[Romka]

Olen võidelnud ühe Gaz-53 tühikäiguga. Kui mootor peale käivitamist veel suht jahe, siis käib ilusti. Täna näiteks sõites umbes 5km, siis oli tühikäik selline:



Aga kui juba mootor täiesti soe, siis hakkab pudrutama ja vahele jätma. 

Kuulda saab sooja mootori käimist siin:



Kuidas kindlaks teha, milline silinder vahele jätab? Kas jätab vahele süütesüsteemi pärast või näiteks lahja segu tõttu? Targemad tehke panuseid...

[v6sa]

...
Kuidas kindlaks teha, milline silinder vahele jätab? Kas jätab vahele süütesüsteemi pärast või näiteks lahja segu tõttu? Targemad tehke panuseid...

Kuniks targemad ärkavad, siis mina ise vaataks huvi pärast küünlaid. Kui mõni teistest erineb, on kahtlusalune käes.

Mis küünlaid kasutad? Küünlajuhtmed ja jaguri kõrgepingeosa on korralikud? Praegune fekaal suusailm võib igasuguseid naljakaid anomaaliaid kõrgepingeosas põhjustada.

Kas rahulikult gaasipedaali vajutades reageerib soojalt adekvaatselt? Ei lämbu, ei aevasta, vaid hakkab kohe ja tõrkumata pöördeid koguma? Kas samamoodi käitub ka järsult vajutades?

[h2rra]

Õndsal vene ajal oli müügil selline priboor, mida sai küümla asemele keerata ja kõrgepinge juhe veel sinna otsa... selline toru, mille põhjas oli hermeetiliselt läbipaistev klaas ja sai näha seda, mis toimub silindris kütuse süttimise ajal. Vastavalt kütuse põlemise leegi värvusele reguleeriti õhu kruvisi... pildi võin hiljem saata.

[Romka]

Küünlad on praegu peal A11P. Lääne ehk NGK BP6HS küünaldega jättis veel rohkem vahele. 
Jagaja on kontaktivaba. Jagaja jalg ei loksu. Olen prooviks pannud teise masina pealt täiskomplekti - jagaja kaas/juhtmed/piibud - muutusi polnud.  Süüdet olen reguleerinud kõriauguni, isegi sõidu ajal reguleerimise ehitasin peale. Preaegu on süüde pigem suht varajane, sest sellega on jõudu rohkem. 

Küünlad ise suht heledad. Kolmas ja seitsmes kõige valgemad, aga viimane vast pidurivaakumi pärast, sest see istub ju seitsmenda kanalis.
Äblikutihend sai vahetatud, karterituulutusest täitsa tuleb kerget auru (ei ime sissepoole).   

Gaasipedaalile reageerib ilusti erksalt. 

Koormuse all mäkke minnes või jõuliselt kiirendades aga on tunda, et päris ilusti jõuliselt ei vea, jääb mulje, nagu mõni silinder töötaks "vastu". Ei ole sellist mahedat puhta häälega jõulist vedu, eks see sama "pudrutus" on sees, mis ka tühikäigul kuulda on. 

Väga huvitaks, kuidas kindlaks teha, milline silinder vahele jätab. Mis meetodeid kasutada? 

[stihl]

Sellise eelpoolnimetatud seadeldisega võiks vaadata küll...

Selgub, kas mõnes silindris kaob üldse "tuli alt ära" või muutub segu rikkamaks või lahjemaks.
Nende värvide kohta on inglisekeelses internetis terve teooriakogumik.





Aga see, mis mul on, on tavalise küünla keermega (M14). 
Kas 53-l ka, ei tea.
Ja kui selle asjaga ei puterda, siis on ju kohe teada, mis viga.

[v6sa]

...
Küünlad ise suht heledad. Kolmas ja seitsmes kõige valgemad, aga viimane vast pidurivaakumi pärast, sest see istub ju seitsmenda kanalis.
...

Tooreklapi kerge sulgemine ei muuda asja paremaks?

Kas ma saan õigesti aru, et praegu ei aeta taga mitte riket, vaid tahetakse pada hästi käima saada? Selle eelduseks on võrdsed (erinevus mitte üle 0,2 bar) surved silindrites ja klappide võrdne avanemine.

Kas vahele jätvate BP6HS korral oli samuti kolmas valgem?

Stihli viidatud vidin on hea, kuid eeldab head värvinägemist.

[Romka]

Toorega mängimine ei aita. 
NGK küünaldega värvusi nii konkreetselt ei jälginud, aga sellel autol on küünlad alati liiga valged olnud. Kui sai panna uued küünlad peale, siis pärast esimesi katsetusi olid küünlad ikka nagu karbist võetud välimusega. 
Ühel teisel mu gazil sai kohe peale ostu katsetuseks küünlad maha võetud, üllatuseks olid sellel kõik ilusad tumepruunid, kuigi see teine auto käib vaid tühikäigul ilusti, suurematel pööretel hakkab turtsuma ja plärtsuma, jõudu pole pooltki nii palju, kui teemaks oleval autol.  

