Projekt T-40AM

Tänan väga asjalike nõuannete eest!

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta

Nädalavahetusel sai mõned tunnid jälle töökojas oldud. Panin kolme mutriga esialgu tagumise parempoolse ratta tagas ja võtsin vasakpoolse ka ära, otsustasin, et puhastan ka vasakpoolse kultuurikihi ära ja siis hakkan asju eraldama. Juba ratta äravõtmine osutus parajaks peavaluks, aga lõpuks ta ikka kätte sai. Edasi poritiib maha, 1 polt sisse murdunud, ülejäänud meelitasin kuidagi lahti. Ühe poldi siis puurisin välja. Sai jälle paar ämbrit kultuurikihti eemaldatud ning külgülekande poldid mis käigukastile/tagasillale kinnituvad on üli korraliku paksu roostekihi all. Esmapilgul tundub, et lahtivõtmisel murduvad, aga eks proovin meelitada nad kuidagi lahti. Hüdrosilindri kinnitus kronstein oli ka täiesti lahti, tundub, et tuleb keermeliimiga pärast kokku panna. Piduritrumli kojal taga olev 4 poldiga kaanel oli samuti 1 polt sisse ära murdunud. õnneks ka siin trell ja puur aitasid hädast välja.
Kas kellegi on ka aimu, milline peaks olema poritiibade kinnitus puks? Kas neid on saada või kui ei, siis millega asendate? Ühel pool oli 2 latakat MAZ porilapaka juppi ja teisel pool mingid säilmed originaalist, millega ei ole midagi enam teha. Kuna need olid täiesti läbi, siis oli ka küttepaak vastu käigukasti ja korralikult teda seal kulutanud õhemaks paarist kohast.
Järgmisel töökoja päeval teen ka enne käte määrimist pilte, seekord mustade kätega ei hakanud aparaati määrima.

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta

Nii, remont sai nüüd jätkuda jälle täie hooga. Kõik on põhimõtteliselt niimoodi olnud, nagu ksf! unimüts on kirjeldanud. Käise tikkpoldid on jumala lahti, üks tift on üldse kadunud, teise leidsin kultuurikihi seest veel üles, aga oma osa ta seal enam ei täitnud. Kõik tihendid mis vähegi lekkida on saanud, on lekkinud, niiet pidurikoda on õlist jama täis, kuna alt väljavoolu ava umbes, siis välja ka ei jooksnud. Pidurilint nii kulunud, et  needid käivad vastu trumlit, seepärast ka pidurdamisel siis vilistas. kõik detailid (võllid, hammasrattad) väga heas korras ja midagi halba öelda ei ole. Parem pool sa pulkadeks ära võetud nüüd, teend tihendid ja otsin O-rõngad mis vaja ja panen kokku tagasi, siis siirdun teisele poole. Ühe tifti pean ka hankima kuskilt, ei tea kust oleks seda mõistlik Tartus teha? Samuti on üks käise tikkpolt puudu. Võtsin lahti ka jõuvõtuvõlli otsakaane ja seal olevad 2 mansetti on ka totaalselt kulunud. Ühtlasi oleks hea, kui keegi sellest kohast pildi lisaks, mul on nii, et on see suur vlants ja selles 2 mansetti, siis jõuvõtuvõlli ümber on väljastpoolt peale löödud mingi puks? mida minuarust ei peaks seal olema....

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta

Ära imesta mingi midagi, et lekib. Minule on juba aastaid öeldud, et kui hommikul 3 lompi all pole vene masinal (vesi, õli, nafta) siis on kuskilt midagi puudu-tühi.

Käigukasti kohapealt. Tavaliselt ongi nii, et hammakad lähevad harva läbi. pigem näiteks t25 puhul tekib probleem laagrite kulumises. Laagrid on nii 2500tt juuures tekitanud endale nii 1mm külgsuunas lõtku. Ja kui sellele tähelepanu ei pööra hakkab kulunud laagrite peal hammakatevõll hüppama paarishammakale selga ja toda kiirelt kulutama.
 seetõttu ongi, et kui vähegi võimalik ja kabiin maas. Tasub vahetada kõik väiksemad laagrid välja.

Pidurilintide kohapealt ära vanasid ära viska. Pese üks poodi ja mine selle järgi uut otsima. Vaata, et kõik needid oleksid sama kohapeal ja pikkused klapiksid. Usu venelasel on tollimõõt allpoole vööd vaid kasutada ja mõnel tõmbab külmaga kokku ja mõnel venib välja see mõõdulint.

