[oltsberg]

Ilusat konstitutsioonipäeva kõigile!

Eelnev pole mingi loll nali või offtopic, vaid läheb täitsa teemasse:
         

Tegelikult tahan tänada kõiki, kes siin kaasa elasid, sõna võtsid ja väärtuslikku tarkust jagasid. Kedagi personaalselt esile tõstma ei hakka, loodan, et igaüks saab aru, kui palju temast abi oli. Pealegi võis mõni väike ja pealtnäha tähtsusetu vihje mind väga palju edasi aidata. Suur tänu!

Annan ka umbmäärase ülevaate projekti rahalisest poolest. See võib pakkuda mõtlemisainet neile, kes suure hurraaga mingi masina koju tassivad ja hiljem avastavad, et... Ühesõnaga - asi ületas väiksema neljakohalise summa. Lõviosa sellest kulus mootorile ja sidurile. Ei kahetse. (Muuseas: vaadake, millega Flint Hiina väikemootorite fänne üllatab http://www.flintkaubandus.ee/ ).

Teatud mõttes võib öelda, et maha visatud raha, sest väiksema summa eest oleks saanud osta täiskomplektis heas korras vähetöötanud MTZ 05. Iseasi, kui "heas" korras sellised aparaadid on. Võib selguda, et viimased 20 aastat pole neil õli vahetatud jne. Ikkagi oleks sel puhul tulnud asi pulkadeks võtta ja üle käia. Lisaks veel kapriisne originaalmootor (kõigi sotsialistlike motoplokkide häda). Kokkuvõttes oleks tulnud ära teha sama töö, mille ette võtsin, ainult algtooriku eest oleks tulnud maksta kordades rohkem.

 

[maisalup]

Flindi pakkumises pole midagi erilist, nende 290+km mootori ostsin eelmisel aastal tech24-st 252euroga ja mingit kõmmi juurde ei lisandunud enam, ning tootja oli ka kvaliteetsem hiinlane- Lifan. 

[klaave]

Tänud ksf Oltspergile on nüüdseks ristatud lumepuhur ja motoplokk. Katsetatud ka, tõsi küll olematu lumekihiga, aga töötab ja mitte halvasti. Kuna sai ristatud omavahel mitte originaalselt sobivad osad, siis on natuke vaja veel toimetada puhuri kallal seoses maapinna kopeerimisega, aga esimene katsetus läbitud hindele "4". Pildid ja filmike vajavad veel seadmist, kuid isu tekitamiseks luban, et kaua oodata ei tule .

[Basilio]

...natuke vaja veel toimetada puhuri kallal seoses maapinna kopeerimisega..

Tegemist on väga olulise asjaga, mis oleneb ka maapinna siledusastmest. Vahel on puhuri tervise huvides parem jätta pigem paarisentimeetrine kiht maha, kui tigu külmunud konaruste otsa kõveraks ajada. Kui selline kiht südamele kripeldama jääb, võib mõelda ka transportöörilindist äärise peale, mis lahtist lund üles kaabiks.

[klaave]

Tulevased pildid seletavad tekkinud probleemi paremini aga tõesti sai mõneski kohas murukamar kannatada. Oleks tarvis motoplokk saada madalamaks või hakata tervele puhurile uut talda aretama. Mõtted jooksevad hooksalt- eks näeme kuhu jõuavad. Tegelikult olen varemgi kasutanud lume RULLIMIST, st. Esimese lume rullin tõsiselt kinni. Maa külmub ära, mätas kinni, ja TZ-gi ei lükanud kive ega muru minema. Täna aga (sünna pealegi) ei viitsinud oodata ja nii saigi mütatud. Samas pean tunnistama et isegi mõni mätas ei teinud masinale erilist probleemi- korraks turtsatas,ja oligi mätas aia taga. Üks probleem aga tekkis- sangade ringi keerates on külg siduri hoovad vahetuses ja nii mõnigi kord tuli masin jõuga õigesse suunda keerata toore jõuga.  