Nii palju ma mõõtsin, et nukkvõlli ajastus on arvatavasti liiga varajane. Mootor ise suhteliselt vähe töötanud. Surved said ka mõõdetud, need olid kümne kanti. 

Minu mõistus ei võta, mis muutus saab toimuda mootori soojenedes, et see siis vahele jätma hakkab? Külmalt käib ju väga normaalselt.  

[v6sa]

Toorega mängimine ei aita. 
NGK küünaldega värvusi nii konkreetselt ei jälginud, aga sellel autol on küünlad alati liiga valged olnud.
...

Valge küünal näitab, et põlemine on liiga "puhas". Mina oma rumala peaga tõstaks paari mm jagu kütuse taset ujukiruumis...

On CO sisalduse mõõtmise võimalust ka? Palju see number on? Palju HC?

Kas soe mootor sureb õhuklapi sulgemise peale viisakalt välja?

Süütesüsteemiga on see jama, et kõrgepinget otse ei mõõda... Sekundaarpinge kättesaamiseks on vaja miskit säärast vidinat:
http://www.picoauto.com/doc/manuals/DO08...eaflet.pdf

Teoorias võiks neid seadmeid siin-seal töökodades leiduda. Paraku ma ühtegi juhatada ei oska.

Ma nüüd eeldan, et tahhomeetriga oled juba ükshaaval kõikide küünalde väljalülitamise mõju ära proovinud ja kõik silindrid on võrdse mõjuga.

[Romka]

Kütusetase on niigi mul tõstetud akna ülemisse serva. Toorest põhja tõmmates sureb kohe välja küll. Samas mäkke minnes saab seda sõidu ajal peale tõmmatud küll, sest muidu on suht näljas. 
CO-d ja HC-d kohaliku diagnostiku juures mõõta ei saanud, sest too kukkus kohe karjuma: "sittad mu anduri kohe ära oma poolte mittetöötavate silindritega!"

[peeter11]

Autoremondis töötades on sama häda mitmel korral esinenud- külmalt töötab ilusti kuumalt puterdab.Viga soovitaks klappidest/kolvirõngastest otsida,tuleks lekke test teha survega,et mehhaaniline viga välistada.

[Romka]

Ise ka mõelnud midagi sellist, et äkki klapivahed kaovad kuumalt ära näiteks. 
Praegu on reguleeritud ettenähtud normide järgi. 

[Laurimetall]

Olen kuulnud,et pidi olema juhuseid, et nukkvõll väändub ära. Sama asi ka kui hammasratta ja nukkvõlli vahel on  lõtk. 

[v6sa]

Kütusetase on niigi mul tõstetud akna ülemisse serva. Toorest põhja tõmmates sureb kohe välja küll. Samas mäkke minnes saab seda sõidu ajal peale tõmmatud küll, sest muidu on suht näljas. 
CO-d ja HC-d kohaliku diagnostiku juures mõõta ei saanud, sest too kukkus kohe karjuma: "sittad mu anduri kohe ära oma poolte mittetöötavate silindritega!"

Mis numbriga düüsid peadoseersüsteemis sees on?

Kas 3. ja 7. silindri pealt küünlajuhtme eemaldmaisel muutub mootori hääl erinevalt, kui teistelt?

[tamburiin]

   Vanadest hallidest aegadest mäletan, et 53 mootoril on osadel klappidel erinevad klapivahed, kuna plokikaaned ei ole termiliselt ühtlaselt koormatud.
  Otsi täpne juhis klapide reguleerimiseks- võib aidata.
Täpseid andmeid hetkel ei oma, kuna kaardilugeja olin neil aegadel Zil-i kabiinis.

[h2rra]

Ühtlasema jahutuse tarvis on ühendatud plokikaaned tagant veesärgist eraldi toruga   GAZ 53 vist ei saa, kuna ruumi on vähe mootori ja kabiini vahel ....viimased klapid reguti teiste mõõtudega vist.