Ehituse ajal ole samamoodi ettevaatlik. Detailid on rasked. Ma siin kukutasin praktiliselt  terve külgülekande endale jalapeale. Igasugused tugevamad aluspukid on detailide tagasipanekul igati abiks. Mida vähem võstma pead seda parem. "loo moraal: inimene pole kraana, kes 100kg asju mm täpsusega paika paneb."


NB vaata ilmasid ka. Kõiksugu asju võib teha, kuid külmakahjustusi karda. Raud raibe on kuradi külm ja isegi -5 kraadi juures võid näppudest ilma jääda kui töötad külmas garaazis 8h jutti.

On suur vahe, kas elada aastas 1980 või nostalgitseda aastat 1980.
Vasta

(02-02-2015, 11:04 AM)unimüts Kirjutas:  Ära imesta mingi midagi, et lekib. Minule on juba aastaid öeldud, et kui hommikul 3 lompi all pole vene masinal (vesi, õli, nafta) siis on kuskilt midagi puudu-tühi.

Käigukasti kohapealt. Tavaliselt ongi nii, et hammakad lähevad harva läbi. pigem näiteks t25 puhul tekib probleem laagrite kulumises. Laagrid on nii 2500tt juuures tekitanud endale nii 1mm külgsuunas lõtku. Ja kui sellele tähelepanu ei pööra hakkab kulunud laagrite peal hammakatevõll hüppama paarishammakale selga ja toda kiirelt kulutama.
 seetõttu ongi, et kui vähegi võimalik ja kabiin maas. Tasub vahetada kõik väiksemad laagrid välja.

Pidurilintide kohapealt ära vanasid ära viska. Pese üks poodi ja mine selle järgi uut otsima. Vaata, et kõik needid oleksid sama kohapeal ja pikkused klapiksid. Usu venelasel on tollimõõt allpoole vööd vaid kasutada ja mõnel tõmbab külmaga kokku ja mõnel venib välja see mõõdulint.

Ehituse ajal ole samamoodi ettevaatlik. Detailid on rasked. Ma siin kukutasin praktiliselt  terve külgülekande endale jalapeale. Igasugused tugevamad aluspukid on detailide tagasipanekul igati abiks. Mida vähem võstma pead seda parem. "loo moraal: inimene pole kraana, kes 100kg asju mm täpsusega paika paneb."


NB vaata ilmasid ka. Kõiksugu asju võib teha, kuid külmakahjustusi karda. Raud raibe on kuradi külm ja isegi -5 kraadi juures võid näppudest ilma jääda kui töötad külmas garaazis 8h jutti.

Tänan asjakohaste märkuste eest. Kogu selle kupatuse maha harutamine on jah ses osas omaette ooper, et kerge ta just ei ole. Ka lahtivõtmisel kasutasin toestavaid pukke, kokkupanemiseks peab vähe täpsema puki ehitama, on lihtsam. Niimoodi tööd tehes nagu külm veel ei hakanud, aga pigem hakkab see betoonpõrand jalgadele ja põlvedele. Aga üritan ikka paksu tallaga saabastega toimetada, siis on oluliselt parem. Eile kui pool päeva peksin tagumisi poritiibu õigesse mõõtu, (ilmselt kunagi metsas kettidega sõidetaud ja esimesed ja tagumised otsad tundmatuseni moondunud) siis hakkas küll õhtuks lõpuks jahe. Aga poriplekid said täitsa viisakad lõpuks Smile
Pidurilinte mõtlesin otsima minna Agromarketisse Türile. Võtan vana kaasa ja proovin sobivad leida!

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta

Kui väga jahe peaks hakkama siis võin sulle ühte oma diiselpuhurit laenata, 30kw-ne Mizard seisab hetkel niisama.  
Ise vahest mõne kiire remondi jaoks kasutan seda varianti, saab suvalise külma ruumi kiirelt soojaks ja suht mõistliku kuluga. Metsas vahest remonti tehes vean masinale presendi peale ja puhur otsapidi alla, mõnus soe vähemalt.   Õhk liigub nagunii läbi nii et vinguga ka probleeme pole täheldanud.



Aga muidu edu Sulle selle masinaga, enda T40-oli kunagi samasugune... 

