Projekt T-40AM

(05-01-2015, 14:41 PM)saarrand Kirjutas:  
(05-01-2015, 14:28 PM)tehnikahuviline Kirjutas:  Õli lased sealt aiste juures olevast korgist välja. Sisse valad kogu kraami käigukangi kõrval olevast korgist!

Ja palju seda õli varuma peaks? Ehk siis kui palju kogu süsteem mahutab? Külgülekannete õli tuleb ka sealtsamast välja või on eraldi punn?

Külgülekandel oma kork sissevalamiseks ja väljalaskmiseks. Kogus: tagasild pluss külgülekanded oli vist ca 22-23 liitrit.
Vasta

Esisillaga variandil 17,4 l kirja järgi.
Vasta

Siiski , +2x1,7 l lõppülekanded.Vasakul küljel kaks vaatepunni,ülemine käiguaeglustiga variandi oma.
Vasta

(05-01-2015, 19:32 PM)vanaain Kirjutas:  Siiski , +2x1,7 l lõppülekanded.Vasakul küljel kaks vaatepunni,ülemine käiguaeglustiga variandi oma.

Ega sa pilti ei saa panna sellest kohast, kus see kontrollava on. Siis ma leian selle kultuurikihti eemaldades vähe litsamini üles. Äkki oskab keegi siis ka tagasilla difri remondi kohta midagi lisada...
Täna sai tagaumistele hüdroväljavõtetele normaalsed kiirliite otsad pandud. Muide, ma ei tea, kuidas teistel, aga mina pidin vahetükid voolikust vahele tegema, et saaks kiirliite otsad külge panna. Sellise keermega otsi pole lihtsalt olemas, mida otse sinna metaltorudele külge panna. Hydroscandia aitab õnneks alati!
Veel küsimus hüdrosilindrite kohta. Kas neid on erinevaid või on kõigil ühesugune originaalis? 

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta

(05-01-2015, 22:06 PM)saarrand Kirjutas:  
(05-01-2015, 19:32 PM)vanaain Kirjutas:  Siiski , +2x1,7 l lõppülekanded.Vasakul küljel kaks vaatepunni,ülemine käiguaeglustiga variandi oma.

Ega sa pilti ei saa panna sellest kohast, kus see kontrollava on. Siis ma leian selle kultuurikihti eemaldades vähe litsamini üles. Äkki oskab keegi siis ka tagasilla difri remondi kohta midagi lisada...
Täna sai tagaumistele hüdroväljavõtetele normaalsed kiirliite otsad pandud. Muide, ma ei tea, kuidas teistel, aga mina pidin vahetükid voolikust vahele tegema, et saaks kiirliite otsad külge panna. Sellise keermega otsi pole lihtsalt olemas, mida otse sinna metaltorudele külge panna. Hydroscandia aitab õnneks alati!
Veel küsimus hüdrosilindrite kohta. Kas neid on erinevaid või on kõigil ühesugune originaalis? 

Kontrollavad traktori vasakul küljel, vahekasti ja käigukasti-tagasilla korpuse ühenduskohast ca 10 cm tahapoole ja põhjast ca 7-8 cm kõrgusel, ei ole üksteisega kohakuti ega samal kõrgusel.  Võti mingi 14 või 17.

Ise olen erinevaid üleminekuid saanud lisaks Hydroscandile ka Hansa-Flex Hüdraulika OÜ valikust.
Vasta

(05-01-2015, 22:40 PM)jürimees Kirjutas:  
(05-01-2015, 22:06 PM)saarrand Kirjutas:  
(05-01-2015, 19:32 PM)vanaain Kirjutas:  Siiski , +2x1,7 l lõppülekanded.Vasakul küljel kaks vaatepunni,ülemine käiguaeglustiga variandi oma.

Ega sa pilti ei saa panna sellest kohast, kus see kontrollava on. Siis ma leian selle kultuurikihti eemaldades vähe litsamini üles. Äkki oskab keegi siis ka tagasilla difri remondi kohta midagi lisada...
Täna sai tagaumistele hüdroväljavõtetele normaalsed kiirliite otsad pandud. Muide, ma ei tea, kuidas teistel, aga mina pidin vahetükid voolikust vahele tegema, et saaks kiirliite otsad külge panna. Sellise keermega otsi pole lihtsalt olemas, mida otse sinna metaltorudele külge panna. Hydroscandia aitab õnneks alati!
Veel küsimus hüdrosilindrite kohta. Kas neid on erinevaid või on kõigil ühesugune originaalis? 

