompressorid ja väiksemad hüdropumbad küll, kuid jõuvõtuvõlli käitamine tapaks esimese raamsaale vist rekordkiirusega.

Teema teemaks, kuid antud vaidlus on piisavalt hariv, et see unarusse jätta.
Ja siit ka küsimus... Miks peaks võll hakkama sööma saalet tänu sellele, et teda ühelt poolt pidurdatakse?

Küsimus õige. Kuna ma ei tea, mis tehnilist lahendust on väites täpsemalt ülekande saavutamisel silmas peetud, siis oli minust ennatlik seda öelda. Kustutasin oma väite algses postituses ära.

Ootaks ikkagi arutelu Gaz 66 te kohta millele on diisleid peale topitud,kas keegi lubaks ka enda autot korra proovida ja näpuga katsuda lasta?

Selle arutelu tekkimiseks pane oma olukorra kirjeldus (küsimus) konkreetsemalt kirja ja siis oskavad inimesed ka midagi arvata. Lihtsalt küsida, et mis keegi arvab toobki sulle vastused sellest, mida keegi arvab. Ükskõik kas Scaniatest, Unimogidest, Saureritest või kes teab veel millest.
Sõnasta teema ümber, et inimestel oleks sinu olukord paremini arusaadav.
Näide 1: Sõidan iga kuu peaaegu 5000 km mööda Eestimaad oma Gaz 66-ga ja kasutan autot X spetsiifilise töö tegemiseks, mille tarvis on autol spetsiaalne pealisehitus. Nüüd hakkab mootor väsimuse märke näitama ja soovin rohkem teada diiselmootorite kasutamise võimalustest/otstarbekusest sel autol.
Näide 2: Sõidan iga kuu vähem kui 50 km oma kodumetsas peamiselt enda lõbuks ja talvel küttepuude veoks. Nüüd on mootor küpse ja hakkasin mõtlema, et võibolla saab lihtsalt autole peale panna diiselmootori.
Nagu sa näed, siis need on kaks täiesti erinevat olukorda (kirjeldust), mille lahendamiseks saaksid inimestelt ka erinevaid soovitusi.

[v6sa]

Teema teemaks, kuid antud vaidlus on piisavalt hariv, et see unarusse jätta.
...

+1

Väike ääremärkus üldiselt diiseldamise kohta. See tasub ära kahel juhul:
1) Palju töötunde mingi eriseadmega;
2) ehitamine on hobi ja tarvitamiskõlbulik lõpptulemus meeldiv boonus.

Rahalist säästu diiseldamisest ei tule.

G66 on sellisena ilmselt kõige paremini tasakaalus. Hädavajalik on olemas, üleliigset vähe. Kuniks ajudega pruukida, võiks ennustada pikka ja meeldivat suhet.

[tiit]

Kompressorid ja väiksemad hüdropumbad küll, kuid jõuvõtuvõlli käitamine tapaks esimese raamsaale vist rekordkiirusega.

Teema teemaks, kuid antud vaidlus on piisavalt hariv, et see unarusse jätta.

Ja siit ka küsimus... Miks peaks võll hakkama sööma saalet tänu sellele, et teda ühelt poolt pidurdatakse?

Kõigil traktoritlel on esijõuvõll mootori otsast läbi reduktori

[Jahimees]

Kõigil traktoritlel on esijõuvõll mootori otsast läbi reduktori

Oeh, nagu ma ka oma eelmises postituses ütlesin, siis ma ei pidanud silmas seda, et sisepõlemismootoril ei saaks ilma käigukastita väntvõllilt jõudu võtta. Jah, traktoritel on see küllalt levinud lahendus, kuid selle lahenduse korral on väljavõtte võll toestatud eraldi laagritega (eraldi korpuses), mitte see ei ole otse ilma lisatoestuseta ühendatud väntvõlli otsa külge. Liigse ühesuunalise külgkoormuse tekkimist väntvõlli otsale pidasin oma algses postituses silmas.

[MAKS 300]

Tere kui huvi peaks tekkima seisab mul üks 66 ümber ehitatud T-40 mootori peale sai soetatud kuna sildasi oli vaja . Siiani komplektne mootor väga hea, soovi korral nõus kõik diisliks vajamineva loovutama (esisilda ei müü)

[diesel]

naaberkülas ka neljakümne mootoriga täitsa sõitev 66 olemas. kraanagi peal ja veetakse oma tarbe puud metsast välja.
seuke ehitamine on puhas hobi, mingit majanduslikku mõtet asjal pole.