[2715]

Külmalt käib ühtlasemalt kuna mootoril on raskem pöörelda ja kõik silindrid peavad rohkem tööd tegema.
Soojalt aga ebavõrdsus võimendub seoses mootori kergema käimisega.
Kui nüüd süüdet ikka jupp maad hilisemaks keerad et pöörded langevad käib ilmselt ühtlaselt jälle.
miks ta aga ühtlaselt ei käi on igasugused õhulekked sisselaskesse mis teevad segu ebavõrdseks ja ka kompressiooni erinevused kui on.
Siis plokikaaned võivad erineva põlemiskambriga olla parem ja vasak.
Vahekaane tihendi serv võib alt kanalis olla ja sinna taha jääb kollektorit pidi imbuv bensiin pidama.
Jagajal võivad eri silindrite süütemomendid olla ebaühtlased.
Karbussil võib olla parem ja vasak pool erineva seadega.
Muidugi ka nukkvõlli kraadid ei pruugi olla ühtlased.
niimoodi nagu videos on väga raske aru saada milline silinder vähem töötab.
Mina võtaks summuti otsast ära et paremini kuulda oleks vahelejätud ja siis tõmbaks piipudel kummilutid üles ning sealt vahelt siis ühekaupa hakkaks massi panema töötamise ajal.
Et paremini kuulda oleks erinevus võib ka ühe või kaks küünalt lihtsalt massi panna ja ülejäänuid ühekaupa proovida.
Nii saab küll teada mis silindrid vahele jätavad aga asja parandamiseks peab nagunii selle mootori seibideks tõmbama ja hoole ning täpsusega kokku tagasi kontrollides iga pisiasja üle.

[Raudpats]

Üks võimalik variant on veel see, et tekstoliidist seadehammasrattal mõnikord tuleb südamik lahti ja hakkab loksuma. Päris katki ei lähe ja sedasi võib veel väga pikka aega töötada. Ükskord endal selline jama olnud ja ka ei leidnud viga üles. See küll mootori temperatuurist ei sõltunud.

[mlsluik]

   Vanadest hallidest aegadest mäletan, et 53 mootoril on osadel klappidel erinevad klapivahed, kuna plokikaaned ei ole termiliselt ühtlaselt koormatud.
  Otsi täpne juhis klapide reguleerimiseks- võib aidata.

Võin ise ka aidata, suvekuudel tegelesin paari 53 mootoriga ja olukord oli täpselt nagu vanast ajast mäletasin, igavene sõnnik mootor. Senini mõtlen et mida see mootor selle kütusega teeb, rohkem energiat saab küttest ka ämbris põletades kätte..  Aga mitte seda ei tahtnud ma kirjutada, klapivahed on nagu vene värgil ikka,  töösoojal mootoril peaks siis sisselaske klapivahed olema 0,25-0,30, väljalaskel sama.  Zilli bensukal sama teema.   Gaz'i R6 3.5liitrisel katlal on sisselaskele paras 0,20-0,23 ning väljalaskele 0,25-0,28.

Gaz'i V8 siis võib tõesti 1.8.4.5. klapil jätta vahed vähe väiksemad, 0,15-0,20 oleks ok. 
Sisselaske klapi avamise algus enne ü.s.s. 24, sulgemise lõpp enne ü.s.s 64, väljalaskel avamise algus enne ü.s.s. 50, sulgemise lõpp pärast ü.s.s. 22

Üldiselt gaz 53 puhul klapivahede juurel võib lugeda tolerantsiks +-0.05, see ei muuda hääles ega minekus mitte kui midagi. 

Aga miks ta siis turtsub, eks pane pill käima ja hakka ükshaaval küünlajuhtmeid maha tõmbama, sealt kuuled kõige paremini millises silindris uba on... ja kui see selge siis saad juba reaalse probleemiga tegelema hakata. Eks mootor juba vana ka ning ühel hetkel saab miskit ikka otsa, kas küünal lööb üle või klapp ei sulgu enam nii nagu võiks vms... Variante palju. 

[mlsluik]

Üks küsimus veel, millal viimati tankisid masinat?  

Olen tähele pannud et kui enda gaz 52 rallikas on paar kuud seisnud siis need vene katlad vana bensiiniga ei käi peast ega persest... kohe üldse ei taha süttida.  Värske märjukesega läheb tavaliselt paremini edasi, viimasel ajal olen sõitnud alkülaatbensiiniga ning sellega ei juhtu seismisega suurt midagi.

[tamburiin]

   Bensu kohapealt meenus, et etüülimata bensiini kasutades jääb segu lahjemaks, voolavusomadused on kehvemad kui etüülitud bensul. Meil müüakse juba pikka aega ainult sellist. Tasub kontrollida segu koostist.
   Juttu oli ennist imeküünaldest, millega saab kontrollida mootori käimise aeg silindris toimuvat- sellist asja oli vähemalt paar aastat tagasi saadaval ka Tallinnas.
   Mootori töö kontrollimiseks on tõesti lihtsaim otsida üles puterdav silinder. Ise ma seda töötava mootori korral juhtmeid maha kakkudes ei teeks, lihtsalt ei talu kõrgepinget.
   Selleks parem võtta jupp juhet, piipudel kaitsekummid maha ja saab järjest piibu vahelt sädeme maandada.