[Mart Laanelepp]

Pärast mättasse laskmist välja surnud muruniitjalt käivitusnööriga vastu näppe saamises on väga valusad mälestused

[v6sa]

...
Hakkasin käima sikutama ning tundub nagu mootor käiks paõju tihedamalt kuidagi. Mingi hetk nii jäigalt, et sain paar korda vasta näppe isegi. Samas paar korda lubas, kuid käima ei saanud. Kas asi hooratta puudumises?

Kas niidukil oli turvakäepide? Kas selle hoob on fikseeritud tööasendis?

[omaenergia]

Toon vana teema ülesse, generaatorit sellest ei saanud, vähemalt esialgu. Pigem läks mootor enesearenduse ja igavuse nahka. Igaljuhul rääkisin ideeat paarile tuttavale ja järgmiseks päevaks olid jupid olemas: Paar pihustit BMW 318 pealt, kasutusse läheb muidugi neist üks, peaks see tootma 179cc 2,5bar kütuserõhu juures. Sama masina pealt pärineb ka pump ise.
Kuna millegagi on vaja asja ka juhtida, siis jooksin oomipoodi ning tõin sealt varajase jõulukingi, Arduino UNO R3 arendusplaadi, peotäie takisteid, transistoreid ja paar potekat.
Hetkel on asi nii kaugel, et protolaual on asi kokku pandud, pihusti pihustab ja potekas muudab avatud oleku aega. Teisest foorumist õnnestus välja otsida ka metallist sisselaske kolle, peaks jõudma homme/ülehomme eks siis sinna sisse tuleb pihusti ka sobitada.
Potekas ise sai võetud üsna pika varrega, lõikasin sinna sälgu sisse ja pistain karpast läbi ja panin selle õhuklapi uuesti külge, tegelt oleks vaja sinna mingi parem lahendus välja mõelda, kuid esimeseks prooviks vast sobib.
Kuna Eestist kohapealt ma halli andurit ei leidnud siis sai see tellitud välismaalt, jumal teab kuna see jõuab... Korra käis mõte peast läbi, et lisaks ka MAP anduri, eks paistab mis tulevik toob. Loodan, et peatselt saab mõne pildi/video asjast ülesse panna.

[fm25]

https://www.facebook.com/video.php?v=475...nref=story

[diesel]

kas see on lihtsalt võlts asi või on miskise trikiga tegu.
esimesel puhul võiks põhja alt varjatud juhe põrandasse minna.
teise juhu kohta ma miskit tarka arvata ei mõista.

[karvik]

See ikka tõsine asi!
Pikendus peab olema just selliste pulk maandustega ja juhtme keerdude arv peab olema ka paigas. Pooli läbimõõt sobib ja siis hakkab põrandakütte induktsiooni toimel see asi käima. Pieeso süüde on ainult esmaseks ergutuseks vajalik.

PULLI SÕNNIK!

Tegemist on ilmselt mingi suvalise plaadiga millel õige mustriga vakstu peal ja kui vaadata selle pikenduse lüliti poolset osa, siis on ta veits liiga kindla kohapeal.

[Basilio]

Kuna Eestist kohapealt ma halli andurit ei leidnud siis sai see tellitud välismaalt, jumal teab kuna see jõuab... 

Kui sul näpud väga sügelevad, siis mul peaks olema Halli andureid varuks.   Hiinast tellides tasub selliseid vidinaid korraga ikka palju võtta, muidu maksad saatmise eest rohkem kui asi ise väärt.
Näeb välja selline:
   

[omaenergia]

Tellisin ise sellise: http://m.dx.com/p/hall-magnetic-sensor-s...car-141363

Basilio kaugelt sinu pakutav vidin magnetvälja ära tunneb?
Kohale jõudis ka metallist sisselaske osa, läheb parajaks pusimiseks. Lootsin, et on vähe paksema seinaga nüüd tuleb sinna mingi pesa välja mõelda, kuhu pihusti sobiks.

[Andres_k]

Kuna Eestist kohapealt ma halli andurit ei leidnud siis sai see tellitud välismaalt, jumal teab kuna see jõuab... 