[klaave]

Niisiis et kogu lugu seletada alustan algusest.
Sai mõnda aega tagasi hangitud (vist Ostast) puhur      , mis tundus sobivat minu Kutale.      Eelmiseks talveks ei jõudnud aga nüüd tänu  ksf Oltspergile sai ainuke puuduv jupike nuutvõlli  hangitud ja enam ei saanud vabandusi luua, et mitte ristamisega alustada.
 Ihutreialile said mõtted ja joonised paberile       paari tunniga, ja väikese topinguga       muidugi. Paari päevaga said valmis uuendatud võll puhurile      , kuhu sai peidetud ka siiani puudu olnud nuutvõll      ja vahelüli puhuri ühendamiseks Kutaga      . Kuna tekkis soov teha ühendus natuke liikuv külje suunas, et paremini kopeerida maapinda, siis jäigalt ei saa asja panna ja koos hoiab kogu kupatust kaks pisikest tõmmitsat      Kuna tööd tehes suruvad puhur ja Kuta vastu teineteist nagu noored armunud, siis pole ka erilist jõudu vaja, et nad omavahel ei eralduks samas annavad parasjagu külgsuunas liikuma. Lahtikerimise vältimiseks sai kasutatud juhtmesidet.
Samas, kui ihutreialile said joonised antud ja treipigi juurde saadetud, (topingut oli veel järgi) tekkis mõte natukene kaitsta mootorit tuiskava lume eest, eriti õhupuhastit. Sai proovitud paari mõtet, kuid toping viis selleni, et lihtsam on tervele masinale kate teha. Kinnitus sai ajutiselt jälle juhtmesidemetega, aga see jääb nii vist kuni kevadel katte eemaldamiseks läheb.     ,       
Kuna sooviga kiiresti asi kokku panna ja proovida, siis igasugused iluprotseduurid jäid kohe plaanist välja, eks jõuab hiljemgi ja võibolla on veel vaja natuke ehitada ja siis on ju värske värvikiht mõttetu. 
Igatahes sai asi kokku ja katsetama läksin suure õhinaga. Kahjuks ei suuda siia lisada liikuvat pilti seega teen pilditõmmise videost.     
Saigi lühidalt kõik. Nüüd tuleb veel puhuri talda natuke täiustada et ei kipuks enam mättasse ja puhuri etteande tiiviku peale tuleb teha ka kate, kuna kipub natuke kõrvale loopima ja osa lumekest ei satu labadele mis peaks asja kaugele välja viskama. Samuti on üks väljaviske laba natuke kõverdunud, ju on saanud ka kunagi midagi raskemat lumest loopida, aga selle sirutamine jääb hilisemaks. Samas ei ole tunda mingit vibrat ja paar mätast mis minulgi haakis kergelt, saadeti jõuliselt aia taha. Veel võiks teha kuidagi ringi väljaviske avade sulgemise-avamise, kuna seda peab tegema käsitsi ja ei saa asja lenksu tagant lahkumata teha. (Samas võiks üldse kellelegi delegeerida liigutamise   ja toast vaadata asju) Tahaks proovida muidugi ka rohkemat lund (praegu oli kuskil 5...10cm) aga usun et saab ka 45...55 vabalt hakkama. Masin lihtsalt ei ole kõrgem ja siis hakkab juba tunneleid kaevama. Samas kui on vaja teed (mitte platsi) lahti lükata saab avada ka mõlemad väljavisked ja siis on lihtsam paar esimest ringi kahte lehte laiali loopida.Kuna puhur on 60cm laia tööribaga siis autotee peksab lahti ruttu. 
 Esialgu kõik. On veel pilte ja võin midagi veel seletada kui on küsimusi. Lihtsalt ei hakka rohkem korraga kirjutama, muidu muutub raamatuks. Ootame siis lund edasi  

[klaave]

http://forum.automoto.ee/attachment.php?aid=43237
 Probleem selles et puhurit tuleb enamasti kasutada pimedas (peale tööd või hommikul enne tööd). Kas keegi oskab öelda, kas sellelt mootorilt saab ka niipalju voolu, et mingisugune töötuli särama panna. Proovisin kontroll indikaatoriga (6..24V) mootori õlitaseme lahtiühendatud juhtmeotsast ja indikaator hakkas põlema. Kuigi lahjemalt kui 12V puhul. Polnud käepärast ühtegi 12V pirni peale 60W halogeeni, see tahtis mootori ära suretada. Mis pinget võib üldse sealt leida? Voltmeeter mis registreerib vabalt alates 6V-st (ennegi autodel motikatel mõõdetud) ei toonud ühtegi numbrit ette.
Samas on see sama juhe ühendatud suretusnupuga mille ainuke eesmärk on lülitamise korral lasta see vool massi ja mootor seiskub. On ka olemas Kutaisi originaal haagis ja sellelgi tuled küljes ja vanal venelasel oli isegi koht kuhu ühendada.
Niisiis kas on lootust või tuleb korralikum pealamp muretseda tuiskude saabudes.

