[kr8nik]

Mis liimitsal ohutuma liikluse vastu saab olla?

[ZIL 131]

https://www.youtube.com/watch?v=P-5pPEq7O4k
Rakvere poisikestel on siit veel õppida, õppida, õppida!

Kohe näha, et vedas puid.

[robi]

Selle teema pealkirjaks peaks olema "mõistusevastased postitused foorumis"

[Marko]

Mis liimitsal ohutuma liikluse vastu saab olla?

Vidin on mitmetooniline, see on aga teatavalt keelatud.

[kilpkonn]

http://www.veloplus.ee/et/toode/rattapas...line-25999

[Jesper]

Uisutajad kuulevad tavalist rattakella küll, isegi läbi klappide. Lihtsalt häda on selles et puudub rattakella kasutamise kultuur, üks laseb seda juba 20m kauguselt teavituseks (nagu tegelikult õige ongi), teine vahetus läheduses umbes nagu autopasunat, ainult õnnetuse vältimiseks. Valdav enamus ei viitsi seda üldse kasutada või pole kella paigaldatudki. Ühelgi uisutajal pole probleemi korraks jalg sirgeks lasta, jalakäijate pärast me teeme seda nagunii koguaeg, aga no jalgratas on hääletu ja meil ei ole tahavaatepeegleid.

Mulle on ka mulje jäänud et paljud autojuhid miskipärast arvavad et uisutaja ei ole jalakäija ja talle ei pea ülekäiguradadel ning pööret lõpetades teed andma. Ei oska isegi arvata, millest selline arvamus tuleb.

Aga üldiselt algajad ja muidu ebakindlad uisutajad on koondunud terviseradadele, mis on nagunii natuke nagu oma maailm väheke teiste reeglitega. Kui keegi ikka linnavahel rullide otsas ringi laseb, siis ta 99% tõenäosusega siiski kontrollib olukorda - ära hiili oma rattaga vaikselt ligi ja ära tee mingeid jaburaid "napikaid" ning probleem puudub.

[aavu]

https://www.youtube.com/watch?v=KUcPZmIZYBM#t=287
Selle video lõpp on pildil. Korraks kostab veel läheneva masina häält. Küsimus: kas nii on tagatud ohutus ralli peatamisel avariikohas, et suvaline jorss tõstab A4 suuruse paberitüki peakohale ja rada on inimesi täis? Või tõlgin midagi valesti?

[41Degree]

https://www.youtube.com/watch?v=KUcPZmIZYBM#t=287
Selle video lõpp on pildil. Korraks kostab veel läheneva masina häält. Küsimus: kas nii on tagatud ohutus ralli peatamisel avariikohas, et suvaline jorss tõstab A4 suuruse paberitüki peakohale ja rada on inimesi täis? Või tõlgin midagi valesti?

Siiamaani ei ole jah midagi targemat välja mõeldud, sest tegemist pole ringrajaga, kus piisab 20 inimesest ja lipust, et kõik nurgad oleks "kaetud". Ehk siis jah, umbes nii see asi käibki, eriti veel kohaliku tähtsusega rallidel. Muide, selleks peaks igas autos olemas seesama A4 suurune silt vastavalt kas "SOS" või "OK" kirjaga. Siit edasi jääb aga üle vaid loota seda, et suuremal osal massist jagub mõistust vähemalt esimesele autole vehkida ikkagi enne, mitte keset või vahetult pärast kurvi.

41@paar korda proovinud röökimise teel kurve ette ennustada

[kr8nik]

