[Tehnikamees]

Kurat silinder on küll võimas , vinge projekt muidu

[AhtoP]

Kui jäme silinder on ja kas jätsid ka suruva asendi?

Hüdrosilinder peaks olema C-110 http://www.flintkaubandus.ee/et/a/hudros...110x200%29


Suruv asend ikka jah ka olemas. Vahest on see vajalik

Pisem uuendus sai tehtud taga tuledele. Kuna need nn. originaalis ei kipu alati põlema, siis läks moderne LED tagatuli. Veits võõras on, kuid samas täitsa hea jäi. Esi park+suund tuleb ka samas stiilis.

Korralik ühte valatud tuli, mille sisse ei tohiks vesi ja niiskus pääseda.

[mlsluik]

Need on tõesti kõvad tuled, enda respole ostsin kunagi rootsist samad tuled sest eestis neid veel müügil polnud, paar aastat tagasi sai ühel klaas puru sõidetud kuid see ei sega tule tööd, põleb nii nagu peab siiani....

Russ nagu ponks, investeerigu suurusjärk hakkab juba mõne lääne pilli kategooriasse jõudma?

See on russ mida ise näeksin hea meelega kuskil klassikaliste näitusel...

[AhtoP]

Pole siia ammu midagi kirjutanud, kuid küsimusi on juba muudest kanalitest tulnud.

Küsiti siis rehvide kohta.

Ees on BTR-i rehvid mis on oluliselt suuremad kui seda on originaal. Haagib juba puhtalt suuruse pärast väga hästi, ning kõvemal pinnasel on lausa ebameeldiv 5-6-7 käiguga rattaid ringi lasta. Esisild teatavasti nõrk ja kõik vanad detailid on sillas pooleks venitanud juba. Praegu on päris pikalt juba kestnud õnneks. Kulumise kohapealt. 3a on vist all olnud. Asfaldit suvel ikka sõidan, kuid vähe ( äkki miski ~200 km suve jooksul kokku) Kulunud selle ajaga veidi on, kuid lähima 3-4a. jooksul vahetama ilmselt ei pea.

Taga siis Mitase rehev. Hind oli 690+km äkki? Need ei kulu üldse, kui võrrelda näiteks originaal rehviga. Selle raha eest on kindlasti parimad mis meil saada ja otse belarusi veljele lähevad.


Talvel olen oma tarbeks usinasti metsast puid toonud ja mingil hetkel hakkas jamama starter ja siis massi lüliti. Lihtsad jubinad ja massilüliti vahetasin välja. Teina starter ka korralik. Vaja lihtsalt peale visata.

Suurem mure on kummalise mootori käimisega, mis tekkis ka talvel. Ühes või mitmes silindris on selline kummaline tühi lonks(kostub summutist). Nagu klapp jäeks lahti. Tegin siis klapi regulli ja kaane järelpingutuse. Veidi sai kaant peale tõmmata, ning paar klappi oli ka suti ebatäpsed. Heli ei muutunud. Veidi sai kasutatud traktorit ja hääl läheb hullemaks. Käima läheb kehvasti ja suitseb külmast peast nagu T-150.

Õlid on normis, pihtustid käisid stendis ja korras, vedelikud kõik omades anumates, karteris survet pole. Soojast peast ei suitse pea-aegu üldse, kuid soojana hääl hullem.

Järele on jäänud kaks minule loogilist varianti. Kas mingil põhjusel jääb ikkagi üks klapp lahti/klapp puruks või läks kütuse pump peeti. Klapi asi oleks kurvem, aga selle vastu rääbib tõsiasi, et soojana praktiliselt ei suitse.
Turbo rõhku toodab, seega suuremaid tükke sealt läbi pole käinud.

Äkki on kellelgi ideid?
Nüüd igatahes uut pupma kohe osta ei raatsi ja panen ühe vana peale. Vaatab kas hääl muutub. Kui ei, siis saab kaane maha kiskuda




Mitte otseselt teemasse ka. Talul on nüüd nelja belarusi kõrval ka üks titikas Case IH mxu 115 ja teine ise turbotatud belarus sai ümber ehitatud metsa veoks. Tegelt veel veidi poolik. Katus klaasist, pöörd iste, tugev mürasummutus, hunnik led tulesi jne Toimetab siis Palms-i haarats 840 ja istub see Palms-i haagisel 12D. Täitsa vinge aparaat on ja belarus sobib sinna ette väga hästi. Jõust ja tõmbetugevusest pole veel puudu jäänud. Aga ega väga palju üle ka pole. Arvan, et vabalthingavana oleks lahjaks jäänud.

