Elu maal
#21

(14-01-2015, 16:06 PM)PlyVal64 Kirjutas:  
(13-01-2015, 18:56 PM)karvik Kirjutas:  Sellest ju Viplala just räägibki...et nad ei saa aru!

Maal elamist saab ju kah sisustada...
Mina püüan jälle väita, et tegelikult tahame me kõik vaheldust! Kui suur on suhe nende vaheldustega, on teine teema: mõnele piisab kuuselaanes elamise vahelduseks aastas korra linnas käia või kesklinna korterielanikul ühest Loomaaia külastusest aastas. Kuid pigem on suur vahe selles, et maal elaval inimsel ei ole enamasti "oma" linnas elamise kohta aga linnaelanikel on väga tihti "omad" maal elamise võimalused. Seega oskab linnamees väga tihti maamehest sealset elu veel rohkem hinnata kõige selle võludes, kui maamees linnaelu. Minusugune on veel omaette "erand", kes linnas elab rohkem talus maja ülalpidamiselt ja mugavustelt, kui enamus maamehi ja "talu" on suisa "ürgaegne" ilma igasuguste mugavsuteta. Aga ma oskan ka linnas elamise võlu ja naudinguid hinnata ja nautida absoluutset vaikust, ürgsust ja kõike head, mida maaelu pakub. Ja sinna lisandub veel ka mereelu ning võiks öelda, et ka veesõiduki peal on kuradi mõnus elada - omal kolmadal kombel! Ainus, millest ma essugi ei tea, on korterielu linnas aga see saab olla veel õudsam, kui kogetud korterielu maal kolhoosikeskuses... Ühikaelu on ka elatud. Õhus ei saa elada ja maa all elamisega viivitaks võimalikult kaua.

Eks mu jutus pidi natuke irooniat olema ja tegelikult jätab su jutt terve inimese mulje.
 
Mul olnud olemas kogemus elada küll tartu korteris aga siiski linna laadses ühiskonna jaos ja tänu sellele on mul kah huvitavaid kogemusi.
Kuna ma seal väga püsida ei suutnud, siis sain teada, et kui peaaegu tühi makaronipott unustada lauale ja kaks nädalat hiljem kaas avada on see taas täis saanud. Täis oli ta küll mingeid ülipeenikesi hallivarre ja musta otsaga seeni aga vaade oli päris ilus.
Sain ka seda teada, et jala sai tihti kiiremini ühest kohast teise kui ühistranspordiga ja roheluses maitses õlu paremini kui ükskõik millises jooma asutuses. Asutusi külastasin nii harva, et teised ei suutnud aru saada kuidas on võimalik elada 5a tartus ja mitte teada kus asub mingi krooksu nimeline koht. Siiani ei tea.

Keeruline on aga inimestega kes tulevad paraja sagedusega maale oma suvilasse. Seal nad siis niidavad muru terve päeva kuna see on liiga pikaks kasvanud ja kui see on tehtud lähevad tuppa telekat vaatama. Järgminepäev on räme pohmakas, siis ei tehta suurt midagi sest jube palav on õues olla ja istuvad toas. Õhtul niidetakse igaks juhuks jälle muru, et siis taas minna tuppa telekat vaatama.
Tegelikult peetakse kord aastas kellegi sünnipäeva ka.
Ja see ei ole väljamõeldud jutt vaid sedasi on mul siit paarisaja meetri kaugusel elavate naabrite komme.
Vahel palkavad mingi Juku kes neil rabapealse kanarbikust puhtaks niidab.

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta
#22

Sellest suvila teemast ei saa isegi aru, enne talve taritakse kõik suurem linna, et jumala eest talve jooksul muruniidukit ja telekat ära ei varastata, kevadel tullakse, vaadatakse, et ikka on sees käidud ja veekeetjad ja pliidid ka minema viidud aiatööriistadest rääkimata, siis tassitakse linnast kaasa võetud kraam uuesti garaazi ja minnakse linna uusi lukke ja hädavajalikku ostma. Tagasi jõudes on reede õhta juba sisuliselt käes ja tuleb hakata midagi söögiks otsima ja eks see väsimus ole ka kallal, paar õlut ja tuttu ära.
Laupäeva hommik hakkab sellega et muru kole kõrge, hakatakse siis oma pisikese niidukiga ülekasvand muru rammima, õunapuid lõikama ja äkki saab aedvilju külvata ja kartulat maha panna. Ühesõnaga päev otsa rassimist, õhtal kukutakse voodisse. Pühapäev niidetakse muruniidukiga veel viimane muru ära ja hakatakse poolest päevast asju kokku pakkima, et linna sõita. Paar tundi enne ärasõitu lastakse rihm lõdvaks et kogu tehtud tööd imetleda. Linnas kiideldakse et mul on suvila käin seal puhkamas.

Kus on puhkus ma küsin? Maal ei saa, nii et korra käid ja siis ei käi, koguaeg on vaja töödega järje peal olla. Linnainimene kel on ainult suvila ei saa iiagli õiget maal elamise maiku kätte, sest 90 prossa ajast ta lihtsalt rabab, et nõgesed üle pea ei kasvaks ja üldse valdused vaadata kõlbaks.
Vasta
#23

(14-01-2015, 12:29 PM)agaa Kirjutas:  Tooks veel mõned plussid. 
Tuled hommikumantlis hommikul õue ja kused vastu vanat puud ja keegi ei köhi. 
 

Vot see on laialt levinud põhi argument, mida igal pool kõik koguaeg räägivad.
Aga vot mina ei ole aru saanud, mis krdi vajadus on oma hoovi kusta??? Et suvel palavaga puu all seda aroomi nuuskimas käia või pärast seal paljujalu sees plätserdada või on teil juhtimisega probleemid, et naise käest täis lödistatud prill-laua pärast mitte vastu kuplit saada, pritsite oma hoovi täis. 
Või veel mingi versioon, miks on vaja enda hoov, kus lapsed mängivad ja ise ringi tatsud täis kusta???
Sittuge ka juba siis trepi kõrvale!!!
Vasta
#24

(14-01-2015, 18:22 PM)Madlobster Kirjutas:  
(14-01-2015, 12:29 PM)agaa Kirjutas:  Tooks veel mõned plussid. 
Tuled hommikumantlis hommikul õue ja kused vastu vanat puud ja keegi ei köhi. 
 

Vot see on laialt levinud põhi argument, mida igal pool kõik koguaeg räägivad.
Aga vot mina ei ole aru saanud, mis krdi vajadus on oma hoovi kusta??? Et suvel palavaga puu all seda aroomi nuuskimas käia või pärast seal paljujalu sees plätserdada või on teil juhtimisega probleemid, et naise käest täis lödistatud prill-laua pärast mitte vastu kuplit saada, pritsite oma hoovi täis. 
Või veel mingi versioon, miks on vaja enda hoov, kus lapsed mängivad ja ise ringi tatsud täis kusta???
Sittuge ka juba siis trepi kõrvale!!!

Mis sul nüüd hakkas?

Ma ise küll hetkel linnamees, aga vanavanematekodud ikka maal ja noorpõlv kõik maal veedetud. Eluaeg meesterahvad hekitaga kusel käinud. Päris maja või kaevu juurde ei lase aga kurat, looduses on ikka mõnus kaarega lasta küll.
Ja kui sul suvel palavaga miski haisema läheb, mine arsti juurde. Ei tea mina endise maapoisina, et see põõsatagune, kus vett lastakse, hirmsasti haisema hakkaks.
Kui suvel veel palav ka on ja maal ikka miskit tööd kogu aeg teed, läheb seda vett sisse ja välja sellistes kogustes, et linnamehe oma vast tõesti kontsentreeritum on.
Ilmselt ka selles on oma osa, et maal enamuses kuivkäimlad on.

Aga maal on ilus. Mulle ka meeldib. Ühel hetkel tahan ikka maale tagasi kolida.
Vasta
#25

(14-01-2015, 18:22 PM)Madlobster Kirjutas:  
(14-01-2015, 12:29 PM)agaa Kirjutas:  Tooks veel mõned plussid. 
Tuled hommikumantlis hommikul õue ja kused vastu vanat puud ja keegi ei köhi. 
 

Vot see on laialt levinud põhi argument, mida igal pool kõik koguaeg räägivad.
Aga vot mina ei ole aru saanud, mis krdi vajadus on oma hoovi kusta??? Et suvel palavaga puu all seda aroomi nuuskimas käia või pärast seal paljujalu sees plätserdada või on teil juhtimisega probleemid, et naise käest täis lödistatud prill-laua pärast mitte vastu kuplit saada, pritsite oma hoovi täis. 
Või veel mingi versioon, miks on vaja enda hoov, kus lapsed mängivad ja ise ringi tatsud täis kusta???
Sittuge ka juba siis trepi kõrvale!!!

Ära erutu!

Looduses käib kõik omasoodu. Kõik teevad kuhu juhtub. Meiesugustel isastel on komme oma territoorium märgistada.. Big Grin See on ürgne komme ja harjumus ehk looduse kutse...
Sõnnikut veetakse ka põllule laiali...see on ikka sellepärast,et kui ainult ühte kohta panna siis reostab. Kui aga laotad korralikult laiali.........edasi mõelge juba ise........ Big Grin  Ja mõelge ometi,kui paljud saavad osa rikkalikust "pidusöögist"..... kõik mutukad ja putukad,lestad ja satikad...
Vasta
#26

see trepilt kusemise võrdlus on muidugi metafoor. sellega tegelikult iseloomustatakse oma krundi suurust. ehk siis krunt on piisavalt suur kui trepi pealt laias kaares kusemine mitte kedagi ei sega.
suhteline muidugi. mul on õue aiamaa nii umbes 15 hektarit ja minu arvates absoluutselt liiga pisike. enam-vähem oleks rahul kui kilomeetri raadiuses kedagi rohkem ei pesitseks.
korteriinimestel on oluline eelis see, et neil on aega. tuled koju ja mitte mõmmigi ei pea tegema. keegi teine kütab ja niidab ja roogib ja ...
saab lebotada või siis hobidega tegeleda. jamaks läeb siis kui hobid ka mingit ruumi hakkavad tahtma.
Vasta
#27

Ei ela linnas ja ei pea arstile kust nuusutada viima, et äkki miskine viga külges. Piisavalt maa ja piisavalt privaatne, et oma hoovis mida iganes teha kuid ...
Lihtsalt kõik esimese asjana toovad välja maal elamise eelisena oma hoovi kusemise, mis on mu jaoks suht veider.
Kuskile hoovist eemale põõsa taha jah aga rõõmust hõisata, et saan kohvitass käes trepi pealt kusta ??? Noh jah eks igale oma.
Vasta
#28

(14-01-2015, 18:45 PM)diesel Kirjutas:  see trepilt kusemise võrdlus on muidugi metafoor. sellega tegelikult iseloomustatakse oma krundi suurust. ehk siis krunt on piisavalt suur kui trepi pealt laias kaares kusemine mitte kedagi ei sega.

Siis on ikka tõesti suur survega tegelane kui oma trepilt lastes juba naabeid segama peaks või on hoovi suurus Tokyo kesklinnas oleva hooviga võrdne

Ja põllupeale sita viimisega pole siin midagi ühist. Koera kombel territooriumi märgistamise kombest on evolutsioon mind õnneks võõrutanud. Selleks kasutan aeda, piiritulpa või muud sarnast.
Vasta
#29

naabri pilk ulatab ikke ninaesisest kaugemale. juhtub nõrgema närvikavaga naaber olema, siis oleks ikke märgistajale ju suuremat territooriumi vaja, et mitte naabrit segada.
kuigi noh, linnas kuuled kogu aeg, kuis mõni naaber jälle oma pätsi paljassaare poole saadab.
Vasta
#30

(14-01-2015, 18:53 PM)Madlobster Kirjutas:   Selleks kasutan aeda, piiritulpa või muud sarnast.


Kusemiseks või? Big Grin

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta
#31

(14-01-2015, 19:11 PM)karvik Kirjutas:  
(14-01-2015, 18:53 PM)Madlobster Kirjutas:   Selleks kasutan aeda, piiritulpa või muud sarnast.


Kusemiseks või? Big Grin

Möh
Vasta
#32

(14-01-2015, 19:20 PM)Madlobster Kirjutas:  
(14-01-2015, 19:11 PM)karvik Kirjutas:  
(14-01-2015, 18:53 PM)Madlobster Kirjutas:   Selleks kasutan aeda, piiritulpa või muud sarnast.


Kusemiseks või? Big Grin

Möh

Nojah noh!
Koerad kasutavad kive, puid, mättaid jne.

Tegelikult on sellega sedasi, et omale meeldib kah käia põõsasse soristamas. Oli selline komme meil juba vanaisade ajal, et kuivkäimla taga oli paraja suurusega põõsas mille sisemuses peitus vastab koht vajaliku häda paigutamiseks.
Kuivkäimla sisu on hea hoida võimalikult kuivana, siis ei lähe ta haisema. Miks ma siis seda vett sinna asjatult laskma pean kui mul on muu võimalus. Naine ei lähe jah sinna põõsasae. Tal mugavam käimlas istuda, aga minujaoks on mugavam ilma suurema sihtimiseta põõsas asi ära ajada.

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta
#33

Eks selle suvila teemaga on jah nii ja naa. Kui see on olemas ja maha müüa ei taheta, siis teatud eluperioodi just nii see hooldamine käibki, muud polegi teha. Hoitakse alles, et äkki vanemast peast on aega rohkem olla ja päris vanemana isegi päriselt elama minna jne. Ja nii ju on lugematult ka tehtud. Teine äärmus on need talud, kus on omanikud-pärijad olemas aga kuna ei viitsita tööd teha ja natuke ka hooldamisele kulutada (aega ja raha), siis need kukuvad ikka väga kiiresti kokku. Kui asukoht on ka veel mitte kõige suvilasõbralikum vaid pigem selline põllupidamise kant karulaanes, siis keegi ka ei osta ja nii seisabki...
Mis veel: aeg on ka selles osas niipalju edasi läinud, et ka vanemad inimesed reisivad palju, omavad muid hobisid peale potipõllunduse - no polegi seda aega näiteks kuude kaupa suvilas/suvekodus olla. Meie oleme oma maakodu sellised probleemid nii lahendanud, et seal käivad ka peaagu kõik meie sõbrad ja kui ma ka kevadel näiteks ise kusagil merel olen tean, et sõbrad saavad muruniitmisega hakkama. Jah, kõik sõbrad on küll meil külas aga neil on meie kodus ka suured õigused, mis tulenevad kohustuste täitmisest. Samas kui me ei taha seal mitte kedagi näha ja omaette olla, siis nii ka ütleme. Mõned on mõelnud samamoodi "oma" osta aga realistliku kaalumise peale pole sel mõtet. Oma mereranda osta ei jaksa, oma suurt jahimajandit ka mitte, põldu ka pidada ei taha, eramajad olemas, Veskid sõbralikud - ja ongi ju mõistlikum sõpruskonna peale paari suvemaja ja mõnda veesõidukit pidada. Meil on siis mereäärne majapidamine veesõidukitega, ühel perel suur mõis, teispool Haapslau lahte ühel perel vana talukompleks mõnusa saunaga, paljudel vanemad ka veel maal, kel talus, kel majas, kel korteris. Ja nii me siis ka riburada käime ja talgukorras suuremaid töid teeme, suvel peamiselt meie juures, kevadel-sügisel külma ajaga mõisas ja vahepeal Sassi juures saunas. 
Vasta
#34

Tore lugeda et nüüdseks on maal ka elu paremaks läinud. Enda kogemused ja vaatlused jäävad ca. 10-15 aasta taha ja veel kaugemale. Jäi mulje, et maainimesed toimetasid hommikust õhtuni põllul, aias ja kus veel pudulojuseid oli tegeleti nendega. Samas tundus, et sellest suurest rügamisest tolku eriti ei olnud - majad, hooned, viimaste ümbrus jms. jäid aastast aastasse järjest rohkem rääma ja raha parendusteks ka nagu sisse ei tulnud. Jäi mulje, et hoolimata hingematvast tööst oli üldine maaelu bilanss negatiivne. Kindlasti aitas sellele kaasa ka asjaolu, et pidevalt räägiti ja võis ise näha, et noortel polnud tööd ja tegevusetusest joodi liiga palju. Võibolla olid naabruskonda ja rajooni sattunud inimesed, kes ei osanud õigesti majandada, sest oli ka edukaid majapidamisi, aga need olid väga üksikud erandid.
Selline on minu vaatluskogemus maaelu kohta, seda muidugi 10+ aastaid tagasi Pärnu-Jaagupi kandis, võibolla nüüdseks kõik kardinaalselt erinev ja elu heaks läinud.
Tolajal naabrid/tuttavad maal olles ikka ütlesid või vihjasid et mis teil viga linnas elada - maatöid teha vaja pole, pood käe-jala juures ja hinnadki odavamad kui meil, aga näe meie elu on siin maal nii raske.
Selline veidi teistmoodi "vaatluskogemus" maaelust.
Vasta
#35

(14-01-2015, 20:12 PM)mossepower Kirjutas:  Tore lugeda et nüüdseks on maal ka elu paremaks läinud. Enda kogemused ja vaatlused jäävad ca. 10-15 aasta taha ja veel kaugemale. .... suurest rügamisest tolku eriti ei olnud - majad, hooned, viimaste ümbrus jms. jäid aastast aastasse järjest rohkem rääma ja raha parendusteks ka nagu sisse ei tulnud. ... võibolla nüüdseks kõik kardinaalselt erinev ja elu heaks läinud ...

Noh, ma kogu aeg maal elanud ja minu "vaatlused" just vastupidised. 1990-ndatel polnud kellelgi eriti raha, et midagi "parendada", aga selle kümnekonna aastaga ei jõudnud midagi veel kapitaalselt ära laguneda. Aga just need mossepoweri mainitud aastad elik 2000-2004, samuti mingil määral ka umbes 2009 aastani ikka korrastati maal, eriti alevites jms kohtades maju päris korralikult. Tekkisid sellised ilusad elamised jne. Tuli masu, raha polnud jälle, vanemad inimesed jäid korrashoidmiseks liig vanaks ja noored pagesid väljamaale või jõid end põhja. Nüüd on need ca 2000-2005 kordatehtud majad hakanud lagunema või vähemalt värvid luitunud ja kooruvad maha ...

P.S. mulle ka meeldib suvehommikul tulla aadamaülikonnas välja, käia läbi aed, vaadata mesilaste toimetamisi, aiavilja jne peldiku juures jasmiinipõõsasse põis tühjendada (karvik seletas ilusasti asja ära) ja siis minna kohvi lürpima ...
Vasta
#36

Mul kui endisel linnamehel hakkas kolmas aasta maal jooksma. Tööga on maal nii nagu on, hoian oma töökoja lahti kolmel päeval nädalas- kokku 15 tundi. Sellest piisab, et kohalik vajadus rahuldatud saaks. Seega neli päeva olen kodune- peaaegu viis- laupäevane kolm tundi ei ole märkimisväärne. 

Ei hakka kõiki neid eelpool nimetatud plusse maaelu kasuks uuesti üles lugema, aga mainiks ära selle, et laudas on mõned kitsed, sügisel sai ühtteist mullast võetud ja keldrisse ja sügavkülma pandud ja juba sellise olematult väikese majapidamisega pole poodi eriti asja. Samuti ei maksa üüri, ei maksa vee ega kanalisatsiooni eest. Toasoe tuleb võsast. Polegi nagu väljaminekuid. Ehk vast siis elekter, internett ja telefon. Kokku vast mingi max 50 eurikut.
 Linnas teenisin kolm korda rohkem, aga elukvaliteet ei olnud parem karvavõrdki, ainult, et aega ei olnud kunagi ja millegiga ei saanud ruumipuuduse pärast tegeleda. Kusemisega tuleb ka linnas väga ettevaatlik olla Big Grin !!!
 Mul on tegelikult kaks linna poole tunni tee kaugusel. Paljudel pealinlastel kulub igapäevaseks töölejõudmiseks rohkem aega. Ma olen korra naljapärast sellise asja välja arvutanud, et linnainimene jõuab tööle keskmiselt pooleteist tunniga -ma ei pea silmas ainult uksest ukseni jõudmist, vaid kõike tööleminekuga seonduvat. Teist samapalju kulub tal õhtul. Poeskäimisele kulub ka tunnike. Seega kulub nende kahe asja peale aastas vähemalt poolteist kuud. St, et poolteist kuud ei tee linnainimene mitte midagi muud oma ärkveloleku ajaga, kui et sõidab vahetpidamata hommikust õhtuni poe ja töökoha vahet. Kui see inimene ka vahepeal süüa tahab, siis kestab see tegevus kaugelt üle kahe kuu.   Minumeelest täiega masendav Big Grin Big Grin .

Igatahes olen maaletulekuga võitnud omale aastas vähemalt poolteist kuud aega juurde Toungue

 
Vasta
#37

(14-01-2015, 18:10 PM)huvi5 Kirjutas:  Kus on puhkus ma küsin? Maal ei saa, nii et korra käid ja siis ei käi, koguaeg on vaja töödega järje peal olla. Linnainimene kel on ainult suvila ei saa iiagli õiget maal elamise maiku kätte, sest 90 prossa ajast ta lihtsalt rabab, et nõgesed üle pea ei kasvaks ja üldse valdused vaadata kõlbaks.
Aga õndsaks saamine? Unustad kõrgemad eesmärgid ja mentaalse puhastumise.  Toungue

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#38

(14-01-2015, 18:44 PM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas:  Looduses käib kõik omasoodu. Kõik teevad kuhu juhtub. 
Olen kuulnud inimesest, kes samal põhjusel vett ei joo. Ütleb et kalad on sinna sisse kusnud! 
Aga tõepoolest, maal puu taga kaart lasta on ikka uhke küll!  Big Grin
Ühtlasi on see tervise indikaator - kui kaart enam ei tule ja mööda kintse alla siriseb, on viimane aeg arstile minna...

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#39

(14-01-2015, 21:21 PM)maitus Kirjutas:   Mul on tegelikult kaks linna poole tunni tee kaugusel. Paljudel pealinlastel kulub igapäevaseks töölejõudmiseks rohkem aega. Ma olen korra naljapärast sellise asja välja arvutanud, et linnainimene jõuab tööle keskmiselt pooleteist tunniga -ma ei pea silmas ainult uksest ukseni jõudmist, vaid kõike tööleminekuga seonduvat. Teist samapalju kulub tal õhtul. Poeskäimisele kulub ka tunnike. 

Muuseas, see on päris hea tähelepanek!!! Aga siin hakkabki rolli mängima linn vs linn aga eelkõige kinnisvara kolm peamist väärtust: asukoht, asukoht ja asukoht! Peale Tallinna ja Tartu on ka teised väiksemad linnad siiski linnad ja seal ei õnnestu mõnes isegi jala poolt tundi kõndida. Mõisaküla linnas näiteks Big Grin Aga see selleks. Samas, KUHU ostavad omale need "Linnaelamud" kaugemalt maalt iia kilulinna tulijad??? Ikka maale, peaagu maale või kaugele linnaserva. Selliseid, kes tuleks kükametsast ja ostaks mul siin kõrvalt mõne kuuekohalise hinnanumbriga eramu - kui, siis mõni üksik kogu Tallinna peale! Aga kas mina linlasena pean näiteks Viimsi või Peetri omasid linnainimesteks? Ei, need on minu jaoks ikka "maakad". Kuigi mõlemal on nüüd ka kobedad kaubakeskused ja isegi koolid-lasteaiad päris käe-jala juures. Peetri on ses suhtes veel heas asukohas, et selles osas on Tallinn konkurentsitult kitsaim ja igale poole distantsiliselt täiesti mõistlik maa sõita-kõndida. Mida aga ei saa öelda näiteks Viimsist a'la Paadi juurest ... no näiteks ARK juurde tööle minemise distantsiga või Laagrist Maardussee tööle minemisega. Maardu algab Iru ämma juurest Lasnamäe tagant. Ning siis algabki kõik see Sinu kirjeldatud jama pihta metsiku ajakuluga PLUSS taksoarve Kesklinnast koju saamiseks. Meil on näiteks Vabaduse platsilt koju 6 km, mille käib ka nokastanud olekus jala ära, korduvalt tehtud. Aga Pääskülla juba heast peast sealt ei jaluta... Muuseas, põnev fakt, et samast keskpunktist a'la Kuku klubi eest kaardilt sirgjoones mõõtes on distants sama mulle maja ette ja täpselt Haabersti ringi keskele - 5,72km. Õismäe serv ei ole seega kesklinnast üldse kaugel aga kuna Loomaaed on vahel, ei saa otse tulla. 

Aga hakkad siis mõtlema maa maastaapides, et kuhu saab 6 või isegi 10 kilomeetriga? Või MIS sellise ringi SEES üldse asub? Üliharva leiad selle ringi seest kõik selle, mille näiteks mina Rahumäel. Või selles suhtes veel palju parema asukohaga eramajade rajoon Kristiines! Meie pluss on metsa, suusaradade, raba, ujumiskohtade, ka kalmistute (polegi vähetähtis tegelikult), koolide, turgude, peaagu igasse suunda ühistranspordi k.a. rong Türi suunda jne ülim lähedus, Kristiinel jälle kesklinna "tuledesära" oma. Veel üks huvitav fakt: mul on maja eest peaagu et saja meetrise täpsusega sirgjooned Balti-, bussi- ja lennujaama, 6,3-6,4 km. Reaalne sõidetav teepikkus on rohkem erinev aga mitte palju. Nii võtadki neid linnaelu häid külgi. 
PS: kuna mina olen nõmmekas ehk okupeeritud Nõmme linna põliselanik, on mul poole tunni tee kaugusel neli linna: Tallinn, Maardu, Saue ja Keila Big Grin 
PPS: tehes sama mõõtmise oma suvekodu ukse eest, saan näiteks Rannarootsi keskuse linnulennult 9,2 km aga sõita tuleb 40. Samas jääks selle linna kolme tähtsaima liikluspunkti mõõtkavasse ~6,5km Hosby kirik ning surnuaed ja Pürksis pood, kool-gümnaasium, lasteaed ja kõrts, mis mõnikord isegi on avatud. Pole ka paha tulemus! Ja siis veel Tiina poolt elamise- ja maaüksused Järvamaal: Järva-Madise kirik, surnuaed ja vallavalitsus ning Aravete poed, lasteaed ja gümnaasium jäävad suisa 4,5 km sisse! Pole ka paha! Aga kas ma vahetaks linnaelu emma-kumma esmapilgul ideaalse asukohaga püsiva maaelu vastu??? NEVER!
Vasta
#40

Elan maal ja mul asub küll kuue... noh seitsme kilomeetri kaugusel esimene tarvilik asutus - rauatarvete/põllumajanduspood. Ahjaa, toidupood ka sealsamas kõrval.

Ja minu viis senti maaelu propageerimiseks:
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 5 külali(st)ne