[isandpauk]

Ega siis kohe kõigi maade programmeerijad siia kokku jookse ja teistele arusaadamatut koodi hakka postitama. Tahtsin lihtsalt tähelepanu juhtida, et tänapäeval levinud, odavad ja ilma erialaste teadmisteta kasutatavad kontrollerid ja arvutid ei ole OT. Ka rohelist energiat on vaja juhtida ja/või reguleerida ning seda käsitsi teha ei ole mõtet ajal, mil te kõik kasutate selle foorumi külastuseks arvutit olgu selleks nutifön, pihur, nuhvel, süler või mõni muu
Ma soovitan jätta selle teema nagu on ja kannatada ära, kui keegi kirjutab paar sõna mikrokontrolleritest, arvutitest ja nende programmeerimisest.

[Basilio]

OK. Mõni sõna temperatuurianduritest iseehitajale.
Mina proovisin esimesena LM35 ära. Näeb välja selline:
   
Ühendatakse nii:
   
Andur on üsna täpne, kuid ei salli pikki juhtmeid, sest näit edastatakse 0-1V tasemel pingega. 1 kraad = 10mV. Meetrisest juhtmest piisab, et häireid koguda ja näit hakkab "loperdama". Pisut saab seda leevendada tarkvara abil, mis teeb palju mõõtmisi ja arvutab siis keskmise. Kui aga näitu on millegi lülitamiseks kraadipealt vaja, siis ei tasu jamada.
LM75 näeb välja nii:
   
Ülitäpne küll ei ole, kuid näit edastatakse digitaalsel kujul üle I2C kanali, mis lubab ühe traadipaari otsa ühendada kuni 8 andurit. Igale andurile saab anda oma aadressi, mille järgi kontroller nende saadetud näite eristab. Puuduseks on hind, rohkesti peent tinutamist ja I2C tundlikkus äikese suhtes. Lahtisidestamine äikeselaksu vältimiseks aga on keeruline.
Kõige lihtsamaks, odavamaks ja lollikindlamaks on osutunud harilik termotakisti, mis näeb välja näiteks niisugune:
         
Ühendatakse nii:
   
On olemas ka termopaar-termoandur, aga unustage see parem kohe ära! Selle ühendamine kontrolleriga on kallis ja häiretundlik. Termopaar on tuim ja vähemalt vanasti oli ka ebatäpne. Tema ainus eelis on kõrge temperatuuritaluvus. Kui on tarvis suitsulõõri temperatuuri mõõta, siis pigem tasub otsida +400*C taluv termotakisti. Harilikud termotakistid üle +120*C väga ei taha.

[vootele]

Endal ka mingi aeg on plaanis oma ZAZ keroahjule (mis praegu toimetab digitaalse termostaadi ja hunniku releede "tarkusega") Arduino juhtimist LCD ekraani jms. tingel-tangeliga. Seal on ka vaja soojusvaheti temperatuuri mõõta, tumepunaselt hõõguvalt pinnalt...
Samuti on plaanis lärmakas nõuka-aegne mootor asendada 3-faasilise RC harjaba mootori ja 12V ventilaatoriga. 
RC asjad on päris lihtsasti Arduinoga juhitavad, kiirusregulaatori sisendiks on PWM (Pulse width modulation) signaal.

[vootele]

Muide, on selline tore aparatuur, millega oma energiatootmist mõõta ja logida:
http://openenergymonitor.org

[isandpauk]

Kuna juba läks teema temperatuuriandmete kogumisele, siis panen siia ka enda poolt kasutatava lahenduse hästi lühidalt ning püüan vältida keerulisi lühendeid jms.

Temperatuurianduriteks kasutan selliseid juppe nimega DS18B20, mille hind 1-3EUR/tükk sõltuvalt kas tellida hiinast või osta oomipoest.



Juppi iseloomustab üsna suur (liiga suur) täpsus ning seda saab kasutada ka paarisajameetrise kaabli otsas. Lisaks on igal jupil unikaalne identifitseerimist võimaldav kood ja neid saab toppida samale liinile.

Neid andureid saab lugeda ühe teise jupiga - DS9490R adapteriga mis tuleb toppida arvuti küljes olevasse pessa, kuhu ta sobib - pesa suurus klapib pistikuga ja jõudu ei pea rakendama. Keerulise nimega USB pesa. Jupi hind oomipoes 32EUR, võib leida ka odavamalt.



Kuna selle jupi küljes olevasse pessa on niru mitut teist juppi ühendada, siis tegin vahele nö. jaoturi, kuhu kleepisin hulgem pistikuid andurite kiireks ühendamiseks ja mõned takistid häirete vähendamiseks. Põhimõtteliselt vaja ühte RJ12 (telefoni) juhet ja mõnda takistit. Seega hind mõni eur ja paar õlut tegemise kõrvale.



Kokkuvõttes on tegu üsna universaalse lahendusega, mida saab kasutada praktiliselt suvalise jupstükiga, mida tänapäeval arvutiks nimetatakse. Hetkel kasutusel ~10 temperatuuriandurit ja lisaks veel mõned loendurid, mis mõõdavad erinevate mõõdikute kõhust tulevaid impulsse. Kui soovin mõne anduri juurde panna, siis ühendan selle jaoturisse ja ongi kõik.

[karvik]

Teil siin häid mõtteid.

Elektroonika eraldamine muudest asjadest oleks siis üsna mõtekas kui eraldada kõik tasutaenergia allikad. Päike, Tuul, Vesi ja lisaks nendele Juhtseadmed. 
Tegemist saaks olema parima tasutaenergia foorumi osaga eestis.
Praegu on tegemist parima teemaga eestis.

Tuhande ja enam postituse üles harutamine oleks muidugi päris korralik ettevõtmine.

[Power]

Tere
Ei poolda kohe mitte selle värgi lammutamist, kui elektroonika on seotud päike, tuul ja vesi , las siis tulla kõik siia jutti edasi.
Inimene kes tunneb asja vastu huvi saab siit teemast üsna tervikliku pildi, ise küll kirjutan siia esimest korda kuid peale teema avastamist olen päris suurele hulgale huvilistele seda linki jaganud.
Plaanis on oma leiutised kah siia üles miski aeg panna, need on elektri paneelid ja paar päikse soojaõhu kolektori ehitust.
Jälgin teemat huviga ja olen palju häid mõtteid saanud, aitäh siinsele rahvale ja ikka PÄIKEST. 

[aigark]

Tere!Kirjutan ka esimest korda.Kui on huvi võin üles panna vene elektrimootorist tehtud generaatori pildid ,kahjuks on hetkel veel asi poolik.Võtan asja hobina aga olen aastaid siin toimuvat ja ka mujal toimuvat lugenud. Tervitused kõigile.

[Basilio]

Endal ka mingi aeg on plaanis oma ZAZ keroahjule (mis praegu toimetab digitaalse termostaadi ja hunniku releede "tarkusega") Arduino juhtimist LCD ekraani jms. tingel-tangeliga. Seal on ka vaja soojusvaheti temperatuuri mõõta, tumepunaselt hõõguvalt pinnalt...

Siis sa vist termopaarist ei pääse. Andur ise on muldodav: 
http://www.ebay.com/itm/1M-3-3ft-K-Type-...1c4a568e5b
Aga sinna on tarvis vahemoodulit(võimendit) Arduino jaoks. Avastasin enda üllatuseks praegu hea hinnaga komplekti:
http://www.ebay.com/itm/MAX6675-Module-K...487263ff21
Kuramus küll, kui mina otsisin, siis MAX-i kiviga sobitusmoodulit alla 33 USD küll ei leidnud!  Selle tõttu loobusin termopaari kasutamisest katla automaatikas ja tellisin ära kõrgtemperatuurilise termotakisti.

[volrem]

Endal ka mingi aeg on plaanis oma ZAZ keroahjule (mis praegu toimetab digitaalse termostaadi ja hunniku releede "tarkusega") Arduino juhtimist LCD ekraani jms. tingel-tangeliga. Seal on ka vaja soojusvaheti temperatuuri mõõta, tumepunaselt hõõguvalt pinnalt...
Samuti on plaanis lärmakas nõuka-aegne mootor asendada 3-faasilise RC harjaba mootori ja 12V ventilaatoriga. 
RC asjad on päris lihtsasti Arduinoga juhitavad, kiirusregulaatori sisendiks on PWM (Pulse width modulation) signaal.

Endal täpselt sama asi plaanis (lisaks muudele sapikas+arduino asjadele) seega jälgin huviga.

Pole küll päris antud teemaga seotud aga siiski võiks oma kogemusi ja tulemusi jagada.

[taavi]

On olemas ka termopaar-termoandur, aga unustage see parem kohe ära! Selle ühendamine kontrolleriga on kallis ja häiretundlik. Termopaar on tuim ja vähemalt vanasti oli ka ebatäpne. Tema ainus eelis on kõrge temperatuuritaluvus. Kui on tarvis suitsulõõri temperatuuri mõõta, siis pigem tasub otsida +400*C taluv termotakisti. Harilikud termotakistid üle +120*C väga ei taha.

tööstuses kasutatakse K-tüüpi (CrAL) termoandureid päris usinasti, isegi puutun igapäevaselt nendega kokku. Minu termopaarid käivad ka metroserdis ja on taadeldud, hetke tulemused näitavad +-1 kraadist kõikumist. Termopaar muide on täitsa eesti teadlase leiutis/avastus. Aga tõepoolest, kuna tegu millivoltidega, siis võib kadusid tekkida (programmiliselt kompenseeritav). Samas kasutan ma tööalaselt termopaare, mis on 10m kaabli otsas ja jooksevad 100A jõukaablite kõrval.Reageerimiskiirus sõltub termopaari läbimõõdust. Mida peenem, seda kiirem. Näit on stabiilne. Ise küsisin nüüd Ds18S20 sensoreid näidiseks, hakkan loodetavasti uuel aastal katsetama, kui mahti on. Need on häirekindlad, diginäit, adresseeritud I2C. 

[Basilio]

Ei saa kekkamata jätta, et täna, 26-ndal detsembril päike paistetab ja purkla kütab!
   
Pikalt seda lõbu pole, aga paar tundi venitab ikka välja. Kummaline on see, et purkla keskosa pinnatemperatuurid kipuvad olema kõrgemad kui väljundi omad. Ega need mõõteahelad muidugi teab mis täpsed ole, aga paistab küll sedamoodi, et isegi miinustemperatuuriga välisõhku tõmmates ja madala päikesega on minu purkla mõttetult pikk. Või siis on kurjemat ventikat vaja. Kui keegi sama asja ehitab, võiks kõrva taha panna, et ühest 2,5m pikkusest OSB plaadist jätkub purklaks küll ja küll. Pole mõtet kahte jadasse ajada, pigem teha kaks paralleelset moodulit, saab rohkem sooja kätte. No nii tundub loomkatsete najal.
Kevadel näeme, raisk!

[aavu]

Ei saa kekkamata jätta, et täna, 26-ndal detsembril päike paistetab ja purkla kütab!


Kevadel näeme, raisk!

Vat huvitbki, mis saab kevadel. Kütab su toad 150 kraadi peale? Mul tuleb igatahes jahutada suvel.

[Basilio]

Ei saa kekkamata jätta, et täna, 26-ndal detsembril päike paistetab ja purkla kütab!
Kevadel näeme, raisk!

Vat huvitbki, mis saab kevadel. Kütab su toad 150 kraadi peale? 

Eks tule kevadel vaatama, ühekandimehed ju... Aga suveks peab vist kinni katma, muidu hakkab reaktori tuum sulama!     

[autojuht]

Ei saa kekkamata jätta, et täna, 26-ndal detsembril päike paistetab ja purkla kütab!
Kevadel näeme, raisk!

Vat huvitbki, mis saab kevadel. Kütab su toad 150 kraadi peale? 

Eks tule kevadel vaatama, ühekandimehed ju... Aga suveks peab vist kinni katma, muidu hakkab reaktori tuum sulama! 

Suvel korjad soojuse koti sisse ja paned keldrisse hoiule siis on talvel hää võtta.

[USSR V4]

Tere. tegin tänase tuulise ilma puhul oma tuulikutest paar videojuppi,ja proovin neid siia üles panna. Siit on näha, et ebaefektiivsed plekist tiivikud käivad pöördesse küll .
http://youtu.be/RKeyVjZ0NOw
http://youtu.be/kQ-RO7Efvng
http://youtu.be/a67tVjyW528

[Daniil]

Prantsusmaa mitšurinlased  on ristanud puu ja tuuliku



http://www.offgridworld.com/3-1kw-new-wi...ke-a-tree/

[karvik]

Minu vurr toimetab suurema tuulega sedasi https://www.youtube.com/watch?v=vIx-_9mVkgE video jupp tehtud 13dets. 2014a.
Kusagil 20 sekundi peal on näha osaline tormikaitse rakendumine.
Seepäev oli tuul üle maja ja seepärast turbulentne.

Viimaste päevade tugevamate tuultega oli omapärane kogemus sellega, et mul ei olnud vooluga midagi peale hakata ja panin niipalju tulesi põlema kui andis. Õu oli hea valge terve kaks ööpäeva. Samal ajal sügelised kurtsid, et neil ei ole voolu ja istuvad küünlavalgel.

Rohkem kui kolmelabaliste tuulikute ringikäimises ei pea sugugi kahtlema.
Ebaefektiivsus sõltub otstarbest. Elektri jaoks on kõige sobivam kolmene ja seda ka seetõttu, et kahene ja ühene tekitavad liigset vibratsiooni kui keeravad ennast tuulde. Ja veel mõned asjad.
 8 labalise tiiviku TSR on kusagil 3, kui võtta näiteks 1,5m tiivik ja lasta ta korralikult tuulde, siis 800p/min ei ole takistuseks.
Muidugi on eestis üks teine foorum kus keegi erialase kõrgharidusega mees rääkis, et tuulikud ei käi kunagi kiiremini kui 60p/min.

Küsimus USSR V4: Kas see vihin mis taustaks kostub videotel on tuulikutest või on tegemist millegi muuga?

[USSR V4]

Kõik hääled peale tuulekohina kaamera mikrofonis, ja puude okstes tulevad tuulikutest, kõige paremini peaks vihin kuulda olema kolmandas videos alates 0:33 Esimeses videos, kui hoolega kuulata, peaks kuulda olema ka generaatori undamine, vaatasin järgi, natuke on kuulda 0:15 ja 0:58.

[Matrix75]

Suvel:            120 liitrine boiler 3 tunniga 70C. (5 tunniga natuke alla 80C) kokku 3m2 paneeli pinda.
Nüüd talvel:   -10C tõuseb paneelis 40-45C (kiudpilvedega madalam). Elektriküte ei lase boileris alla 38C langeda. Süsteem hakkab tööle, kui paneelis on 6C kõrgem temperatuur, kui boileris. Süsteemi tagurpidi tööle pannes saab lume paneelilt ilusti ära sulatada.