[jancs]

No ma oma lolli peaga arvan et see teine tagasivool (suurem) on mõeldud hüdromootoritele ja/või hüdrovasarale. Nende tagasivool tehakse tavaliselt otse paaki.
Mina metsatõstukit kasutasin läbi traktori enda jagaja, ainuke loll asi oli see, et kangi pidi traadiga kinni tõmbama.
Katsun nüüd mingi päev proovida ilma kolmikkraanita, st toon pumbast toite otse traktori enda jagajasse. T-150, DT 75-l on ju 50sed pumbad ja ei inise seal miski nii meeletult nagu mul praegu. 

[viplala]

Kui ma praegu hakkan oma puulõhkuja peale mõtlema, siis sellele sai ka 50'nene pump peale pandud, ning inin on samuti julm. Ühtegi kiirliidest vahel ei ole. Voolikud on td75 pealt. Õli kuumaks ei lähe. Kangid on russi omad ja el mootor müttab umbes 1000-1200rpm peal. Kust see inin tekib jääb täiesti arusaamatuks.

[maisalup]

see kaitseklapp mis näidatud pm kaubamaja lehel on siiski avarii klapp, kui voolik puruneb, ei kuku mast alla, jagajale on vahele teistsugust klappi vaja midagi sellist http://www.pmkaubamaja.ee/index.php?page...29&lang=et
pole küll selle ala es pesialist, aga kuna mul on seoses puulõhkujaga ette tulnud hüdrosüsteemise uurimist ja lahkamist, siis mina arvan nii..

[KristjanT]

Igasugu 3/8" ja 1/2" liitmikud võiks 50-se pumba juures pealiinil ära unustada, kui hüdropaagi peal mune ei soovi praadida. Sõites näiteks 1600 pöördega, lööb pump välja 80 liitrit minutis. Kui kõikide kasutatavate komponentide läbilaskevõimed on vastavad, siis peab see kompott ka töötama. Kiirühenduste kasutamine sellisel liinil ei ole soovitatav, aga on ka neid erineva suurusega. Sul on nii pisike pump, et seal ei tohiks korralik kiirühendus midagi kurja teha. Koppadel on kasutusel väga suure läbilaskevõimega kiirühendused.

Kui see kolmik on sul nüüd selline, mille sa linkisid, siis see on jah sinna pisike ja võib pumba inisema panna. Pumba paneb inisema ka liiga väike õli pealevool - kontrolli seda. Ja mõnest pumbast elulooma ei saagi. Sealt Põllumehe Kaubamajast olen toonud kaks NŠ50 pumpa, üks hullem kui teine. Kui ikka uuest peast võid võlli kahe näpuga keerutada, siis mis survet ja tootlikkust sealt ikka oodata on. Ja see, kui pump hõre on, kuumutab samuti õli.

Igasugu liitmike suuruste valimiseks on kasutusel vooluhulga nomogramm. Selle leiad sellelt lingilt. Alati ei ole võimalik just selliseid suuruseid kasutada (tõsi, sinu olukorra puhul see küll probleemiks ei tohiks olla), kuid sellest tuleks lähtuda. Kui kompoti läbilaskevõime (samuti ka pumba pealevool) on piisava suurusega ja pump ikka karjub, kuumutab õli ning ei tööta nii, nagu vaja on, on pump hõre.

[uko]

Pump võib ise iriseda küll,ongi sihuke ikaldus tehtud.Kuidas traktori enda jagaja toimetab?Peaks ka tükimaad kiirem olema nüüd.Ära tee midagi esialgu ,las töötab natuke ,vaata mis toimub ,kui kuumaks läheb,traktori enda süsteem siis.Ma ei ole kursis aga see russi enda monoplokk võib ka sellele pumbale väike olla.Seal on vist mingi teine jagaja peal,mitte vana tüüp.

[v6sa]

...
Teine asi mis mulle jääb ikkagi arusaamatuks on see, et miks ei saa läbi jagaja anda õli edasi teisele jagajale?

Võib ikka, aga jagur on päris tõhus voolutakistus. rääkimata leketest, mis vähendavad omakorda nii tootlikkust kui võimalikku rõhku. Parem on ikka otse pumbast toita. Kui käru poel veoga, siis tasub kaaluda JSV otsa pumba paigaldamist...

Misasi teemaalgatajal iniseb? Pump? Jagur? Kas tõstuki jagurit toitva traktorijaguri töösektsiooni vahetus muudab midagi?

Kas õli kuumeneb ka?

Mis jagur on traktoril? Vana "hea" P-3/75 derivaat või mõni uuem leidus?