[Basilio]

Pakun puusalt, et tegemist magneetolt võetud voolukesega. Mingid väiksed ledid ehk põlema saaks, kui mässata alaldamisega, pinge stabiliseerimisega, voolu piiramisega jne. Lihtsam oleks paigaldada väike 12V aku. Vähemalt mina läksin lumepuhuri juures seda teed, sest tõepoolest - enamus lumerookimisi kipub olema pimedas. Led valgustite puhul piisab UPS-i akust, ntx:
https://www.elfa.se/elfa3~ee_et/elfa/ini...&toc=19037
Kui mingeid karme Hella tulesid külge ei riputa, siis peaks ühe laadimisega saama õige mitu korda lund ajada. Aku on väike ja suht odav, hea paigutada ja mahub tuppa minnes pihku. Klemmid on otsapistetavad jne. Võid kasutada ka drelliakut kui mõni jõude vedeleb.
Pealamp lumepuhurdamisel on hädaabinõu. Lumepilv särab uhkelt, aga puhuri kopsiku ette ei näe muttigi. Paned aga muudkui rajalt kõrvale hange või kuhugi otsa. Tuled peavad olema puhuril nii ees kui võimalik ja andma piisavalt sooja, et jõuaksid ennast ise lahti sulatada. Minul on kasutusel kaks vana päevasõidutuld, milledel sees hõõgniidiga 12V 21W suunatulepirnid. Näeb tööd teha küll. Kui paned 2 x 10W led lambid, peaks olema valgust ülearugi. Värskelt sadanud lumi peegeldab ju hästi.
Kui tuleb tööd teha ka kõnniteel või sõidutee ääres, oleks tervisele kasulik varda otsa pistetud vilkuv oranž tuli, mis ulatub üle lumevalli. Ka see võiks olla led pirniga.

[maisalup]

genekas külge ehitada, lammarites neid igasuguseid saada

[Basilio]

genekas külge ehitada, lammarites neid igasuguseid saada

Ilma akuta ikka ei pääse. Kui aga on viitsimist aretada, siis saab vabalt halogeen töötulesid kasutada ja kasvõi elektristarteri peale mõelda. 

[maisalup]

genekas külge ehitada, lammarites neid igasuguseid saada

Ilma akuta ikka ei pääse. Kui aga on viitsimist aretada, siis saab vabalt halogeen töötulesid kasutada ja kasvõi elektristarteri peale mõelda. 

seda leiutust oleks hea lugeda, omal kah vahest tuleb elektristarteri mõte, kui saage peale pooleaastast seismist käima sikutan 
Viimasel ajal olen püüdnud ikka kord nädalas käima panna ja kasvõi sületäie pliidi puid saagida, et lihtsam käivitamine oleks, nii ei teki elektristarteri mõtet kui tõmme kuni kaks ja käib 

[klaave]

Arvan et tulebki valida aku variant. Kuna murutraktori aku on nagunii jõude seismas siis saabki talvise ülessande puhuri töötsooni valgustamiseks. Geneka ja muud vidinad jätan kindlasti aretamata, kuna pole mõtet masinat nii palju üle ka täiustada, ja mõttetuid vidinaid mida ei kasuta külge aretada. Pealegi saab akulaadija selle töö omale. Käevitub masin esimesest-teisest tõmbest ja elektri starteri vajadus puudub kindlasti.

[oltsberg]

Tervitusi üle mõne aja!

Ksf! klaave on lumemasina näol saanud maha suure vägitükiga! Minu poolt õnnitlused ja virtuaalne käepigistus  

Mina olen ka valgustuse probleemi peale mõelnud, juba mootorit valides. Ilma elektristarterita Subaru mootoritel mingit eraldi valgustusväljundit ei ole, kuuldavasti ka mitte Hondadel. Ja vaevalt, et hiinlastest kloonimeistridki midagi säärast on teinud. Küllap võib igaüks ksf! Gravity käest küsida, kui palju elektristarteriga Subaru käsistarteriga analoogist rohkem maksab. Ja seejärel kalkuleerida, kas asjal on mõtet.

Mingi väline gene ei ole ka hea idee, kuhu sa ta paned... Mootori külge? Võtta ülekanne kuskilt sidurikojast? Pooletoobised lahendused... Väheke reaalsem on käitada genekat jõuvõtust. Aga arvestades, et JVV maksimumpöörded vastavad automootori tühikäigupööretele... Kah lollakas lahendus.