Kah üks seik elust. Sõitsin maale, kiirus kõikus 85-90 vahel, mõlemal pool teed paks mets ja võsa. Tagant lähenes teine sõiduauto, aga mitte oluliselt kiiremini kui mina liikusin. Ühel tõusul sai ta mind kätte ja edasi jätkasime koos päris paraja pikivahega. Äkki ühe kurvi peal jooksis metssiga üle tee. Mina nägin suurt karvast perset võssa kadumas, tagantulija jaoks jäi see aga arvatavasti kurvi varju. Midagi ohtlikku ei toimunud, kuid ma võtsin jala gaasipedaali pealt ja vajutasin kergelt pidureid, et taganttulijat hoiatada. Pole ju iial teada, kas kuldil on ka pere kaasas, mis kohe raginal järele sööstab.
Minu suurimaks hämmastuseks vajutas tagattullija seepeale gaasi põhja, tegi poole kurvi peal möödasõidu ja kadus mu vaateväljast kui tuulispask. Enne seda tal küll nii kiire polnud.
Tean küll juhte, kes iga kurvi peal piduripedaali tallavad, selle asemel, et enne kurvi hoog veidi maha lasta, aga olime juba mitu kilomeetreid kurve läbinud ja ma polnud seni kordagi sellist sõidustiili harrastanud. Tegemist polnud ka üldse nii järsu kurviga ja tempo oli paras, et see oleks andnud mulle põhjust niimoodi käituda.
Kui näen eespool pidurituledega vilgutavat autot, püüan alati mõista, mis teda sundis niimoodi tegema ja ise sellesse kohta jõudes püüan olla maksimaalselt tähelepanelik. See kodanik talitas aga suisa vastupidi.

[MeelisV]

päevakajaline teema udutuli
ehk polegi väga nagu manööver aga siiski

krt ma ei mõista mis toimub nende peas kes linnas sõidavad ringi põleva tagumise udutulega

täna hommikul tallinnas oli selliseid ikka rõvedalt palju
ja mis kõikse hullem peale kalapilguga "mina ja maailm" naiste sõitis udutuledega ringi ka vanemaid s.t. 60+ härrasid ???

hommikuses tihedamas liikluses on ikka sigafekaal küll kui sa pead mõistatama kas esimene: pidurdab - ei pidurda - pidurdab - ei pidurda krt. nagu karikakra mäng.

peterburi mnt. peal sõitis üks selline "jõulupuu" teise järgi ja kui esimene enne ristmiku pidurdas siis teisele tuli see kerge üllatusena aga oma tuld siiski ära ei kustutanud.

olen tähele pannud, et seda udutule jama tuleb iga aastaga vaid juurde
eelmise kuu udustel hommikutel oli neid juba rohkem kui eelmisel sügisel aga tänane päev ületas ka nende arvu.
ja mis kõikse hullem mõnel autol on taga kaks udutuld ja siis on piduritule märkamine veel eriti meeldiv tegevus.

või olen ma maha maganud seadusemuudatuse mis sellist tegevust lubab ?

[cyber]

või olen ma maha maganud seadusemuudatuse mis sellist tegevust lubab ?

Ei ole maha maganud midagi. 
Liiklusseadus ja § 42. Udutulede kasutamine 
(3) Tagumisi udutulesid võib kasutada sõidu ajal ainult asulavälisel teel udust või sajust põhjustatud halva nähtavuse korral või kui sõidutuulest ülestõstetud lumi, tolm või pori halvendab oluliselt tulede nähtavust tahapoole.

[zazik]

Sama jama ka eesmiste udutuledega. Reaalselt valgust juurde ei anna ja ka vastutulija jaoks segavad. Nende lülituse võiks ka seadusega määrata, et ei saaks põleda koos lähituledega. Kui juba udu alla näitavat udukat vaja läheb siis on lähituled juba udupeegeldavad!

Eesmised mind näiteks üldjuhul ei häiri. Vähemalt mitte rohkem kui tavalised reguleerimata lähituled. Tagumine häirib küll.

Ja eesmiste kasutamist lähitulede asemel (valgel ajal) mõistan täiesti. Ksenoonlaternate eluiga sõltub ju lülituste arvust.

[Basilio]

Kui udukatest juba jahumiseks läks, siis õigesti paigaldatud ja reguleeritud eesmised udukad ei tohiks kuidagi pimestada. Kui pimestavad, on midagi väga valesti. Udukas peab asuma nii madalal kui võimalik ja näitama horisontaalsuunas laia, kuid vertikaalsuunas väga kitsast valgusriba. Ka ei näita ta eriti kaugele, sest peab olema suht maha keeratud. Peast enam ei mäleta, mitu meetrit ta valgustama pidi, aga väga vähe. Vastasel korral ta udus ei toimi vaid pimestab.
Mõni kuliibin võib olla udukad paigaldanud liiga kõrgele ja keeranud veel üles ka. Peale cool'ima välimuse taga ajamise ja isikliku lolluse võib olla veel üks põhjus, mis seletaks ka udukate linnas kasutamise. Nimelt joonistab udukas pimedal sügisõhtul paremini välja sõidutee parempoolse serva ja sellel varitsevad helkurita jalakäiad.
Tagumise uduka kohta ei oska muud arvata kui et mainitud 60+ džentelmenid tihtipeale ei tea millised tuled ja miks neil põlevad. Huvi ka eriti ei tunne. Korra on armatuuri puhastades klahv sisse litsutud ja nii jäändki...