[Veltz]

Tervist mina uurisin rehvide kohta nüüd tegin omale ka konto . Mul omal ka 82 mootori remont käsil ja minu kaanel oli näiteks üks jäme klapi vedru pooleks siis oli ka imelik hääl tänu väiksele vedrule sees ei kukkunud klapp alla

[AhtoP]

Tervist mina uurisin rehvide kohta nüüd tegin omale ka konto . Mul omal ka 82 mootori remont käsil ja minu kaanel oli näiteks üks jäme klapi vedru pooleks siis oli ka imelik hääl tänu väiksele vedrule sees ei kukkunud klapp alla  

Selge. Loodan, et said ammendava vastuse.

Klapi vedru on päris hea idee. Klapp ei sulgu korralikult ja seetõttu tuleb osa sussu sealt vahelt välja ja ongi kummaline heli käes.

Tänud. Nv vaatan asja üle.

Ahto

[Lapik]

See metsaveo Russi teema tundub ka päris huvitav, seda enam, et suutsin ka kaks otsa omavahel kokku viia. Selle vale vaheflantsi haaratsile tunnistan oma süüks   . Elektriga rohkem muresid pole olnud?

[AhtoP]

See metsaveo Russi teema tundub ka päris huvitav, seda enam, et suutsin ka kaks otsa omavahel kokku viia. Selle vale vaheflantsi haaratsile tunnistan oma süüks   . Elektriga rohkem muresid pole olnud?

Palmsi mees siis?
Peale selle veidi vale juhtploki ja vale otsa jubina pole jah muid muresi olnud. Kuigi aus olla, siis see mu venna projekt ja töövahend.

Töötab väga hästi. Hetkel on belarus täiustamisel ka uuesti.

[Veltz]

Tervist mina uurisin rehvide kohta nüüd tegin omale ka konto . Mul omal ka 82 mootori remont käsil ja minu kaanel oli näiteks üks jäme klapi vedru pooleks siis oli ka imelik hääl tänu väiksele vedrule sees ei kukkunud klapp alla  

Selge. Loodan, et said ammendava vastuse.

Klapi vedru on päris hea idee. Klapp ei sulgu korralikult ja seetõttu tuleb osa sussu sealt vahelt välja ja ongi kummaline heli käes.

Tänud. Nv vaatan asja üle.

Ahto

Ja rehvide kohta sain piisava vastuse    Tuleb btr rehvid alla lüia ikka see on kohutav kuidas see russi originaal esimene kulub ma ostsin 3 aastat tagasi pole ka ültse palju tööd teinud ja asvaltit kulutanud aga silm nähtavalt läinud sealt pealt juba    Sügisel käisin ühte käru toomas 80km tripp oli edasi tagasi pikkim sõit russiga elus vist mööda asvaltit Töökoja juurde tagasi jõudes oli silmaga näha et rehvil pealt läinud. Ometi kokkujooks ja asjad korras täpselt nagu oleks tuhast tehtud :S Aga jah ära siis russi unusta et uus kone majas  Mul mul pole eeskuju võtta kusagilt  

Velvo

[huvi5]

Äkki sõitsid sild sees. Ise ei leia põhjust nagu miks kuluma peaks kui kokkujooks õige.

[v6sa]

Äkki sõitsid sild sees. Ise ei leia põhjust nagu miks kuluma peaks kui kokkujooks õige.

Kui kulub üks ja selle ratta kalle on õige, siis on põhjus rehvi enda koordirikkes. Neid nähtud küll, eriti uuema aja venetoodetes. Selge viide rehviveale on see, kui järgmine samamoodi ei kulu.

Kui ratta kalle on vale, siis tuleb põhjus välja selgitada (püstak kõver või kulunud, tala kõver, rattalaager megaloksuga). Vähe töötaval masinal võib olla odavam rehvi kulutada, kui tülikat riket kõrvaldada

Kui kuluvad mõlemad sarnaselt, on vale kokkujooks (nelivedusel võiks olla lausa lahkujooks!).

[jaakjaak]

Miks peaks olema lahkujooks?

[runts]

Traktoritel käib ikka kokkujooks ja seda olenemata veoskeemist.

[v6sa]

Traktoritel käib ikka kokkujooks ja seda olenemata veoskeemist.

Ei pea käima. Aga võib, tootja ütleb. Tootja ütleb nelivedusele russile kokkujooksu 4-8 mm ja tagantlükkavale 2-6. Seega, palun minu eelmise postituse lõpp lugeda kogemusel põhinevaks soovituseks.

Nelivedusel traktoril surub veovektor rattaid ettepoole ja püstaku tõttu saavad need pöörata "sissepoole". Lõtkud varrastes, käänmikus ja rattalaagris seda ka võimaldavad. Rataste kokku/lahkujooksu mõõdetakse aga paigalseisuasendis, kus ratta asendi määrab vaid raskusjõud)

Olen paaril russil suutnud rataste laperdamise maha suruda, pannes lahkujooksuks mõne millimeetri. Vähenes ka rehvide välisserva kulumine. Asi näikse olevat suuresti individuaalne, palju igale riistale vaja on. Ning tuleb meeles pidada, et haruharva on esiveljed deformatsioonideta ehk mõõtmised tuleb teha velje samast punktist, vahepeal traktorit veeretades.

Vabalt veereva esisilla korral on kokkujooks igal juhul omal kohal, kuna rattad püüavad pöörduda "väljapoole".

[v6sa]

Traktoritel käib ikka kokkujooks ja seda olenemata veoskeemist.

Ei pea käima. Aga võib, tootja ütleb. Tootja ütleb nelivedusele russile kokkujooksu 4-8 mm ja tagantlükkavale 2-6.

Nelivedusel traktoril surub veovektor rattaid ettepoole ja püstaku tõttu saavad need pöörata "sissepoole". Lõtkud varrastes, käänmikus ja rattalaagris seda ka võimaldavad. Rataste kokku/lahkujooksu mõõdetakse aga paigalseisuasendis.

Olen paaril russil suutnud rataste laperdamise maha suruda, pannes lahkujooksuks mõne millimeetri. Vähenes ka rehvide välisserva kulumine. Asi näikse olevat suuresti individuaalne, palju igale riistale vaja on. Ning tuleb meeles pidada, et haruharva on esiveljed deformatsioonideta ehk mõõtmised tuleb teha velje samast punktist, vahepeal traktorit veeretades.

Vabalt veereva esisilla korral on kokkujooks igal juhul omal kohal, kuna rattad püüavad pöörduda "väljapoole".

[runts]

Traktoritel käib ikka kokkujooks ja seda olenemata veoskeemist.

Ei pea käima. Aga võib, tootja ütleb. Tootja ütleb nelivedusele russile kokkujooksu 4-8 mm ja tagantlükkavale 2-6.

Nelivedusel traktoril surub veovektor rattaid ettepoole ja püstaku tõttu saavad need pöörata "sissepoole". Lõtkud varrastes, käänmikus ja rattalaagris seda ka võimaldavad. Rataste kokku/lahkujooksu mõõdetakse aga paigalseisuasendis.

Olen paaril russil suutnud rataste laperdamise maha suruda, pannes lahkujooksuks mõne millimeetri. Vähenes ka rehvide välisserva kulumine. Asi näikse olevat suuresti individuaalne, palju igale riistale vaja on. Ning tuleb meeles pidada, et haruharva on esiveljed deformatsioonideta ehk mõõtmised tuleb teha velje samast punktist, vahepeal traktorit veeretades.

Vabalt veereva esisilla korral on kokkujooks igal juhul omal kohal, kuna rattad püüavad pöörduda "väljapoole".

Traktori esisild reguleeritakse ikka maanteel normaaloludes sõitmiseks. See ongi koht kus põhiliselt esirehv kuluma kipub. Aga maanteesõidul pole mõistlik esisilda sees hoida ja sedasi käitub välja lülitatud vedav esisild mittevedava sarnaselt. (muidugi AWD masinad on erandiks) Viletsa haardumisega oludes ei oma 4wd mõningane kokkujooksu suurenemine enam arvestatavat tähtsust.

Laperdavate esirataste lahkujooksuga remontimine on rohkem nagu tagajärgedega võitlemine ilma algpõhjust kõrvaldamata, aga arvestades russi roolisüsteemi, siis on see vist OK tegevus.

[v6sa]

Traktori esisild reguleeritakse ikka maanteel normaaloludes sõitmiseks. See ongi koht kus põhiliselt esirehv kuluma kipub. Aga maanteesõidul pole mõistlik esisilda sees hoida ja sedasi käitub välja lülitatud vedav esisild mittevedava sarnaselt. (muidugi AWD masinad on erandiks) Viletsa haardumisega oludes ei oma 4wd mõningane kokkujooksu suurenemine enam arvestatavat tähtsust.
Laperdavate esirataste lahkujooksuga remontimine on rohkem nagu tagajärgedega võitlemine ilma algpõhjust kõrvaldamata, aga arvestades russi roolisüsteemi, siis on see vist OK tegevus.

Kuidas võtta. Kui traktor korralike rehvide paigalduse, esisilla põhjaliku remondi, roolivõimendi remondi ja reguleerimise ning tihedate roolivarraste paigalduse järel ikka ratastega lehvitama hakkas, siis võttis kukalt sügama küll... Teise isendi puhul sai juba teadlikult proovitud

Oskab see rehv kuluda ka põllul, eriti kivistes oludes kraapides.

Neliveoga maanteel sõitmine on russi puhul riskantne tegu. Kuigi raske haakesedmega jälle ohutum Uuemad sirge sillaga isendid olevat vastupidavamad... Aga see kõik on tegelikult teemast väga mööda, vabandan.

[AhtoP]

Mis siis vahepeal.

Kuna kummaline heli ei kadunud, tõmbasin mootoril kaane maha. Alguses tundus, et ei leiagi midagi aga siis selgus, et ühel väljalaske klapil on üks serv tume. Klapp maha ja ohh üllatust. Oli täitsa ära põlenud.

Igaks juhuks võtsin kõik maha. Paar klappi sai uued. Ühe pesa lõikasin uuesti. Pisem sooveldamine ja kokku tagasi. Mõnusalt odav ikka küll. uued klapid ja kaane tihend jne läks miski 20.-

Käib jälle nagu peab.

Midagi erilist pole juhtunud. Ennem heinatööd on käigukasti kaas korra üle vaadata. Lekib ühest servast veidi.


Talvel sai uus massilüliti pandud. Mõned kontakti andvad kohad paremaks tehtud(keemia+vask lamellid) ja äkilisem peavoolu kaabel(35mm2 asendus 70mm2). Kui ennem käivitus üsna uimaselt, siis nüüd läheb nagu sõiduauto käima

[v6sa]

...
Talvel sai uus massilüliti pandud. Mõned kontakti andvad kohad paremaks tehtud(keemia+vask lamellid) ja äkilisem peavoolu kaabel(35mm2 asendus 70mm2). Kui ennem käivitus üsna uimaselt, siis nüüd läheb nagu sõiduauto käima

Esmapilgul teisejärguline asi, kuid Suurte Voolude ja pikkade juhtmete korral on piisav ristlõige (ka kaablikingades!) väga oluline. Kui ikka starteri klemmile jõuab aku 12,5 V asemel 10 käivitamisel, on pool kilovatti võimsust juba läinud... Diisel tahab aga äkilist pööret.

[AhtoP]

Mhm, olen teadlik. Eluikutselt ja hariduselt elektriala mees.

Aga miks siis nii peenike sai pandud? Sest traktori "taastamisel" juhtus see peenem kätte lihtsalt  


Üks loll koht oli veel massi lüliti tagune. Ise rumala peaga olin sinna nii kehva ühenduse tekitanud, et kole kohe. Aga see ka nüüd väga hea  

3-4a. tagasi asendatud iste on veidi väsinud. Ei tea kas põhjuseks ligi 90kg kehakaal või pole kõige kvaliteetsem see lihtsalt. Igatahes on istmiku padja raami tunda. Tund paar pole hullu, kuid siis hakkab juba segama. Peale 12h istumist on raami maitse "suus"  

Unistan siin vaikselt õhk istmest mis "vedrutaks"  ette-taha ka. Tea kas raatsib  
Keegi tahab mõnda head istet soovitada?