Kui sul näpud väga sügelevad, siis mul peaks olema Halli andureid varuks.   Hiinast tellides tasub selliseid vidinaid korraga ikka palju võtta, muidu maksad saatmise eest rohkem kui asi ise väärt.
Näeb välja selline:

Iga floppy kettaseade sisaldab vähemalt ühte sellist Hall'i andurit.

[Basilio]

Tellisin ise sellise: http://m.dx.com/p/hall-magnetic-sensor-s...car-141363

Basilio kaugelt sinu pakutav vidin magnetvälja ära tunneb?

Pole veel proovida jõudnud. Sinu variant on muidugi tummisem, valmis tükk, eks sa oota.

[omaenergia]

Selline ta hetkel sai, fikseeritud seest poolt. Pole küll nii ideaalne nagu tahtsin, aga esimeseks testiks sobib, kas üldse lubab.

[rocker]

Tervitus! Endalgi kunagi plaanis üks genekas kokku klopsida.
Muruka mootor olemas, paar auto genekat olemas, mõned akud samuti.
Murekohaks paraku see paganama 12v alalisest 230v vahelduva saamine.
Kallist inventerit ei raatsiks osta, maksab teine juba poole geneka hinna. 
Aga olemas on mõned vanemad UPS-id millel akud surnud.
Kas asi hakkaks nii tööle, et auto genest laseks voolu UPS-i aku klemmidesse ja upsi 220 poolelt saaks siis särtsu kätte ?? 

[Andres_k]

Tervitus! Endalgi kunagi plaanis üks genekas kokku klopsida.
Muruka mootor olemas, paar auto genekat olemas, mõned akud samuti.
Murekohaks paraku see paganama 12v alalisest 230v vahelduva saamine.
Kallist inventerit ei raatsiks osta, maksab teine juba poole geneka hinna. 
Aga olemas on mõned vanemad UPS-id millel akud surnud.
Kas asi hakkaks nii tööle, et auto genest laseks voolu UPS-i aku klemmidesse ja upsi 220 poolelt saaks siis särtsu kätte ?? 

Enamasti peaks generaatori mähistest tulema vahelduvpinge, millest dioodid teevad alalispinge. Impulsstoiteplokiga seadmetele sobib harilikult toiteks laias vahemikus sisendpinget ja -sagedust (80 - 250 V ja 30 - 70 Hz). Generaatori mähisele otse ühendatud trafoga saaks tõsta pinge vajalikule kõrgusele.

Kui UPS on nõus "külmalt" (st. ilma 220V toiteta) käivituma, saab teda ka 230V AC muundurina kasutada. Odavamate "tehtav" AC pinge ei ole aga "päris" siinusekujuline, ja ei pruugi sobida kõikide mootoriga seadmete käitamiseks.

[Basilio]

Generaatori mähisele otse ühendatud trafoga saaks tõsta pinge vajalikule kõrgusele.

Kui UPS on nõus "külmalt" (st. ilma 220V toiteta) käivituma, saab teda ka 230V AC muundurina kasutada. Odavamate "tehtav" AC pinge ei ole aga "päris" siinusekujuline, ja ei pruugi sobida kõikide mootoriga seadmete käitamiseks.