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta

(02-02-2015, 12:07 PM)mlsluik Kirjutas:  Kui väga jahe peaks hakkama siis võin sulle ühte oma diiselpuhurit laenata, 30kw-ne Mizard seisab hetkel niisama.  
Ise vahest mõne kiire remondi jaoks kasutan seda varianti, saab suvalise külma ruumi kiirelt soojaks ja suht mõistliku kuluga. Metsas vahest remonti tehes vean masinale presendi peale ja puhur otsapidi alla, mõnus soe vähemalt.   Õhk liigub nagunii läbi nii et vinguga ka probleeme pole täheldanud.



Aga muidu edu Sulle selle masinaga, enda T40-oli kunagi samasugune... 

Tänud Meelis, võtan ühendust, kui ilm päris arktiliseks läheb. Smile
Unustasin veel uurida, kuidas lahendasite poritiibade kummipuhvrid, st need puksid millepeal poritiivad on. Need olid nii läbi, et tiivad olid omajagu madalamale vajunud, mstõttu küttepaak käis vastu käigukasti. Poest uusi saada ei ole, seega vaja leida mingi asendus nendele puhvritele.

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta

Mina näiteks kunagi asendasin need porilaua kummijullad paksu lehtkummiga. Lõikad paraja tüki välja teed poldikohtadesse augud ja ongi valmis. Mul oli see lehtkumm umbes 20 mm paks. Ainuke asi oli vist see , et porilaua kinnitusaugud on suuremad ja nendele keevitasin seibid peale . Ega täpselt pole enam meeleski , kabiin ka teine pole enam kusagilt vaadata. 

Kiirus pole oluline läbivus on põhiline !
Vasta

Poisid ruum ei pea olema soe. Soe õhk on kahjulikk isegi. Kaege mõne termopildi pealt mis toimub kui -20kraadine ruum mingi puhuriga üles soendada kiirelt. Ise võtad kõik riided küll seljast. kuid kõik seinad tilguvad ja raud higistab mis kole. See kõige rumalam tegu. Reaalselt vaja ikka mingi bullerjani sarnast asjandust, mis niiskuse õhust ka välja sikutaks ja ruumi ikka paar päeva ennem soojaks kütaks. Materjal, seinad, lagi ja remonditav detail peavad olema soojad, mitte ei pea olema õhk soe. Kiirelt soojaks kütetud ruumiga on jalad pekkis paari aastaga. Kõik külm mis tuleb betoonilt on julm.  -- Räägin kogemusest mitte ei tee nalja.
Paari tunni remontimise juures ei juhtu hullu midagi, kui saab vahepeal soojendamas käia ja siis edasi teha.


Remontimisest.
Veneaegse pidurilindiga ei juhtu ka 50aasta jooksul midagi. On paremad isegi kui tänapäeva omad - juhul kui just mõnes pidurimeistris ei lase uusi katteid peale neetida. Tänapäeva lääne katteriie on veidi paksem ja veidi vastupidavam õli suhtes.  Kuid selle eest tuleb arve ka 3x kallim kui mujalt osta see vene  tänapäeva toodangut.

Kõik poldid mis olid sul lahtised, nendele pead arvestama, et kas vahetad välja või kasutad keermeliimi hiljem tagasipanekul. Seal pole enam nalja. Need hakkavadki sul lahti käima. Enamjaolt on keerme kolmnurk juba kahjustatud (kulunud kullinokkadeks) . Maru s..tt on neid lihtsalt aasta kahe pärast vahetada. Pingutama peab nagunii iga paarikümne tunni tagant.

Diftiga on sul probleem suurem. See dift hoiabki just käist paigas ega lase tal ringiratast pöörelda. Ainult poldid ei hoia s..ttagi.  Enamjaolt oleks lahenduseks astmeline dift kui pesa pekkis.

Blää võiks öelda, et su masinal on kõik vene masina "probleemid" kaelas. Riburadamööda võib üleslugeda, mis hädad.  Samas peaasi, et ei kiirusta, muidu on paari kuu pärast hambad ja saad lahti võtta.

On suur vahe, kas elada aastas 1980 või nostalgitseda aastat 1980.
Vasta

(02-02-2015, 22:24 PM)unimüts Kirjutas:  Remontimisest.
Veneaegse pidurilindiga ei juhtu ka 50aasta jooksul midagi. On paremad isegi kui tänapäeva omad - juhul kui just mõnes pidurimeistris ei lase uusi katteid peale neetida. Tänapäeva lääne katteriie on veidi paksem ja veidi vastupidavam õli suhtes.  Kuid selle eest tuleb arve ka 3x kallim kui mujalt osta see vene  tänapäeva toodangut.

