[Veteran]

Kas selline võimalus ei oleks mõeldav lisada, kus sisenev õhk võetakse toast ?

[Provoker23]

Tervisliku elukeskkonna huvides on isegi parem kui õhk otse väljast tuleb. Soojuses kaotad paar kraadi, aga värske õhk on ikka päris oluline tegur ju majas. Väga kena projekt (y)

[nootsii]

Värske õhu võtmiseks õuest peab selle maasse kaevama. Siingi sellest varem juttu olnud. Siis saab seda rahus ka talvel teha

[Basilio]

Kas selline võimalus ei oleks mõeldav lisada, kus sisenev õhk võetakse toast ?

Plaanis on, aga niipea ei jaksa. Kogu õhku ei taha seest võtta, umbseks läheb. Peab tegema "automaagiliselt" toimiva segisti, umbes nagu auto kliimaseade. Osa õhku võtab seest, osa väljast. Olen juba leppinud sellega, et pildil nähtav Arduino Uno jääb juhtimiseks väikeseks. Järgmisel kuul tellin Arduino Mega, Atmel2560 kiviga ja lõplik ehitus tuleb selle baasil. Siis on vabu porte ja muid ressursse nagu muda ja võimalik igasuguseid kommunikatsioone püsti panna. Praegu olen sunnitud portidega niimoodi koonerdama, et isegi LCD käib üle I2C. Vend Karvik ja Indrek peaksid teadma, millest jutt... Jah, panin kaherealise LCD ka juurde. Kogu infot sellest lukuaugust läbi kühveldada ei tasu, aga keskmised temperatuurid ja asjade olekud näidatakse ära. Siis ei ole tarvis muudkui läpakaga andmeid imemas käia.
Maa alt võetav õhk on väga hea plaan, kuid minu krundi puhul keeruline teostada. Igasugu faking torusid käib maa all risti-rästi just selle majanurga juures, kust tuleks õhk ligi vedada. Ei taha keltsa tekitamisega vee ja kanalisatsioonitrasside vahetus läheduses riskida.
Nüüd aga rindeteated kella ühesest mõõtmisest:
       
Ilma naljata tuleb hirm peale, et purkla soojustus ja osaliselt plastist vent torud võivad sulama hakata! Torude pakendile oli kirjutatud max. 60*C! See on juba käes...
Ühtlasi kinnitab see ideed ehitada tulevikus 5x suurem veeküttepaneel, mis kütaks mahupaaki. 80*C on juba viisakas katlatemperatuur!

[judas]

Kas selline võimalus ei oleks mõeldav lisada, kus sisenev õhk võetakse toast ?

Plaanis on, aga niipea ei jaksa. Kogu õhku ei taha seest võtta, umbseks läheb. Peab tegema "automaagiliselt" toimiva segisti, umbes nagu auto kliimaseade. Osa õhku võtab seest, osa väljast. Olen juba leppinud sellega, et pildil nähtav Arduino Uno jääb juhtimiseks väikeseks. Järgmisel kuul tellin Arduino Mega, Atmel2560 kiviga ja lõplik ehitus tuleb selle baasil. Siis on vabu porte ja muid ressursse nagu muda ja võimalik igasuguseid kommunikatsioone püsti panna. Praegu olen sunnitud portidega niimoodi koonerdama, et isegi LCD käib üle I2C. Vend Karvik ja Indrek peaksid teadma, millest jutt... Jah, panin kaherealise LCD ka juurde. Kogu infot sellest lukuaugust läbi kühveldada ei tasu, aga keskmised temperatuurid ja asjade olekud näidatakse ära. Siis ei ole tarvis muudkui läpakaga andmeid imemas käia.
Maa alt võetav õhk on väga hea plaan, kuid minu krundi puhul keeruline teostada. Igasugu faking torusid käib maa all risti-rästi just selle majanurga juures, kust tuleks õhk ligi vedada. Ei taha keltsa tekitamisega vee ja kanalisatsioonitrasside vahetus läheduses riskida.
Nüüd aga rindeteated kella ühesest mõõtmisest:

Ilma naljata tuleb hirm peale, et purkla soojustus ja osaliselt plastist vent torud võivad sulama hakata! Torude pakendile oli kirjutatud max. 60*C! See on juba käes...
Ühtlasi kinnitab see ideed ehitada tulevikus 5x suurem veeküttepaneel, mis kütaks mahupaaki. 80*C on juba viisakas katlatemperatuur!