[viplala]

Udukate kasutamine, koos lähi- või kaugtuledega pimedal ajal, sisaldab ühte ohtu mida inimesed tavaliselt endale ei teadvusta. Nimelt tekib auto ette kõvasti valgem ala, mis tasapisi võtab juhil kaugemale nägemise võime ära. See on umbes sama, mis kuuvalguses vaadata ümbruskonda, kuid kui seal süüdata nüüd lõke, ei näe enam üle lõkke kaugemale kui lõkkevalgus parasjagu näitab. Inimesed arvavad, et nad näevad udukate ja lähi/kaugtuledega paremini kuna auto ees on valgem, kuid tegelikult on nägemisulatus hoopis vähenenud, kui seda oleks ainult lähituledega. Teine asi on see, et silmad väsivad nii kiiremini, kuna alateadlikult inimene proovib oma pilguga haarata kaugemale, kuid kuna auto ees on liiga valge, siis tekib silmale ebaloomulik pingutus eredusest läbi vaadata. Sellist asja ise tähele ei panegi, kuna see tegevus käib alateadlikult. Kriitilistel momentidel, näiteks metslooma auto ette hüppamisel, võib see kompott valusasti kätte maksta.

[Kadari]

Üks looke umbes viie aasta tagant, mis oleks võinud üsna nukra lõpu leida. Ilm oli umbes samasugune hall ja pime, nagu täna. Tegevuspaik õismäe ringist ca. 150m mööda paldiski maanteed linna poole. Täpsemalt- vöötrada peale trollipeatust. Veeren siis vaikselt töökaubikuga, paremas reas, linna poole ja jõudes eelmainit vöötraja piirkonda märkan kolme poisikest ootamas paremal pool teeveerel sõidukite peatumist, et üle tee minna. Kuna olin suht ainuke masin, ilm oli hämar ja sellised kümne-kaheteistaastased on suht ettearvamatu käitumisega, otsustasin tegelased igal juhul üle tee lasta. Pidasin bussi kinni-kaks tegelast hakkavad astuma, aga kolmas tegelane hüppas tõukerattale, see väikeste ratastega, ja kukkus udjama. Moe pärast vaatasin vasakusse peeglisse ja ena imet, õismäe ringilt kiirendab vasakust reast must üheksakümnendate lincoln nagu lingust lastud. Sellel hetkel jõudis kohale, et asjad on väga valesti. Murdosasekundi jooksul olid käed signaalil ja andsin niipalju, kui torust tuli. Poisid ehmatasid ära, tõukekategelane sai pidama enamvähem tee telgjoonel, minu ees. Samal hetkel sahistas must ameeriklane minust vasakult ca. 80-90km/h üle sebra. Läks pehmeltöeldes napilt.

[Madlobster]

Üks looke umbes viie aasta tagant, mis oleks võinud üsna nukra lõpu leida. Ilm oli umbes samasugune hall ja pime, nagu täna. Tegevuspaik õismäe ringist ca. 150m mööda paldiski maanteed linna poole. Täpsemalt- vöötrada peale trollipeatust. Veeren siis vaikselt töökaubikuga, paremas reas, linna poole ja jõudes eelmainit vöötraja piirkonda märkan kolme poisikest ootamas paremal pool teeveerel sõidukite peatumist, et üle tee minna. Kuna olin suht ainuke masin, ilm oli hämar ja sellised kümne-kaheteistaastased on suht ettearvamatu käitumisega, otsustasin tegelased igal juhul üle tee lasta. Pidasin bussi kinni-kaks tegelast hakkavad astuma, aga kolmas tegelane hüppas tõukerattale, see väikeste ratastega, ja kukkus udjama. Moe pärast vaatasin vasakusse peeglisse ja ena imet, õismäe ringilt kiirendab vasakust reast must üheksakümnendate lincoln nagu lingust lastud. Sellel hetkel jõudis kohale, et asjad on väga valesti. Murdosasekundi jooksul olid käed signaalil ja andsin niipalju, kui torust tuli. Poisid ehmatasid ära, tõukekategelane sai pidama enamvähem tee telgjoonel, minu ees. Samal hetkel sahistas must ameeriklane minust vasakult ca. 80-90km/h üle sebra. Läks pehmeltöeldes napilt.

Nii pidin minagi oma lõpu leidma. Lenska maanteel. Valgusfoor ja minule roheline (kõndisin jala). Paremas seisis liinibuss, mille eest ma siis oma rohelise tulega hakkasin üle kõmpima. Nagu bussist pool sammu mööda sain tuiskas mööda väike kastikas 4x4 sabas ramirendi korvtõstuk kiirusega kindlasti üle 100 km/h see raisk oli nii ootamatu ja nii nii kuradi lähedal, et riivas nina. Pool sekundit veel ja ma oleks tal ees olnud. Oleks mul olnud labidas ja selle juhi esimese kolme minuti jooksul kätte saanud siis selle adrenaliini kogusega, mis mulle verre tekkis oleks ta kõhklemata maha löönud. Pool päeva olid jalad vedelad all ja keha ei kuulanud sõna. Mis tundega see raibe edasi elanud oleks kui minu asemel oleks olnud esimese klassi juntsu, valged põlvikud, portfell seljas ja lilled käes???

[aavu]

Olen alati kujutlenud pilti pikemate kaelkookudega, nii kolmemeetrised, vöötraja ületamist. Et veeämber läheb poolteist meetrit eespool, siis oleks seismajäämiseks meeter vabalt. Las nad siis sõidavad tsinkplekkpange otsa. Neid ämbreid ehk jõuan osta ja üldse peaks need kinni maksma kahjutekitaja. Liikluseeskirjades kaelkoogukeeldu pole kohanud aga oma ohutuseks oleks abiks.
Ms. Sama abiks jalgrattaga võrdkülgsel ristmikul maja nurga tagant välja sõidul. Kimavad siin minu maja juures tähistamata ristmikul maja nurga tagant nii 80-ga kui 40-ga, jalgrattal paremale vaade vaba.

[PlyVal64]

 Peale cool'ima välimuse taga ajamise ja isikliku lolluse võib olla veel üks põhjus, mis seletaks ka udukate linnas kasutamise. Nimelt joonistab udukas pimedal sügisõhtul paremini välja sõidutee parempoolse serva ja sellel varitsevad helkurita jalakäiad.

Kui aeglaselt peab sõitma, et udutulede valgusulatusse saabuva ratturi ohutus tagada. tulede ulatus ja reageerimis aeg +põike ohutuses veendumine.

Heade udutuledega valgustub mistahes teel sõites ära auto ninaga peaagu 180-kraadine ala ja see on liiklusohutuse kohalt siiski kasulik. On muidugi erinevaid udutulesid aga ühed parimad olid mul Astra omad, mis olid minu arust tänaste iselülituvate kurvitulede eelkäijad. Sama ajastu Audi omad ei ole nii head. Ning enamus uuema ajastu autode kuhugi disainelemendi-sopistuse sisse pistetud udutueld ei kipu üldse auto ette külgedele näitama. Selline BMW Z4 udukas ei näita mitte midagi... 

See kergelt ülevalgustatud  ala auto nina ees ei sega, kuna pole lähitulede võimsuse ja ala ulatusega üldse võrreldav. Kuid helkivate silmadega metsaelukaid ja ka kitsi-põtru võid märgata mõne sekundikümnendiku VAREM ja see võib olla elu/surma ajaline vahe. 
Aga kõikide tulede headus ning viisakus teiste liiklejate suhtes algab ja lõppeb nende ÕIGES reguleerimises ja valguselemendi ÕIGES projektijärgses võimsuses. 

Edit: õnneks on Internet ja inimeste pildistused  
Omajagu mõtetud udukad:


Ja siis päris hea valgusvihuga udukad, kus on näha ka kõrval autolt natuke peegelduvat valgust:

[v6sa]

Heade udutuledega valgustub mistahes teel sõites ära auto ninaga peaagu 180-kraadine ala ja see on liiklusohutuse kohalt siiski kasulik.

Linnainimese jutt.