Kõik poldid mis olid sul lahtised, nendele pead arvestama, et kas vahetad välja või kasutad keermeliimi hiljem tagasipanekul. Seal pole enam nalja. Need hakkavadki sul lahti käima. Enamjaolt on keerme kolmnurk juba kahjustatud (kulunud kullinokkadeks) . Maru s..tt on neid lihtsalt aasta kahe pärast vahetada. Pingutama peab nagunii iga paarikümne tunni tagant.

Diftiga on sul probleem suurem. See dift hoiabki just käist paigas ega lase tal ringiratast pöörelda. Ainult poldid ei hoia s..ttagi.  Enamjaolt oleks lahenduseks astmeline dift kui pesa pekkis.

Blää võiks öelda, et su masinal on kõik vene masina "probleemid" kaelas. Riburadamööda võib üleslugeda, mis hädad.  Samas peaasi, et ei kiirusta, muidu on paari kuu pärast hambad ja saad lahti võtta.
Sellega juba olen arvestanud, et keermeliimi tuleb varuda. Ma ei ole eriti keermeliimi kasutanud, korra liimisin murutraktori karteri polte, aga keegi võiks jagada kogemusi, kui palju neljakümmnel nendele poltidele keermeliimi panema peaks? Need tikkpoldid on seal jah tundub, et ka varem probleemiks olnud, sest üks oli üldse puudu ja asendatud tavalise poldiga, paaril korral oli mutrit meisliga kinnipoole pekstud (mutril sakid sees). Proovin tolle puuduva asemele ka otsida ikka uue tikkpoldi. Arvan, et pean keermeliimiga liimima kinni ka hüdrosilindri kronsteini poldid, sest ka need olid täiesti lahti.
 Tiftidega jah lugu kehvem, kuigi peasd tundusid esialgsel vaatlusel olema täiesti korras, aga mingil põhjusel tift välja loksunud? või kurat teda teab, kuidas ta sinna üldse kunagi pandud on. Tifti loodan leida Tööriistamarketist, aga ei ole ka kindel. Puuduoleva tifti mõõdud on kataloogi andmetel 16 x 50mm. 

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta

(02-02-2015, 20:15 PM)meli666 Kirjutas:  
(02-02-2015, 11:41 AM)saarrand Kirjutas:  Pidurilinte mõtlesin otsima minna Agromarketisse Türile. Võtan vana kaasa ja proovin sobivad leida!

Kui nende pidurilintidega just kohe vaja teema pole, siis kuskil mäletamist mööda peaksid mul uued olemas olema. Tegu niiöelda vene aegsetega, ehk aastaid 15 vähemalt naela otsas seisnud.
Iseasi muidugi see, kas need enam kasutuskõlbulikud ongi. Võibolla see pidurilindi "riie" juba hapraks muutunud.

Kui need üles leiad siis anna märku, saame ehk kaubale? Kus piirkonnas asuvad?

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta

diftist.

Dift pannakse sisse esmalt ja siis käis otsa. Paljudel juhtudel on nii, et see jookseb sealt välja, kuna õline pind ja veidi rõhku (sisse pressitud difti pesa on alt kinnine ja seal on väike surve pesas. Veidi loksumist ja jooksebki see dift välja.)

Aasta eest oli mul kogemus. Tehti nii, et pandi uus täpne dift sisse ja keerati mõlemalt poolt 1 mutter lahti. Nende kahe mutri alla pandi ülekiriba 2 auguga. Mõlemast august jooksis üks tikkpolt läbi ja keskele jäi see dift. Pole küll originaalne lahendus, kuid see toimis ja käis püsis oma kohapeal. - laisk omanik ainult ei viitsinud ise käist maha võtta, et pidureid teha, kuid tiku väljajooksmise ta plekkidega ära hoidis.

On suur vahe, kas elada aastas 1980 või nostalgitseda aastat 1980.
Vasta

(02-02-2015, 22:24 PM)unimüts Kirjutas:  Poisid ruum ei pea olema soe. Soe õhk on kahjulikk isegi. Kaege mõne termopildi pealt mis toimub kui -20kraadine ruum mingi puhuriga üles soendada kiirelt. Ise võtad kõik riided küll seljast. kuid kõik seinad tilguvad ja raud higistab mis kole. See kõige rumalam tegu. Reaalselt vaja ikka mingi bullerjani sarnast asjandust, mis niiskuse õhust ka välja sikutaks ja ruumi ikka paar päeva ennem soojaks kütaks. Materjal, seinad, lagi ja remonditav detail peavad olema soojad, mitte ei pea olema õhk soe. Kiirelt soojaks kütetud ruumiga on jalad pekkis paari aastaga. Kõik külm mis tuleb betoonilt on julm.  -- Räägin kogemusest mitte ei tee nalja.
Paari tunni remontimise juures ei juhtu hullu midagi, kui saab vahepeal soojendamas käia ja siis edasi teha.