Äge, nüüd vaja veel tigedam vurr paigaldada õhu liigutamiseks, siis saad kollektori tembi maha ja kasuteguri suuremaks.

[Basilio]

Seda ma ka ise vaatan, et vurr on sellise päikesega lahjavõitu.
Kella kolmene tembi-tabel:
   
Tuletan meelde, et need andurid on torude lõpus, igal torul oma andur. Torusid siis 15tk.
Purkla keskosas on samuti 15tk andurid torude pinnal +1 siseõhu tempi mõõtmas. Nende jaoks aga ei ole mul praegu demultiplekserit, mis lubaks selle pinu andureid ühe mõõteahela külge riputada. Tellisin kollaste mehikeste juurest ära, aga see võtab aega. Kui nende näite ka nägema hakkab, siis saab aimu, mis keskel toimub ehk kui kiiresti õhk toru läbides soojeneb. Nende andmetega saab juhtida ventika kiirust.
Tuppa tuleb  praegu 52*C ja toas on ca 25*C. Paistab et haripunkt sai läbi ja temp langeb aeglaselt.

[Basilio]

Temperatuurid kell neli ja viis:
       
Kella viiene päike paistab üsna nibin-nabin üle nurgapealse naabri katuse ja paistab purklale poolenisti külje pealt 45* nurga all. Jämedalt on kütmise aega praegu 6 tundi. Sel ajal ei ole üldse tarvis maja millegagi kütta ega tilligi liigutada. Seinad hoiavad sooja hilisõhtuni. Maksma läheb see praegu nii palju kui võtab 30W ventikas. Edaspidi aga mitte midagi.
Eriti põnev saab olema veebruaris. Päike juba särab aga samas lööb külm aiateibaid lõhki. Vot siis tuleb alles õige eksperiment! Kevadel näeme, raisk! 

[indrek1000]

Väga viis käsilevõtmine küll.  Oleks omalgi aega tegeleda millegiga sellisega, aga ei - tööl vahetpidamata. 
Aga üle I2C on asja väga mugav progreda, kaspole. Vastava library olemasolul on käske kerge seada.
Aga Megal on porte tõesti kuhjaga ja hind ei ole ka tappev, kui just autentset toodet taga ei aja. Kui juba tellid kae asju ka aliexpressist, tundub, et seal Mega odavam kui ebays.

[Basilio]

Aga üle I2C on asja väga mugav progreda, kaspole. Vastava library olemasolul on käske kerge seada.

Progemist pole selle augu kaudu proovinud, aga lihtsalt LCD käib praegu sealt. Paralleelühendus on küll hea ja lollikindel, aga neelab 6 digiporti ära. Demultiplekser(id) võtab veel 4. Pordid 0 ja 1 jätan seriali jaoks vabaks, on tarvis. Jäävad veel 13. ja 6.   
6. lülitab venti, 13. on n.n. heartbeat, et ma näeks asja ka eemalt elusa olevat. Ja ongi digipordid otsas! Vaja aga veel servosid juhtida... Nii ma siis ühendasingi LCD läbi spetsiaalse I2C mooduli, mis on üks kuramuse õrn ja kapriisne asi. Vedeles lihtsalt laua peal ja aitas asja ajutiselt ära lahendada. Megale läheb LCD paralleelühenduses.
Praegu pookisin külge releemooduli ja vent peaks nüüd vajadusel ise startima ning ka seisma jääma. Vähemalt katsed olid edukad.