Sellest ninaesise valgustamisest on abi kahel juhul. Esiteks siis, kui minusugune kusagil võsa ja heinamaa piiril ukerdades üritab kõrgemaid kive vältida. Esimese käiguga, kiirusel kolm kilomeetrit tunnis, näituseks.

Või tõesti linnavahel tiksudes, kus üldvalgust on sedapalju, et vaid suuremate kraatrite vahel slaalomi sõitmiseks lisatulukest tarvis on.

Maanteel pole nendega sittagi teha. Meil on lubatud 90 km/h, mis teeb 90/3,6=25 m/s. Ehk udutuled valgustavad ette ühe sekundi. Nüüd mõelge, millist põiget või pidurdust jõuate teha ühe sekundi jooksul. Võib-olla olen mina vana ja uimane, aga maanteekiirusel ei suuda ühe sekundi jooksul teha muud, kui anda uus liikumissuund järgenevaks paariks ning käivitada hädapidurdusvõimendi (kui peaksin sõitma sedavõrd uue autoga). Ply, kui Väga Hea Juht suudab ilmselt enamat. Nagu ka enamus teistest siinkirjutajatest.

Auto ette tekkiva heleda laigu hämaranägemist pärssivat mõju on korduvalt tõestatud, seda pole vast mõtet isegi mainida.

Ma võin mõista neid koonreid, kes ksenoonlaternate säästmiseks odavama pirniga udutulesid pruugivad. Aga ma tõesti ei suuda mõista neid, kes nelja tule (millest 3 näitavad liiga üles) särades ringi veerevad.

Udutulede päevatuledena pruukimisel on üks tõsine puudus: need paiknevad madalal. Olen korduvalt avastanud hommikuhämus  maakera nurga tagant lähenemas halli kühmu, mille ainsad helendavad tulukesed vupsavad nähtavale vaid sadakond meetrit enne meie kohtumist... Üsna kenasti lööb virgeks möödasõidu lõpetamisel.

[PlyVal64]

Heade udutuledega valgustub mistahes teel sõites ära auto ninaga peaagu 180-kraadine ala ja see on liiklusohutuse kohalt siiski kasulik.

Linnainimese jutt.

Seekord Sinu poolt LOLL JUTT! Meie pere läbisõidust ENAMUS on maanteed, maateed ja kitsad külateed, seda just väga palju pimedal ajal! Ning selliste kõrvalmaanteedel, kus on tohutult loomi ja mis läbivad "eikusagil " kohti ehk pole isegi maju! Ning nende teede märgistus on ka samahea kui olematu. Need on siis sellised maanteed, nagu Keila-Haapsalu, Linnamäelt Dirhami suunas, Peningi-Alavere-Albu-Kaalepi, tihtipeale ka Martna ja Taebla vahel olevad musta kattega teed pluss viimased lugematud aastad veel ka kõik Talverallide trassid. LINNAS sõidame me sel sajandil üldläbisõidust olematu hulga. Usu, ma/me teame tuledest üht-koma-teist (Tiinal veel ka päris arvestatavad miinused!), sest kõiki neid teid on sõidetud lugematute erinevate autodega kõikmõeldavates oludes  Sina tarbid tunduvalt rohkem suurt (Pärnu, Tartu, Narva jm euroremonditud/märgsitatud analoogid suuremate asulate vahel) maanteed, kui meie! Pool läbisõidust kvalifitseerub mõiste alla "kompame pimeduses". Kõige rohkem kasutame neid suuri maanteid siis, kui kas läheme või tuleme rada tegemast aga mis aeg see on? November, detsember, jaanuar, kogu aeg pime, udune, sopane jne. 

Edit: ehe ja parim näide kasvõi eelmine "meie hooaeg": Sitikas kasutas ära vaid linnas sõitmisega 42 liitrit kahe kuuga ehk siis läbisõit 450-500 km maksimaalselt. Selle ajaga sõitsime aga 2014 trassi läbi 5 korda, kus ainult tagasitee Roosta-Tallinn on 130 km olematu tähistusega maanteed kottpmedas. Ning nagu ikka, siis kõikse pimedamal ajal on tavaliselt trassi lõppude algne kirjutamine ka kottpimedas, lihtsalt pole piisavalt kaua valge. Seega linnas 500, maan-ja maateedel koos ämma juures käimistega 2500+ km minimaalselt. Selline suhe siis nendel "linnainimestel"