Kas metsamasina jagur on neutraalasendis rõhuta tagasivooluga?

Kiirliited on samuti voolutakistus ja seetõttu tasuks neid vältida võimalusel. Samas ei tohiks need mainitud süsteemis pudelikaelaks olla.

[jancs]

Hommikul saatsin kolmikkraani vahelt minema ja tõin pumbast toite otse traktori jagajasse. Kolmikkraan ise oli vist G 1/2, nii oli minumeelest peal kirjas, pilti ei saand teha kuna nutitelefon arvas ka, et tema enam koostööd ei tee.
Paremaks läks asi küll, kui traktorijagaja on neutraalis, siis ei ole enam nii hullu ininat. Metsakäru jagaja järgi pannes (ehk siis jagaja siibri kinni tõmmates) iniseb ikka, aga tööd saab teha. Tõstuk on võrratult kiirem eelnevaga võrreldes, ainuke mida napib, on tõstejõud. See vist on nüüd surve teema, kell näitab 150 baari toiteliinist.
Iniseja on kindlalt pump, jagajast ei tule mingeid hääli.
Kuna jagajast väljuvad torud on ka peenikesed, siis võivad ka need takistuseks olla, ilmselt peaks jagajast metsatõstukini uue liini vedama.
Hetkel kolmikkraani vahele ei pane, kuna ei ole kohe sobivat kaitseklappi sinna panna ja pumbast ei taha ka lahti saada.
Jagaja marki ka ei tea, traktori oma ma mõtlen, kui birka leian, siis annan teada.
Tegemist MTZ 1025, aastast 2002.

[tamburiin]

Tere.
      Kui tegu on klassikalise MTZ 80 tüüpi jagajaga( positsiooniregulaatoriga süsteem ), siis on võimalik lisalülitusega originaaljagaja ära petta ning tõmmata tõstuki jagajale otse surveliin pumba pealt ( korraliku läbimõõduga ). Aga siis peab olema tõstuki jagaja avatud ringlusega.
   Jääb ära õli kuumutamine peenetes torudes, jagaja sektsioonis ja nõmedates banjo liitmikes. Tagasivoolu saab lasta otse paaki.

[maisalup]

aga sa pane ilma kolmikkraanita pealevool nii metsaka jagajasse kui traktori omasse korraga, siis kui metsaka jagajas surve liiga kõrgeks läheb, tõuseb surve kogu trassis ja traktori jagaja kaitseklapp laseb üleliigse rõhu minema.. kõige sellisem prostam ja odavam mõte minujaoks kui tahad mõlemat jagajat korraga töösse jätta

[jancs]

ma nii tahtsingi teha, aga eelnevates postitustes laideti see mõte maha. Et ei hakka tööle. Nagu ma aru saan siis neutraalasendis jookseb õli traktorijagajast ilma survet tekitamata läbi, seega ei teki tagumisse jagajasse mingit survet.

[v6sa]

aga sa pane ilma kolmikkraanita pealevool nii metsaka jagajasse kui traktori omasse korraga, siis kui metsaka jagajas surve liiga kõrgeks läheb, tõuseb surve kogu trassis ja traktori jagaja kaitseklapp laseb üleliigse rõhu minema.. kõige sellisem prostam ja odavam mõte minujaoks kui tahad mõlemat jagajat korraga töösse jätta

Nii ei saa töörõhku, sest tavaline traktorijagur on ju vaba läbivooluga. Rõhk tekib alles siis, kui mõni sektsioon sisse lülitada. Õli aga läheb ikka kergema vastupanu teed.

Kas metsatõstuki jaguris siis surveklappi pole süsteemi õlerõhu eest kaitsmas?

Inisev pump on minemas. Aga mõnda aega võiks siiski 150 bar peal ju töötada. Lihtsalt jõudu on vähe.

[uko]

1\2 on muidugi väike kraan,pane ikka suurem 3\4 näiteks.Hakkab tööle küll.

[jaakjaak]

2002a monoplokiga,jagaja peaks olema rootslane?
50-se jaoks suht peenikesed värgid seal,40-ne vast käiks ka täispööretel.
Vaata et monoploki enda jagaja seal jama ei tekita need venelasel suht sitad.

[jancs]

Tere.
      Kui tegu on klassikalise MTZ 80 tüüpi jagajaga( positsiooniregulaatoriga süsteem ), siis on võimalik lisalülitusega originaaljagaja ära petta ning tõmmata tõstuki jagajale otse surveliin pumba pealt ( korraliku läbimõõduga ). Aga siis peab olema tõstuki jagaja avatud ringlusega.
   Jääb ära õli kuumutamine peenetes torudes, jagaja sektsioonis ja nõmedates banjo liitmikes. Tagasivoolu saab lasta otse paaki.

Kuidas antud lahendus välja peaks nägema? Seda lisalülitust mõtlen? Mis asi on avatud ringlus?
Palju lolle küsimusi jälle

[jancs]

aga sa pane ilma kolmikkraanita pealevool nii metsaka jagajasse kui traktori omasse korraga, siis kui metsaka jagajas surve liiga kõrgeks läheb, tõuseb surve kogu trassis ja traktori jagaja kaitseklapp laseb üleliigse rõhu minema.. kõige sellisem prostam ja odavam mõte minujaoks kui tahad mõlemat jagajat korraga töösse jätta

Nii ei saa töörõhku, sest tavaline traktorijagur on ju vaba läbivooluga. Rõhk tekib alles siis, kui mõni sektsioon sisse lülitada. Õli aga läheb ikka kergema vastupanu teed.

Kas metsatõstuki jaguris siis surveklappi pole süsteemi õlerõhu eest kaitsmas?

Inisev pump on minemas. Aga mõnda aega võiks siiski 150 bar peal ju töötada. Lihtsalt jõudu on vähe.

Pump on tuttuus peal.
Vana pumbaga andis max rõhuks magistraalis 200 baari, see siis mõõdetud kellaga tagumisest väljavõttest. Kui samasse liini ühendan jagaja, siis surve jääb 150 baari peale (seda siis kange liigutades). Neutraalis surve puudub (liiga väike kella jaoks). Metsatõstuki jagajas on surveklapp, aga selle surves pole kindel, olen seda juba näppinud. Kui keegi teab palju see olema peaks siis võib teada anda. Samuti selle, kuidas seda mõõta. Miks ma läbi traktori jagaja teda toidan ongi see teema, et metsajagaja on ühendatud läbi kiirühenduste. Kui üks neist nüüd lahti tuleb kogemata, siis pole ühtegi elementi süsteemi kaitsmas.

[uko]

Võid jätta edaspidigi kiirühendused,pane ainult suuremad.

[2715]

Jagaja kaitseklapi surve mõõtmiseks polegi muud vaja teha kui manomeeter pumbast tuleva trassi peale ühendada ja siis lasta peamasti silinder lõppu ja hoida kangi lõpuni peal.
Ja ongi surve käes ning siis saab kaitseklappi keerates endale sobiva rõhu tekitada.
Kui nüüd selle klapi keeramine survet ei tõsta, siis on variandid.
Esimesena sellesama kaitseklapi tööpinnad ja eriti rõhulangetusvöö tööpinnad.
Teisena proovida kõiku sektsioone sama meetodiga ja kui kuskil sektsioonis on surve piisav siis on needsamad väiksed ülerõhuklapid jagaja sektsioonidel reguleeritud liialt madalale rõhule.
Ilmselt jalgadel neid ei ole ja järelikult jalga lõpuni lastes ja peal hoides saab õige rõhu jagaja kaitseklapile.
Nende väikeste ülerõhuklappidega mängimine on aga suht keeruline ja kannatust nõudev tegevus.
Võid ju peamasti silindrile suurema rõhu keerata ja siis ta tõstabki rohkem aga kui samal ajal näiteks haaratsit kinni hoiad siis seal on madalama rõhuga klapp ja peamasti siis ei tõsta suurema jõuga ning see teeb liigutused ebaühtlaseks.
Pumbast aga niipalju et mõni teeb väga koledat häält ja eriti uuena.
Sissetöötamisega müra väheneb pikkamisi aga samas mõni pump on ka vaikne juhtunud.
Mingi aeg saekaatris olnud traktoriga sai neid pumpasid päris palju vahetatud ja süüdlaseks seesama kiirliidete kasutamine.
Nimelt seal rõhk kõigub 0-180 Bar ja see kulutab salamisi imevähe liikudes kuulide avasid ja ka sisemisele ja välimisele kuuli jäljed sisse ja liide tuleb järjest rohkem välja ja mingi aeg saabub see hetk, kus suurtel pööretel on auk juba liiga väikeseks jäänud klapi vahel ja siis lööb klapi kinni ja ongi pump lilleks lastud.
Läks päris palju aega enne kui selle ära tabasin ja kiirliited minema viskasin.
Peale seda pole ükski pump läinud.
Teine teema on aga kulumisega ja kulub see originaalpump suure rõhuga ikka väga kiirelt ära, kuna see pole selleks mõeldud.
Siis paned uue ja see läheb juba kiiremini, kuna õlis kulumissaadused sees ja boonuseks kui puruneb on jagaja ka metalli täis ja siibrid rikutud.