[judas]

Omik,
Kas temp. andurid on mingis loogilises järjestuses, a´la 1. ülemises ja 15. alumises purgi reas? Kus nad purgi sees asuvad, ripuvad vabalt õhus või on purgi seina küljes(ja millega kinnitatud)? Kui siis, kas vastu tagumist seina või päiksepoolses küljes? Huvitab lihtsalt milline on temperatuuride jaotus sellise konstrui juures.

[Basilio]

Nr. 1 andur on kõige ülemine ja nr. 15 kõige alumine. Lapikud termotakistid on alumiiniumteibiga kleebitud purkide välisseinale päikesepoolsesse külge. Pärast kleepimist on teip musta mattvärviga üle lastud, sest liiga palju läikis. Kokku oleks tulnud üsna suur peegeldav pind, mida pole sinna üldse tarvis. Läbi kihtplastiku oleks pealekauba näha jäänud. Kole ju.
Purkla keskel olevas reas on veel nr. 16 andur, mis asub tagaküljel ja on kinnitatud ühe purgimoodulit koos hoidva keermelati külge. Mõõdab ta õhu temperatuuri purkide tagakülje ja peno vahel. Täpset kõrgust ei mäleta, aga vist enamvähem keskpaika sai. Selle rea temperatuure veel ei näe, kui just ükshaaval ei hakka ühendama ja mõõtma. Hetkel oli kasutada vaid üks demultiplekser, seegi sõbralt laenatud. Otsustasin, et purkla lõpuosa rida on esialgu tähtsam ja ühendasin ta sinna. Nii paljude andurite eesmärk on kaardistada temperatuuri jaotumine. Tehniliselt oleks võimalik lisada veel andureid kasvõi iga purgini välja(330 tk! ), aga kuskiltmaalt muutub see overkilliks.

[indrek1000]

Progemist pole selle augu kaudu proovinud, aga lihtsalt LCD käib praegu sealt. 

Mõtlesingi, et erinevaid mooduleid on sellekaudu suht lihtne käitada kui vastav library olemas. + hoiad digiporte ka kokku.
Iseenesest sealtkaudu midagi kivisse sisse ei saa jah (vist). 

Krt aetakse siin isu peale, mine v näperdama.


 

[Rokikas]

Värske õhu võtmiseks õuest peab selle maasse kaevama. Siingi sellest varem juttu olnud. Siis saab seda rahus ka talvel teha

Vabandust et tiba teemast väljas. 

Sai kunagi seda maaaluse toru ideed kaalutud teises foorumis ja rahaline tasuvus kipub küsitav olema. Aga loomulikult sportlikust huvist miks mitte. 
http://www.ehitusfoorum.com/viewtopic.ph...75#p137658

[Basilio]

Tänane seis purkla temperatuuridega:
Hommik:      Temperatuur õues -6*C.
Kell 13 päeval:      Temperatuur õues -3*C.
Purkla keskosa puutuvad temperatuurid(parempoolne tulp) ja n.n. "luftitemp" on jätkuvalt pullikaka, kuna andurid on ühendamata. Laiskusest pole viitsinud ka vastavat porti mättaga ühendada, kuigi peaks. Nii ta siis genereerib mingeid juhuslikke näite.
Teisel pildil nähtav programm on juba erinev. Sõber nägi mu soperdist ja hakkas oigama. Sellist jama olevat lausa füüsiliselt valus vaadata! Kõhu pidi ka lahti võtma... Kirjutas siis uue ja parema.
Kuna väljas on külm, puhub lõikav tuul ja maja soojapidavus võrdub korvi omaga, siis jõhkrat soojakskütmist praegu ei toimu. Aga sisse köetud 22*C hoidis purkla mitu tundi küll väga eduliselt. Nüüd on kraadi juurdegi suutnud suruda. Keskküte on välja lülitatud, pole enne õhtut vaja.
Niisiis - miinuskraadid õues ei eksita hästi soojustatud päikesekollektorit. Piisavalt pika toru puhul soojeneb välisõhk üles igal juhul. Küssa taandub vaid päikese intensiivsusele. Oktoobrikuine päike on veel üsna soe ja käib detsembri omast tüki maad kõrgemalt. Saab näha mis edasi. Põnev on!

[jaanust]

Väga põnevad pildid. See tõestab tõepoolest et päikesega tasub tegeleda. Omalgi on juba pikemat aega purkide kogumine käsil olnud ja nüüd siis tänu Basilio projektile sai laiskus endast välja aetud ja esimesed purgid on puuritud ja pestud. Nädalavahetusel saab ehk esimesed purgiread kukku silikoonitatud.
       

Kokku peaks tulema 240 purki. Tuleb Basilioga nõustuda et see on ikka päris suur töö. Liimimiseni ei ole veel jõudnud ja paari nädala jagu õhtuid on asjaga intensiivselt tegeletud (niipalju kui juhatus kodus on vaba aega andnud)   Loodan asja ikka veebruariks seinale saada. Siis peaks päike juba päris ere olema.

Kuna purkla hakkab paiknema garaazi seina peal siis on vaja sealt õhk tuppa vedada. Selleks on plaanis kasutada metallist vent. toru.  Kas kellegil on head mõtet, kust saada sinna vent. torusse tagasilöögi klappi? Tavalises ehituspoes müüakse väga nigelaid. Üks selline on sauna vent. süsteemis ja see aasta olen sunnitud juba teist korda seda vahetama. Vedru lihtsalt väsib ära ja tuul puhub otse sauna sisse. Kuigi purklas ei ole otsest kokkupuudet välisõhuga ja selline puhumine peaks olema välistatud, aga siiski... Eks sealt hakkab ka mingit külma sisse pressima. Hea oleks ikka korralikud klapid panna. Ja hea kui neid saaks mingisuguse väikese mootoriga liigutada. Elu näitab et lihtlabane vedru annab peagi otsad.

Lisaks tunneks huvi kuidas Basilio on lahendanud sooja õhu jagamise erinevate tubade vahel? Kas lihtlabane kolmik või midagi asisemat?

Suvel oleks hea see soojus keldrisse ajada - kuidas aga lihtsalt teostada tubade trassi sulgemist ja keldri avamist...ei viitsiks iga suve algus poolt süsteemi lahti lõhkuda et torusid ringi tõsta.

[Basilio]

tänu Basilio projektile sai laiskus endast välja aetud ja esimesed purgid on puuritud ja pestud. 

Tänan-tänan! Eks vanakurja aetakse ikka Peltsebuliga välja!   Aga tere tulemast klubisse!
Purkide liimimise aluseks ostsin espetsiaalselt 2tk 60mm laiuseid kipsikarkassi poste. Paned purgid renni, siis saab sirge. Siilikärssa lasin vist purgi pealmisele poolele randi sissepoole. Siis purk renni teiste seltsi ja nätsti! rivile tagant sisse. Rivi pöörasin vist ka ja silusin näpuga vahelt välja kippuvat ollust. Üldiselt saab väga kähku selgeks, kui palju panna, et puudu ei jää aga välja ka ei pressi. Siiliikärssa läheb ca üks padrun 100 purgi kohta. Otsalaudadesse aukude puurimiseks ostsin n.n. augusaed või kroonid ja kasutasin puurpinki. 
Enne torude otsalaua külge liimimist ostsin 2m pikkused keermelatid, millega krempli kokku tõmbasin, kuni liim kuivas. Latid pistsin torude sisse ja suured seibid(tegelikult naelutusnurgad ja vinklijupid, mis käepärast olid) otstesse. Kuna paigalduskoht oli minul alpinistlikes kõrgustes ja purkla suur ning kaheosaline, siis pidin tegema eraldi purgimoodulid. Et need koos seisaksid, kasutasin samu 6mm latte aga siis juba väljaspool torusid, torudevahelistes vagudes. Üldiselt- igavene "ganitel" oli ja maas katseks kokku pandud purkla ei tahtnud üleval enam hästi kokku klappida. Suur, raske ja detailid painduvad, kui ei saa korralikult toestada. Kui vähegi võimalik, tee asi ühele plaadile ja nii kerge, et jõuab ka kokkupanduna kahekesi tõsta. Hulga n***i jääb ära.
Jagamine on mul labaste kolmikutega. Reguleerin praegu "seente" keeramisega. Vajadusel saan edaspidi klappe vaid poolenisti avada, kui servodele vastava käsu annan. On võimalik kasvõi 1 nurgakraadi kaupa koomale või lahti teha. Klappidena kasutan ehituspoest ostetud plastist rippklappe, mis ei ole väga head. Klapid aga on vajalikud küll, muidu juhtub selline asi, et soe ja niiske toaõhk ronib torusse, kus tekib kondents, mis siis sorinal tuppa või purklase jookseb. Lisaks võib liigniiskus kogu kupatuse seest hallitama ajada.
Üks klapp on juba lennukimudeli digiservoga ajami peale ringi tehtud ja paigas. Teist lähen praegu nokitsema. Kolmas ava on trassi lõpus ja sinna panin lihtsalt rippklapi. Hea ei ole, aga ajab asja ära. Trassi keskele ei saa neid toppida, takistab liiga palju ringlust.

[Basilio]

Suvel oleks hea see soojus keldrisse ajada - kuidas aga lihtsalt teostada tubade trassi sulgemist ja keldri avamist...ei viitsiks iga suve algus poolt süsteemi lahti lõhkuda et torusid ringi tõsta.

Ehituse ABC-s olen näinud müügil plekist, käsitsi liigutatavaid õhusiibreid. Mina paneksin kolmiku ja 2 käsitsi liigutatavat klappi. Või on olemas lausa kolme haruga segisti?
Ah jaa, mina karestasin kokkupandud purgimooduli enne värvimist liivapritsiga ära ka. Terve kott liiva läks ja purkidest kõike liiva enam kätte ei saanudki. Kole kiire oli, et ideaalset ilma kasutada ja otsaavad jäid korralikult sulgemata. Ära sama viga tee!

[tcumen]

Basilio, millist elukat Sa selle rippklapi all silmas pead?
Linki?

[Basilio]

Linki esimese hooga ei leidnud ja õhtul hilja enam ei viitsi päevapiltidega jamada. No tavaline ümmargusele plasttorule vahele käiv tagasilöögiklapp, mis oma raskusega kinni vajub ja tuulega irvakile läheb. Kui ma tema kasutusotstarbest nüüd õigesti aru sain, siis käib see horisontaalsele torule. Vertikaalsel töötab ehk ka, kuid ainult väljapuhkel ja siis peab tuul korralikult puhuma, et jaksaks klapi lahti lükata. Sissepuhkel ülalt alla vajuks klapp lahtisesse asendisse ja jääkski niimoodi tolknema. Kuna minul on väljavõtted tehtud suunaga ülalt alla, siis lisasin servod. Tegelikult ei meeldi mulle see praegune lahendus ja ei tööta sunnik nii nagu vaja, aga hetkel pole aega tegeleda. Keeran õhtul seened kinni ja kui asjaks läheb, siis teen lahti.

[giordanobruno]

FEB/ist saab selliseid klappe: http://www.systemair.com/Templates/Pages...-enmy.aspx
Ostsin omale kunagi vannitoa ventikale, et kui ei puhu, siis ei hakaks 6hk tagurpidi liikuma. Vedrud sulgevad ilusti kanali ja tootekijelduses lubatakse vertikaalset paigaldust ka.