Niisiis jääb üle ikkagi aku, sest vaevalt, et keegi motoplokiga 12 tundi öövahetusi teeb.

Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida   Vaid hoopis sellest, et varusin sõbrapäeva puhul endale selhoztehnikat:
   
Need kenad asjad originaalis mõeldud MTZ 05 külge. Seonduvalt üks küsimus, millele ksf! klaave ehk oskab vastata. Panen pildi Kuta originaalsest haakesadmest:
   
Mulle tundub, et keegi on siit relakaga midagi kastreerinud. Külamehemõistus ütleb, et haakeriista kinnitamiseks tuleb pildil nähtava puksi sisse pista vastava mõõduga pulk (teise otsa mõistagi mingi stopper ette) ja pulga külge keevitada miski kõrv ja see poldiga läbi kaarja pilu fikseerida. (Tegelikult küll on horisontaali suhtes erinev nurk vajalik ainult kündmisel.) Ja siis pulga teise otsa vastava mõõduga toos, mille sisse saab MTZ-i riistade vastava "noku" pista. Või on originaalil mingi selline nüanss, mille peale külamehemõistus ei tule?

Tõotasin küll, et enne kevadet põkatsit ei puutu, aga kuna samal müüjal oli pakkuda ka MTZ käru, sai seegi koju toodud ja rakendatud leshoztöödele:
       
Alguses kasutasin ülemist (pildil noolega tähistatud) haakeklambrit:
   
Kahjuks olid seal suured lõtkud, mis tegid sõitmise (eriti tagurpidi, sest sarved tõusid taevasse) üsna keeruliseks/ebamugavaks. Pealegi olid sarved väga lähedal ja süles. Teine variant (nagu pildil) mõneti parem (lõtkud väiksemad, sarved mõistlikul kaugusel), kuid samas tunduvalt raskem pöörata. Nüüd sain ka isikliku kogemuse, et vedavast kärust oleks väga palju abi. Sest nagu lumi vähe paksem on, või tuleb väikseimgi tõus, hakkab põkats ketsi vilistama ja maasse kaevuma. Nii et vedava käru idee kuklas tiksub, aga taas küsimus, kuidas seda optimaalselt lahendada.

Aga mootor on väga hea! Käivitus kenasti ka -15 kraadi juures ja mingit jõupuudust pole täheldanud. Ka tsentrifugaalsidur on täiesti toimiv. Pealegi on tal üks kaudne "lisafunktsioon" - säästab külma mootorit koormusest. See tähendab, et enne ei saa käike lülitada, kui mootor on nii soojaks läinud, et suudab väikestel tühikäigupööretel stabiilselt tiksuda.

[Gravity]

Minul peas Subarude hinnakirja pole kuid ütleme nii, et elektri starteri puhul pead ikka raha peale vihane olema. Ümber ehitada ka kaunis kulukas . Teine hooratas , starter , generaator , pingeregulaator ja juhtmestik koos süütelukuga vaja lisada . 

Odavam oleks(kui üldse võimalik) teha sidurikojale sisselõige ning rihmaga ülekanne koos suvalise generaatoriga .

------------

Vahepeal teostasin ise ka ühe MF 70 2 taktilise ümberehituse . Külge läks samamoodi 7 HPne aga tundus, et ka 6HPne oleks täiesti piisav. Väike hinnavahe nendel olemas . Sidur jäi orginaal mis päris normaalselt ei hakanudki tööle- vahest hakkas kaasa vedama, vahest ei lahutanud . Tahtis timmimist mitu korda saada . Võib olla oli lihtsalt sissetöötamata , kuna väidetavalt 20a seisnud kuuri nurgas . 

Lisaks nagu Oltsberg mainis siis külm ilm mõjutab päris palju - ennem kui käigukast polnud natukenegi soe tahtis kõrgemat tühikäiku saada.  

[klaave]

Aitan meelsasti, kuid natuke peab ootama. Mul pole lihtsalt head pilti, et saaks detailist iga kandi pealt aru. Homme õhtul otsin vastava viguri ülesse, ja teen töötoas lauapeal paar pilti.
Samas on minu masina tegelikul omanikul (äiapapa- mina ainult ehitan remondin ja vahel ka kasutan) ka originaal haagis olemas, kuid minul pole olnud juhust seda Kutaga ühendatult näha. Omal pole veel vaja olnud, kuid kevadel tuleb asi kätte võtta. Õnneks leidsin pildi suvises hoiuasendis ja sellelt saab aru ka kinnitusest.     Käru ots läbi augu, polt läbi ja ongi kogu keerukus.
Vaadates raudrattaid lumes tööd tegemas tekkis mõte et kas on ikka kõige õigem variant.  Jäigal raual pole mingit pidamist eriti kui kõvaks tallatud lumi või lausa jää alla satuvad. Ise kasutan ikkagi kummirattaid koos raskustega.(pilt ilma raskusteta)      
  Aga võibolla ma eksin. Puukoormat kärul vaadates ja käru kaalu koos sellega ette kujutades vist ei aita eriti miski. Kuta ju ise peaaegu poisike kaalu poolest, (eriti peale ümberehitusi) ja ega teda gravitatsioon maa keskkoha poole eriti tõmba. Palju see raudratas ka ise kaalub? Huvi pärast kaalun oma kummiratta homme ära, aga koos raskusega oli ikka paras poiss ühest nurgast teise tõsta.
  Nüüd ka natuke oma lumepuhurist. Ainuke millega ta hakkama ei saa on 1...2 cm paksune sulalumi. Seda ei kipu endale sisse ahmima, vaid kipub ees lükkama. Natuke paksemast kraamist, mis eest ära ei lähe, saab mängeldes hakkama. Proovisin südame värisedes isegi kokku lükatud külmunud lumehunnikut. TZ trügis hunniku lahti, puhuriga üle aia ja hoovis kohe ruumi rohkem. Isegi peasuurused lumekolakad purustas ära ja saatis teele.  
 
Niisiis homseni

[oltsberg]

Ootan huviga, mida klaave välja kaevab.

Vaadates käru pilti jääb mulje, et see ei kalluta. Samas Piirsoo/Hussari piibel toob ära mingi kallutava Kuta käru versiooni, sama omadus väidetakse olevat MB 1 kärul. Kuidas see kallutamine organiseeritud on? Mõnede tööde puhul oleks igati abiks.

Mis ratastesse puutub, siis hetkel peale raudrataste ja 10" originaalide midagi varuks ei ole, see käruvärk sadas üsna ootamatult kaela   10" kummiratastega ei ole proovinud, pigem kardan, et on hullemgi. Mõttetasandil olen välja selgitanud, et kaubandusvõrk pakub 5.00-15 traktorimustriga rehve (väga odav see muidugi ei ole). 1980ndatel toodetud Audidega kokku puutunud kodanikele on kindlasti tuttav 4.00-15 varuratta velg ja nendest ei peaks puudu olema. Nii et mõte liigub sinna suunda + vahetükid jooksulaiuse suurendamiseks.

Tegelikult mind ennast huvitab ka, palju see kasekoorem kaalub, aga toore puidu mahumasse ei ole kuskilt leidnud, pakutakse 15...20% niiskusesisalduse juures.

[speedsta]

Vahepeal teostasin ise ka ühe MF 70 2 taktilise ümberehituse . Külge läks samamoodi 7 HPne aga tundus, et ka 6HPne oleks täiesti piisav. Väike hinnavahe nendel olemas . Sidur jäi orginaal mis päris normaalselt ei hakanudki tööle- vahest hakkas kaasa vedama, vahest ei lahutanud . Tahtis timmimist mitu korda saada . Võib olla oli lihtsalt sissetöötamata , kuna väidetavalt 20a seisnud kuuri nurgas . 

Millise vahetükiga lahendasid mootori-kkasti ülemineku, kas omalooming? 

[v6sa]

...

Tegelikult mind ennast huvitab ka, palju see kasekoorem kaalub, aga toore puidu mahumasse ei ole kuskilt leidnud, pakutakse 15...20% niiskusesisalduse juures.

Rehkenda aga välja:
https://www.ttu.ee/public/m/Mehaanikatea...._Puit.pdf

Kask võiks olla 750 kilo kuupmeeter (see on siis tihu!). Nii lühikeste nottide puhul pole koonilisuse arvestamine oluline, küll aga tuleb võtta keskmine diameeter, kuna kask on harva ümmargune.

Ei aita ka parim rehv päris võimatut ülesannet täita. Plokk ise kaalub rammusa sada kilo, juhist lisandub jämedalt pool tema kaalust juurde, koormast vast kolmandik. Kui rehkendame, et koormas oli tihu puitu (väga rammus eeldus) kaaluga 750 kg ja juht kaalub 100 kilo, saame vedavatele ratstele koormaks 125+50+250=455 kilo ehk 4,5 kN. Oleme julged ja arvestame haardekoefitsendiks 0,2 ja saame maksimaalseks veojõuks pea 1 kN. Kuna haagise rattake on väiksem ja veereb lumes, siis selle veeretakistuse jaoks peaks kasutama juba tegurit 0,3. Haagisele langeb kaks kolmandikku koormast ja pool juhist ehk 50+500=550 kilo ehk 5,5 kN. Veeretakistusteguri 0,3 korral on vaja vedavat jõudu 5,5*0,3=1.8 kN. Numbrid on karmid...

Asi paraneb kohe, kui panna ratastele ketid: saame haardeteguri 0,4 või isegi 0,5 ja vualaa: 4.5*0.5=2.25 kN. Liigub ja muhedalt, kui ainult mootoril jaksu jätkub.
Sama mõjuga on käruratta suurendamine nii, et see ei vajuks lumme (ükskõik, kas laiemaks või kõrgemaks). Kui saame veeretakistuse 0,15 peale, on meil vaja ainult 5.5*0.15=0,8 kN.

Muide, terase hõõrdetegur lumel on 0,07, kuid libisemise hõõrdeteguri juures läheb arvesse ka pinna suurus...

Ehk motoplokk suudab vedada, kui haagise rehv ei upu üle viiendiku oma raadiusest ja vedavate rataste peal on ketid. Kusjuures deformeeruvas lumes peaks raudkrihvidega ratas tegelikult vedama ketistatud rehvidega võrdselt. Vahe tekib alles siis, kui pind muutub nii kõvaks, et krihv ei vaju pinda sisse... näiteks jääl.

[Gravity]

Vahepeal teostasin ise ka ühe MF 70 2 taktilise ümberehituse . Külge läks samamoodi 7 HPne aga tundus, et ka 6HPne oleks täiesti piisav. Väike hinnavahe nendel olemas . Sidur jäi orginaal mis päris normaalselt ei hakanudki tööle- vahest hakkas kaasa vedama, vahest ei lahutanud . Tahtis timmimist mitu korda saada . Võib olla oli lihtsalt sissetöötamata , kuna väidetavalt 20a seisnud kuuri nurgas . 

Millise vahetükiga lahendasid mootori-kkasti ülemineku, kas omalooming? 

Tegemist on selle nn Läti vahetükiga . Kahjuks polnud kiiret alternatiivi . 

Kui aega rohkem siis soovitan ise teha . Mõõdud saab minu käest .

[klaave]

Niisiis ksf Oltsberg´ile järgmine jutt ja pildid. Teistele muidugi ka.
Tundub, et sinu jublakat ei olegi eriti retsitud.(Pildil pole näha mis on pikliku soonega plaadi taga - peaks olema selline     ) Nähtavast otsast on maha on lõigatud 1,8...2cm keskpuksi otsast.      Ju jäi kellelegi ette. Tegelikult toetusid selle mahalõigatud puksi otsa kaks plaati      ,     millede teine ots oli fikseeritud poldiga  läbi pikliku soone.Plaadi külge on keevitatud omakorda "klots" millel on hammas sees. Ühte plaati ongi vaja näiteks adrale      õige nurga andmisel ja teist transpordi asendis hoidmiseks. Siis ei pea sangasid nii kõrgel hoidma teel peenramaale ja tagasi. Nagu pöördader.
 Haagise vedamiseks ei oma puuduvad detailid ja jõuga lühemaks tehtud puks tähtsust.
 Rataste kaalumiseni jõuan homme, kuid tundub, et Sinu raudratastest raskemad. (Pildil lihtsalt tunduvad sinu raudrattad nii õhulised ).    LuAZ´i papud on üpris hea haakumisega, kuid jah eks ketid parandavad asja jõudsal,t kuid kui kaalu pole siis pole. Eespool toodud matemaatilise arvutusega on ka nii nagu on. Tihti kiputakse tagaluugi mahavõtmisega koormat pikendama, see mõjub jälle omamoodi, ja eks andmed matemaatiliseks ülessandeks on ka laest võetud. Samas kui haagisel on silt 0,5 tonni, siis selle peaks ka jõudma ära vedada tasasel maal korralikult seatud koorma korral. OK, selleks korraks kõik.