Tuletan meelde, et trafo arvutamisel ja mähkimisel peab lisaks sisend- ja väljundpingele arvesse võtma ka sagedust. Kui sagedust(loe: pöörlemiskiirust) ei õnnestu koormuse muutudes paigal hoida, unusta parem trafo idee ära. Kui arvutuste tegemine, mähkimine, katsetamine ja otsast alustamine ei tundu ahvatlev, soovitan kasutada valmis inverterit. See genereerib  i s e  omale muundamiseks sobiva sageduse ning hoiab seda. Kuna sagedus on kõrge, on ka trafo mõõdud väga väikesed ja seade ise kerge ning võtab vähe ruumi. Lisaks on see inverter eraldi kasutatav mujal, ntx automatkal.
http://www.ebay.com/itm/1000W-12V-DC-to-...4188fce532
Rohkem juttu selisest inverterist:
http://forum.automoto.ee/showthread.php?...00&page=33
alates postitusest 648.
UPS-idega on nii, et vähemalt minu katsetuste järgi on nõus lambist käivitades ilma 230V-ta tööle hakkama wäga wanad UPS-id, mis on lollid nagu lauajalad. Vähegi uuemad tahavad sisselülitamisel 230V toidet ja hakkavad siis oma laadimis ja kurat-teab-mis tsükleid tegema enne, kui on nõus midagi akude najal välja andma. Wäga Wanad UPS-id aga annavad reeglina välja ristkülikimpulsse, seda kõige kandilisemat, millega ükski mootor käia ei taha. Isegi paljud küttekehad ei taha seda kandilist mitte. UPS ise kuumeneb rohkem kui küttekeha. Pealegi on vähemalt vanade UPS-ide kasutegur masendavalt madal. Tean seda kõike, kuna olen selle raja läbi käinud ja lõpuks ostsin Jebaist umbes 28 jewroga 1000W inverteri, mis minu probleemi lõpuks lahendas.
Kui tahad voolukatkestuse puhul toita  k õ i k e  mis majas leidub, ilma et peaks pabistama selle pärast millele vool sobib, tasub osta siiski valmisgenekas. Ehitamise rõõm jääb küll ära, aga kokkuvõttes tuleb odavam kui hakata läbikärsanud kodutehnikat välja vahetama. No nii mina oma pisikese peaga arvan. Targemad võivad ümber lükata.

[omaenergia]

Vaikselt, aga areneb.



Mõtlesin, et proovin esialgu signaali pihustamiseks hooratta/ventika magneti pealt. Lihtsalt tuleb arduinole loendur juurde kirjutada, et üle ühe pihustab? On see mõistlik mõte, või peaks ikkagi kohe, nuka pealt signaali võtma?

[Basilio]

Kui Arduino käpas, siis on ju ülikõva seda ajuna kasutada. Saad pihustusmomenti programselt muuta ja progeda seda vajadusel muutuma sõltuvalt pöörete arvust ja temperatuurist jne. Ainult kuidas sa talle selgeks teed, milline tiir on töötakti oma? Ilma nukalt signaali võtmata vist välja ei mängi...

[2715]

Kui Arduino käpas, siis on ju ülikõva seda ajuna kasutada. Saad pihustusmomenti programselt muuta ja progeda seda vajadusel muutuma sõltuvalt pöörete arvust ja temperatuurist jne. Ainult kuidas sa talle selgeks teed, milline tiir on töötakti oma? Ilma nukalt signaali võtmata vist välja ei mängi...

Ärge uuel aastal üle ka mõelge.
Kõigil väikestel mootoritel on igal pöördel 1 säde ja seega üks läheb tühja lihtsalt.
Niisama käivad krossirataste pritsemootorid ilma nuka andurita ja mitte pahasti.
Lihtsalt pihustab korra iga pöörde kohta nagu ka säde on igal pöördel.
Niisama autodel, millel on 2 süütepooli kahe väljundiga on pihustid uuematel asjadel kahekaupa pihustamas ja vanematel süsteemidel on kõik pihustid koos, pihustades 2 korda pöörde kohta ja käivad.

[Marko]

Selle üle on siin korra juba vaieldud. Säde sädemeks aga kaks korda bena anda? Kisub keeruliseks...

[Andres_k]

Selle üle on siin korra juba vaieldud. Säde sädemeks aga kaks korda bena anda? Kisub keeruliseks...

Saab teha kaks lühemat purtsu ühe pikema asemel.

Vanematel (kuni 1995. a., ehk mitte-otse-pritsega ) bensiinimootoritel on kõik 4 (või rohkem, ehk silindrite arv) pihustit ühendatud paralleelselt, ja pritsesagedus ei sõltu mootori pööretest. Kütuse koguse muutmiseks muudetakse pritse impulsi kestvust.

[2715]

Mis selles keerulisemat on kui 1 kord anda?
Antakse poole lühemate impulssidega 2 väiksemat annust, mis annavad kokku ühe vajaliku annuse mahu.
Bemari mootoritel(M20)antakse iga sädemega kütet kõigile silindritele ja seega 3 korda pöörde kohta.
See kütus jääb selle lühikese ajaga õhku hõljuma ja sisselaske alates imetakse silindrisse, kus ta õhuga seguneb.