[tamburiin]

Kuidas antud lahendus välja peaks nägema? Seda lisalülitust mõtlen? Mis asi on avatud ringlus?

  Avatud ringlus- süsteemis tekib rõhk siis, kui liigutatakse jagaja siibrit( sulgub klapp tagasivoolus ). Kasutatakse püsiva tootlikusega pumpade korral, enamasti hammasrataspumbad, harvemini kolbpumpade korral.
  Vene jagajatest rääkides, siis jagajatel on väljavõte juhtsignaali muutmiseks( kasutatakse mitme jagaja rööbiti ühendamisel ühe pumba korral ). Kes on kokku puutunud 50-le 80-e jagaja mittesobivusest siis saab aru, millest jutt. 80-e jagajal ongi see lisatoru, mida saab kasutada jagaja klapi sulgemiseks.
 
Kas traktori jagaja(  MTZ 1025 ) on sellist tüüpi ( RP70) kui pildi, asub kabiinis või monoplokksüsteemi juures?

[jancs]

Kuidas antud lahendus välja peaks nägema? Seda lisalülitust mõtlen? Mis asi on avatud ringlus?

  Avatud ringlus- süsteemis tekib rõhk siis, kui liigutatakse jagaja siibrit( sulgub klapp tagasivoolus ). Kasutatakse püsiva tootlikusega pumpade korral, enamasti hammasrataspumbad, harvemini kolbpumpade korral.
  Vene jagajatest rääkides, siis jagajatel on väljavõte juhtsignaali muutmiseks( kasutatakse mitme jagaja rööbiti ühendamisel ühe pumba korral ). Kes on kokku puutunud 50-le 80-e jagaja mittesobivusest siis saab aru, millest jutt. 80-e jagajal ongi see lisatoru, mida saab kasutada jagaja klapi sulgemiseks.
 
Kas traktori jagaja(  MTZ 1025 ) on sellist tüüpi ( RP70) kui pildi, asub kabiinis või monoplokksüsteemi juures?
Jagaja tundub olema jah pildilolev, sisend on ainult kaane otsas, mitte küljel, kus sektsioonide väljundid tulevad. Muidu on sama, klassikaline vene jagaja kindlasti pole. Jagaja ise on armatuuri all.
Täna siis vedasin jälle rulle ette, töötamisel iniseb rohkem tarktori enda jagaja, pump on suht vaikne. Tagumise jagaja kaitseklapp rakendub umbes 175 baarise rõhu juures. See on kohe kuulda, spetsiifiline heli.
Hetkel jätan süsteemi nii, nagu ta praegu on, traktorijagajast viin ainult jämedama liini tagumisse jagajasse.

[tamburiin]

   Kas jagaja ülevoolukapi külge on ühendatud lisaks liin, mis läheb monoploki tõstejuhtimisse? Kui on, siis saab seda liini kasutada traktori jagaja tagasivooluklapi sulgemiseks, ning surve võtta pumbalt otse ilma orig. jagajat kasutamata. Kui ei ole juhtimisliini, siis saab tekitada tagasivooluklapi vahetamisega vajaliku vastu. Sellisesse liini tuleb tekitada katkestus ja pump uhabki täis rõhul, kuigi tarbijat tegelikult ei ole trassis.
Kui jagaja iniseb, siis on kindlasti pidevalt sellise vooluhulga jagajast läbilaskmine liiast. Õli voolab osaliselt üle kaitseklapi- sealt ka see inin. Kui palju on rõhkude erinevus pumbal ja tõstuki jagajal mõõdetuna, ilmselt erinevus min 20 bar. Pidevaks kasutamiseks tuleb loobuda originaaljagaja kasutamisest sellisel viisil. Õli on kindlasti mõnusalt soe?
  Torustike läbimõõdud vaatasin nomogrammilt ja sain sellised soovituslikud. Kui vooluhulk on 80 l/min ( NSH 50 korral ), siis lühiajalisel kasutamisel peab surveliini sisemõõt olema vähemalt 20mm ( voolukiirus 5m/s), pikaajalisel ksutamisel 25mm( voolukiirus 3m/s ). Tagasivoolu toru siseläbimõõt vähemalt 38mm.
 Jagaja kaitseklapp 175 bar? Lisa sinna rõhukadu trassis kahe jagaja vahel ja saad pumba surveks üle 200 bar-i. Ilmselt on see tublisti üle traktori jagaja kaitseklapi reguleeringu. Siis pole midagi imestada, mis traktori jagajas toimub.