Täiesti offtopic aga nii lolli juttu pole ammu lugenud... Ilmselgelt naised saunas kunagi rääkisid ja endal Sul kogemused lihtsalt puuduvad.  Ei tilgu ükski sein ega higista raud, niiskuse põletab diiselpuhur ju silmapilgselt välja...  

Huvitav loogika muidu, külmas ruumis tööd tehes ei juhtu midagi aga soojas ruumis keerab külm betoon õkva tervise persse... Tule taevas appi. Kui puhur on maas siis on põrand täiesti kuiv ja soe praktiliselt mõnekümne minutiga.


Muidu praktilise poolepeal tundub hakkaja mees olevat Unimüts aga teinekord loed ja mõtled et kas nutta või naerda...

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta

(03-02-2015, 06:03 AM)mlsluik Kirjutas:  Täiesti offtopic aga nii lolli juttu pole ammu lugenud... Ilmselgelt naised saunas kunagi rääkisid ja endal Sul kogemused lihtsalt puuduvad.  Ei tilgu ükski sein ega higista raud, niiskuse põletab diiselpuhur ju silmapilgselt välja...  

Huvitav loogika muidu, külmas ruumis tööd tehes ei juhtu midagi aga soojas ruumis keerab külm betoon õkva tervise persse... Tule taevas appi. Kui puhur on maas siis on põrand täiesti kuiv ja soe praktiliselt mõnekümne minutiga.


Muidu praktilise poolepeal tundub hakkaja mees olevat Unimüts aga teinekord loed ja mõtled et kas nutta või naerda...

Ma töötasin aastaid garaazis nii, et kasutasin puhurit. Nädalavahetusel sain masina kallale minna ja ruttu tahtsin puhurit sisse panna. Tollal oli küll elektri pealt puhur.

Sellega keerasin endal põlved nii pekki, et enam põlvitada praktiliselt ei saa.

Seetõttu ütlesin, et kui soe ruum, siis peab olema eelnevalt köetud soojaks ja kiired kütmised on ohtlikud.

To: mlsluik
Ole rahulik tunne on vastasikune, Sinu puhul oled minujaokski tühi koht enda diislinuusutamistega.

On suur vahe, kas elada aastas 1980 või nostalgitseda aastat 1980.
Vasta

(03-02-2015, 09:54 AM)unimüts Kirjutas:  ...
Sellega keerasin endal põlved nii pekki, et enam põlvitada praktiliselt ei saa.
...
Seetõttu ütlesin, et kui soe ruum, siis peab olema eelnevalt köetud soojaks ja kiired kütmised on ohtlikud.
...
Lugupeetav ksf. Unimüts ilmselt mõtles siiski seda, et varem kütma hakates jõuavad soojeneda nii aluspind kui detailid ja niimoodi väheneb võimalus endale liiga teha. Ja kasvab töömugavus. Iseasi, palju see mugavus lõpuks maksab...

Maru ahvatlev on ju soojas telgis puhvaika maha visata ja paljakäsi toimetada. Aga metall on endiselt -15... Ja põrand -4... Põlvekaitsed on ju nõrkadele... Toungue

Niiskus ei kao õhust soojenemisega kuhugi. Me lihtsalt ei märka seda enam kondenseerumas.
Vasta

(03-02-2015, 09:54 AM)unimüts Kirjutas:  To: mlsluik
Ole rahulik tunne on vastasikune, Sinu puhul oled minujaokski tühi koht enda diislinuusutamistega.

Kukkund oled hiljuti või juba sünnistsaati vähe lihtne peast?

Pole meest elusees näinudki aga diagnoose jagab nagu lubadusi enne valimisi...  

Kui soovid et teised sama lollilt garaasis külmetaks nagu Sina, siis olgu nii. 
Issand ära nüüd ärritu, saad veel infarkti. 
Ja mis diisel siia puutub ei saa samuti aru? Sul T25 käib ka ju selle vihatud aine pealt mis on teatavasti saadana kurjast vaimust vaevatud, sama lugu ju ksf saarrandi t40-ga. Kõik diislimeeste rida ju, kuidas sa üldse julged oma väärtuslikke eluminuteid nende teemade peale raisata... ? WinkSmile


Edit: Teemasse ka, kui T40 puhul jääb mõni detail puudu siis võib jällegi ühendust võtta, kuna T40-ga olen poisikesest peale tööd pidanud tegema siis eks ole igasugu kraami tagavaraks kogutud. Kui tõesti kusagilt mujalt ei saa siis võin oma laoukse lahti lüüa ning siit leiame vast kõike. On mootoriplokke koos sisuga, üks komplektne tagasild koos käigukastiga, lõppülekandeid nii uusi kui vanu ning muudki vajalikku. Tasuta küll ei anna ning äri ei soovi teha kuid kui tõesti kusagilt mujalt ei saa mõnda detaili, siis viimases hädal tead kuhu helistada.  Leiame kindlasti lahenduse. 

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta

Kas pidurilindi vahetamiseks peab külgülekande koos käisega maha võtma? Mulle vähemalt tundub nii. T-16 juures muidu igatahes linte vahetada ei saanud. Ma uurin hetkel maad enne, kui enda masinat lammutama hakkan. Suuresti tundub kogu see tagumiste pidurite ja külgülekannete süsteem neil kahel masinal sarnane olema. 40. lindi pingutus on vaid erinev.
Vasta

(03-02-2015, 10:00 AM)v6sa Kirjutas:  
(03-02-2015, 09:54 AM)unimüts Kirjutas:  ...
Sellega keerasin endal põlved nii pekki, et enam põlvitada praktiliselt ei saa.
...
Seetõttu ütlesin, et kui soe ruum, siis peab olema eelnevalt köetud soojaks ja kiired kütmised on ohtlikud.
...
Lugupeetav ksf. Unimüts ilmselt mõtles siiski seda, et varem kütma hakates jõuavad soojeneda nii aluspind kui detailid ja niimoodi väheneb võimalus endale liiga teha. Ja kasvab töömugavus. Iseasi, palju see mugavus lõpuks maksab...

Maru ahvatlev on ju soojas telgis puhvaika maha visata ja paljakäsi toimetada. Aga metall on endiselt -15... Ja põrand -4... Põlvekaitsed on ju nõrkadele... Toungue

Niiskus ei kao õhust soojenemisega kuhugi. Me lihtsalt ei märka seda enam kondenseerumas.

Minu jaoks pole ka -10 mingi probleem palja käsi otse õues näiteks võtmed käes masinat teha.Taliujujale külm sõber Big Grin Big Grin Toungue Toungue ,pigem soojas paha olla Sad.Mul isegi toa temp 12-14 väga hea soemas lihtsalt paha
Vasta

[/quote]

Edit: Teemasse ka, kui T40 puhul jääb mõni detail puudu siis võib jällegi ühendust võtta, kuna T40-ga olen poisikesest peale tööd pidanud tegema siis eks ole igasugu kraami tagavaraks kogutud. Kui tõesti kusagilt mujalt ei saa siis võin oma laoukse lahti lüüa ning siit leiame vast kõike. On mootoriplokke koos sisuga, üks komplektne tagasild koos käigukastiga, lõppülekandeid nii uusi kui vanu ning muudki vajalikku. Tasuta küll ei anna ning äri ei soovi teha kuid kui tõesti kusagilt mujalt ei saa mõnda detaili, siis viimases hädal tead kuhu helistada.  Leiame kindlasti lahenduse. 
[/quote]

Väga hea kuulda, eks pusin ja otsin, hetkel tundub, et sain kõik vajaminevad asjad Agromarketist Türilt. Aga ära üllatu, kui üks hetk kõne tuleb.... Smile

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta

(03-02-2015, 20:05 PM)urmet48 Kirjutas:  Kas pidurilindi vahetamiseks peab külgülekande koos käisega maha võtma? Mulle vähemalt tundub nii. T-16 juures muidu igatahes linte vahetada ei saanud. Ma uurin hetkel maad enne, kui enda masinat lammutama hakkan. Suuresti tundub kogu see tagumiste pidurite ja külgülekannete süsteem neil kahel masinal sarnane olema. 40. lindi pingutus on vaid erinev.

Min küll eriti ette ei kujuta, et teisiti võimalik oleks. Võibola on võimalik kuidagi lint ümber trumli ära nusserdada, aga tundub suht ebareaalne...

Kuidas kahest erinevast postitusest korraga tsiteerida saab?

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne