19-12-2014, 23:53 PM
Tegijaid ja stiile on igasuguseid ning erinevaid. Päris õige ei ole ükski ja kellegi õige on vale kellegi teise jaoks.
Pidage meeles - ehitada ja renoveerida tuleb õieti, vastavalt reeglitele ja kaasaegsetele nõuetele. Ei ole vahet, kas tegu on vana talumaja või tuttuue ehitusega - nõuded ja reeglid on vastavalt maja konstruktsioonile paika pandud.
Kas jätta savisegust liiv-muld-põhk-laetäidist alles? Ma usun, et sel ajal, kui see maja ehitati, oleks olnud kivivilla, siis oleks seda ka kasutatud
. Kivivillal on mitu head omadust klaasvilla ees - mürasummutus ja tulekindlus. Soojustus lisaks sellele.
Puittaladel vahelae mürakindlust saab vähendada, kui olemasolevate laetalade ja uue põranda laakide vahele sätitakse vastav tihend. Mina seda ei kasutanud, kuid kasutasin bituumenpapi ribasid, nn icopal-ist lõigatud. Kui tugevalt astuda,s iis on ikka kuulda ning tunda, susside sahinat küll kuulda ei ole. Vanade talade külje peale kinnitasin 50 x 150 mm prussid, et põrandat sirgeks ajada, sinna peale 50 x 100 lappi (nende alla see bituumenpapp), siis 400-se sammuga tolllaud ning peale 22 mm saepuru- või laastplaat. Plaatide vahele soovitan jätta vähemalr 3 mm pilud, siis ei hakka plaadid kriiksuma.
Kui kaasaegsed palkmajad ehitataks samuti, kui vanasti - punnid iga palgirea vahel jne, siis ei oleks ka probleemi palkide liikumisega jne.
Kui nüüd vahelage remondid, siis soovitan pöörata tähelepanu laetalade otste seisukorrale ning välisseina palkidele laetalade otste all ning juures - need kipuvad tavaliselt pehkima.
Edu renoveerimisel!
Pidage meeles - ehitada ja renoveerida tuleb õieti, vastavalt reeglitele ja kaasaegsetele nõuetele. Ei ole vahet, kas tegu on vana talumaja või tuttuue ehitusega - nõuded ja reeglid on vastavalt maja konstruktsioonile paika pandud.
Kas jätta savisegust liiv-muld-põhk-laetäidist alles? Ma usun, et sel ajal, kui see maja ehitati, oleks olnud kivivilla, siis oleks seda ka kasutatud

Puittaladel vahelae mürakindlust saab vähendada, kui olemasolevate laetalade ja uue põranda laakide vahele sätitakse vastav tihend. Mina seda ei kasutanud, kuid kasutasin bituumenpapi ribasid, nn icopal-ist lõigatud. Kui tugevalt astuda,s iis on ikka kuulda ning tunda, susside sahinat küll kuulda ei ole. Vanade talade külje peale kinnitasin 50 x 150 mm prussid, et põrandat sirgeks ajada, sinna peale 50 x 100 lappi (nende alla see bituumenpapp), siis 400-se sammuga tolllaud ning peale 22 mm saepuru- või laastplaat. Plaatide vahele soovitan jätta vähemalr 3 mm pilud, siis ei hakka plaadid kriiksuma.
Kui kaasaegsed palkmajad ehitataks samuti, kui vanasti - punnid iga palgirea vahel jne, siis ei oleks ka probleemi palkide liikumisega jne.
Kui nüüd vahelage remondid, siis soovitan pöörata tähelepanu laetalade otste seisukorrale ning välisseina palkidele laetalade otste all ning juures - need kipuvad tavaliselt pehkima.
Edu renoveerimisel!