Kontrollavad traktori vasakul küljel, vahekasti ja käigukasti-tagasilla korpuse ühenduskohast ca 10 cm tahapoole ja põhjast ca 7-8 cm kõrgusel, ei ole üksteisega kohakuti ega samal kõrgusel.  Võti mingi 14 või 17.

Ise olen erinevaid üleminekuid saanud lisaks Hydroscandile ka Hansa-Flex Hüdraulika OÜ valikust.
Aitäh! Nüüd leian! Ja õliks sobib tavaline Kamaz õli nagu Russil?

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta

Alati on võimalus teha ka toru lühemaks ja kinnitada uus otsak "sõrmusega". Tihtipeale tuleb odavam, samuti on see ka kompaktsem ja ilusam vaadata silmale. 

Aga pildimaterjal ei teeks ka paha...
Vasta

(05-01-2015, 23:48 PM)Lapik Kirjutas:  Alati on võimalus teha ka toru lühemaks ja kinnitada uus otsak "sõrmusega". Tihtipeale tuleb odavam, samuti on see ka kompaktsem ja ilusam vaadata silmale. 

Aga pildimaterjal ei teeks ka paha...

Pildid tulevad, aga läheb pisut aega! 

Kuna difri luku kohta keegi miskit ei oska öelda, siis küsin nii, kas on kellelgi veel sellist probleemi, et taga difrlikukk ei tööta? Küsimuse mõte selles, et võibolla on lihtsam mul leida mõni teine tagasild ja terve sild ära vahetada, jääb pulkadeks võtmine ära. See variant siis sobiks sel juhul, kui tegemist ei ole üldlevinud veaga ja enamik tagasildu peaks toimivad olema.  Valgas kodanik küsis poole traktori eest 400, jääks üle vaid mootoriga paaritada ja oleks asi kombes.

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta

Difriplokk on sama t-16m-ga. No vähemalt tööpõhimõte. Kui tarvis difriplokk välja võtta, siis parem külgülekanne maha ja selle alt tulebki välja difriplokk. Külgülekande võlli välja tõmmates võib plokaatorhülss alla kukkuda. Et rohkem näha, mis toimub, soovitaksin maha võtta plokaatorpedaali.
Vasta

(08-01-2015, 22:56 PM)urmet48 Kirjutas:  Difriplokk on sama t-16m-ga. No vähemalt tööpõhimõte. Kui tarvis difriplokk välja võtta, siis parem külgülekanne maha ja selle alt tulebki välja difriplokk. Külgülekande võlli välja tõmmates võib plokaatorhülss alla kukkuda. Et rohkem näha, mis toimub, soovitaksin maha võtta plokaatorpedaali.

Tänan asjakohase vastuse eest. Nagu aru saan, siis tegelikut ei ole selle remont keeruline? Kuskilt keegi väitis, et terve tagasild vaja lailai võtta, aga hetkel tundub, et päris nii hull asi pole. Kas oskate prognoosida ka, mis jupid võiksin juba valmis osta, et sama nädalavahetusega asi kokku saada või oleks pigem mõistlik enne laiali võtta ja siis defekteerimisega tegeleda?

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta

Võta laiali ja defekteeri. Keegi kurat ei tea, mis sul seal puruks on. Palun ka pilte laiali võtmisest. Mul omal ootab see veel ees. Mul nimelt pedaal käib tühja. Ei ole vedru pinget peal. Võimalik, et minu puhul on vedruga hoob paigast ära nihkunud. Ei hakka enne kevadet lammutama jah. Traktor lageda teava all ju.
Vasta

(08-01-2015, 23:05 PM)saarrand Kirjutas:  Kuna difri luku kohta keegi miskit ei oska öelda, siis küsin nii, kas on kellelgi veel sellist probleemi, et taga difrlikukk ei tööta? Küsimuse mõte selles, et võibolla on lihtsam mul leida mõni teine tagasild ja terve sild ära vahetada, jääb pulkadeks võtmine ära. See variant siis sobiks sel juhul, kui tegemist ei ole üldlevinud veaga ja enamik tagasildu peaks toimivad olema.  Valgas kodanik küsis poole traktori eest 400, jääks üle vaid mootoriga paaritada ja oleks asi kombes.



Kuskilt keegi väitis, et terve tagasild vaja lailai võtta, aga hetkel tundub, et päris nii hull asi pole. Kas oskate prognoosida ka, mis jupid võiksin juba valmis osta, et sama nädalavahetusega asi kokku saada või oleks pigem mõistlik enne laiali võtta ja siis defekteerimisega tegeleda?


Mina sinu asemel just võtaks terve käigukasti laiali. Sest peale remonti on seda aasta kahe pärast maru nutune teha. Topelt ajakulu.
Youtubes ka päris häid videosid kus näha mis t40 käimaris sees.
Teen ise just kolmandale t25le seetalv käigukasti remonti ja kõigil on kuskil mõni "supreis" sees. Küll mõni hammas hammakal kadunud, võllil mõra sees või vajab mingi asi reguleerimist. Rääkimata kulunud laagritest, millest sa kuskil üle ei saa. Reaalselt kui kõik ilusti läheb on sul 3 päeva tööd. (lahti kokku 1+1 ja 1päev teed tihendeid(soovitavalt 1,5mm paraniidist))

Selle pooliku masina soovitaks ise ära osta. T40 käigukasti jupid on hirmuäratava hinnaga. Kui omanikuga kaubale saaks võtaks ise igal juhul käigukastil kaane enne maha, et näha kui kulunud sees on. See  400euri on reaalselt 1 võll koos hammakatega.

Hüdrosilindriga teema. Venemaa tihendid ei kõlba kuskile. Siin viimasel ajal on lastud teha silindreid (täishooldus+ juppide vahetus - enamjaolt sõrm/säär, kolb ja toru+lääne tihendid) viljandimaal. (kuna meil käis läbi mitme inimese, siis tehti minuarust tööd kas mõisakülas või karksinuias - sealkandis pidi olema lausa firma kes tegeleb hüdrosilindrite tootmisega)
Taastatud silindrid on võrreldavad uutega - võiks isegi öelda, et paremad. Siiamaani t25 ja kuni silindrid igatahes lekkekindlad olnud juba mitu aastat.
 

On suur vahe, kas elada aastas 1980 või nostalgitseda aastat 1980.
Vasta

Silindreid teeb Viljandis BHC ja Nuias tegeleb sama tööga Nuia PMT. Mõlemate puhul tegu väga korraliku tööga, samuti on võimalik nende toodangule saada ka varuosi pea igast enam-vähem pädevast hüdroasjadega tegelevast poest.
Vasta

Kas ma saan õigesti aru, et soovitate pigem mingi uue silindri panna kui vana remontida?

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta

(09-01-2015, 10:27 AM)saarrand Kirjutas:  Kas ma saan õigesti aru, et soovitate pigem mingi uue silindri panna kui vana remontida?

Minuarvamus täpselt vastupidine.

Kasuta vanat silindrit kui võimalik. Otsad jäävad samad, tööpinnad tehakse uued ja palju parematest materjalidest kui venelane eales tegema on võimeline.

On suur vahe, kas elada aastas 1980 või nostalgitseda aastat 1980.
Vasta

Isiklik kogemus 40 keskmise tõmmitsa asemel oleva silindriga. Hakkas sääre vahelt natuke lekkima. Lasin tihendid ära vahetada kuna kõik muu oli korras. Kestis pisut alla aasta. Jooksis jälle. Selge vene tihendid ei pea teeme lääne omadele ümber. Tehtud. Kestis pisut üle 2 aasta kuni vars otsustas kõveraks minna. Paneme uue. Seda mõõtu pole saada. Tellime. Aga selle varre materjali hind tuli juba rohkem kui riiulilt uus ja jämedam silinder võtta. Siis sai Viljandis BHC mõõdu järgi uus silinder lastud teha ja see on kestnud nüüd üle 5 aasta. Töötab nagu siidi. Kuna nüüd targem siis JUMZ-ile lasin kohe uue silindri seal teha mitte ei hakanud enam vana remontima.

Edu
Veiko

MTJ.EE
Vasta

Suuret tänud siinkohal ksf! viplala, kes tarnis mulle parempoolse kabiini ukse ja generaatori! Viimastel päevadel ei ole vägapalju traktori juurde saanud, niipalju sai tehtud, et sai alustatud parema poole külgülekandele lähenemisega. Ratas sai maha, poritiib eest ja kultuurikiht minema puhastatud. Rohkem lahti midagi võtta ei jõdnud. Loodetavasti järgmine nädalavahetus on rohkem aega tegeleda.

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta

(12-01-2015, 14:31 PM)saarrand Kirjutas:  Suuret tänud siinkohal ksf! viplala, kes tarnis mulle parempoolse kabiini ukse ja generaatori! Viimastel päevadel ei ole vägapalju traktori juurde saanud, niipalju sai tehtud, et sai alustatud parema poole külgülekandele lähenemisega. Ratas sai maha, poritiib eest ja kultuurikiht minema puhastatud. Rohkem lahti midagi võtta ei jõdnud. Loodetavasti järgmine nädalavahetus on rohkem aega tegeleda.

Kui sa pidurisüsteemi seal korrastad siis soovitan veidi tehase tööd parandada.

Lõppülekande ja käise vahele pane 1mm- 1,5mm tihend. T25l on seal ka laagri kate koos simmeriga. Isiklikult paneks lausa täies ulatuses tihendi. Nii et pooltelje võll jääks vaid välja. See eeldab küll lauapeal täppismõõtmisi, kuid selle tulemusena ei jookse lõppülekandest sulle enam õli käisesisse.
Tihendi paneks ka käise ja tagasilla korpuse vahele.
NB käise tikkpoldid keeratakse enne sisse, ja alles siis tõstetakse käis koos pidurisüsteemiga talle otsa.
NB2 kasuta käise tikkpoltide juures keermeliimi. See peale hooratta poltide ainuke koht kuhu hädasti vaja liimi Vastasel juhul saad iga poole aasta tagant käise polte pingutada.

On suur vahe, kas elada aastas 1980 või nostalgitseda aastat 1980.
Vasta

(12-01-2015, 18:04 PM)unimüts Kirjutas:  
(12-01-2015, 14:31 PM)saarrand Kirjutas:  Suuret tänud siinkohal ksf! viplala, kes tarnis mulle parempoolse kabiini ukse ja generaatori! Viimastel päevadel ei ole vägapalju traktori juurde saanud, niipalju sai tehtud, et sai alustatud parema poole külgülekandele lähenemisega. Ratas sai maha, poritiib eest ja kultuurikiht minema puhastatud. Rohkem lahti midagi võtta ei jõdnud. Loodetavasti järgmine nädalavahetus on rohkem aega tegeleda.

Kui sa pidurisüsteemi seal korrastad siis soovitan veidi tehase tööd parandada.

Lõppülekande ja käise vahele pane 1mm- 1,5mm tihend. T25l on seal ka laagri kate koos simmeriga. Isiklikult paneks lausa täies ulatuses tihendi. Nii et pooltelje võll jääks vaid välja. See eeldab küll lauapeal täppismõõtmisi, kuid selle tulemusena ei jookse lõppülekandest sulle enam õli käisesisse.
Tihendi paneks ka käise ja tagasilla korpuse vahele.

Ole hea, täpsusta, mis seal pidrite juures parendama peaks? Millest see tihend käise ja lõppülekande vahele teha, paraniidist? Kui sa endal kokku paned, siis ole hea tee pilte, siis saan täpsemalt aimduse, kuidas toimida.

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta

(12-01-2015, 21:31 PM)saarrand Kirjutas:  Ole hea, täpsusta, mis seal pidrite juures parendama peaks? Millest see tihend käise ja lõppülekande vahele teha, paraniidist? Kui sa endal kokku paned, siis ole hea tee pilte, siis saan täpsemalt aimduse, kuidas toimida.

Piduri süsteemi juures sa ei saa midagi parandada. Ainuke soovitus seal on, et hangi omale originaal pidurilindid. Kohtasin siin koperatiivtoodangut ja seal oli igate pidi neete jalus, mistõttu tuli asi ümber teha. Võimalus oleks ka pidurimeistris lasta riidekate korralikult uus peale neetida. Hoidu kummikattega pidurilintidest.

Minu tihendite põhimõte oli see:
Pidurisüsteem toimib siis, kui kõikjalt on kuiv, ning ei jookse õli pidurilindi peale, Originaalis on enamjaolt jooksunud läbi kas käigukastipoolne simmer või hakanud läbi andma lõppülekande poolne simmer või paraniittihend.  Probleem tihenditega seisneb selles, et igasuguste kaante, korpuste, kinnituseks kasutakse tihendit, kuid tihendi laius on tavaliselt 2cm. Kui nüüd tihendist ka M10polt  läbi jookseb, siis on tihendi servast mõlemas suunas mingi 5-10mm vaid pinda. Minu väide oli, et seda ei suuda ükski tihend tagada kuivana aastaid.
Seetõttu vihjangi, et poldiaukudest keermete kõrvalt hakkavad asjad lekkima. Selle ärahoidmiseks soovitasingi tihendid suurema läbimõõduga teha ja haarata kaasa käise osa.

On suur vahe, kas elada aastas 1980 või nostalgitseda aastat 1980.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne