Mõistusevastased manöövrid liikluses

(10-02-2015, 01:42 AM)ivo86 Kirjutas:  Vilgutajad on mind vähemalt 5 korda päästnud 150+ km/h radarisse sõitmisest. Pole tekkinud selle tempoga liikudes ühtegi ohtlikku olukorda ega avariid. Valin kohta ja aega ja tõepoolest, ise vastutan ka.
Käisin kaubanduskeskuses. Tulistasin püstolist paar lasku.... keegi ei saanud surma......     Küll ma olen tegija....  Homme lähen jälle kui keegi tulesi ei vilguta.          ... Ja kui kolm last jäävad ilma ema-isata -....siis vastutan...   millega, seda veel ei tea....
Vasta

(10-02-2015, 10:53 AM)Coger Kirjutas:  Mis seal salata- mehe toob maa peale tihti järeletuleva põlve tekkimine, nii olen minagi viimased 5-6 aastat üsna eeskujulik liikleja olnud. Ei kipu enam kupatama kui lapsed autos on või kodus papsi elusalt ja tervelt koju ootavad.
Ehk teisisõnu - oled täiskasvanuks saanud ja õige peaga mõtlema hakanud. Olen minagi noor olnud ja ühe teise peaga mõelnud.  Wink Basilio on näiteks omaehitatud tsikliga kelgusportlaste renni pidi üles ja alla sõitnud. Milleks seda vaja oli, ei tea siiani. Isegi pealtvaatajaid ei olnud, muidu oleks nüplit antud. Ju siis tahtsin teada "kas nii saama".
 Vahe on selles, et tol ajal tehti põrssapõlve uljustükid ära võrri või tsikliga ja kannatada saadi enamasti ise. 
Nüüd on igal vinnilisel noorsandil tonn-paar rauda ja hulga obeseid istumise all aga mõistust mitte kübegi rohkem kui meil tol ajal. Peale suure hulga märulifilmide vaatamist ja kihutamismängu viiendale levelile jõudmist arvuti taga, arvatakse ennast ülijuht olevat ja minnakse tänavale klassi näitama. Tean ka mõningaid väga mõistlikke noori inimesi, kellel vastutustunne jms paremini paigas kui minul nende vanuses, aga kahjuks ei anna nad teiste hulgas väga tooni.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

Halenaljakas on asja juures see, et enamus avariidest tekitavad korralikud liiklejad ja statistiliselt on võimalus oma laps kaotada, avarii tagajärjel, just kainele juhile kui täis peaga ringi paugutajale. Nii võiks tegelikult kõigile juhtidele selga karata, et kas sa tahad kellegi last alla ajada kui rooli lähed, sest olgem ausad, võimalus selliseks tegevuseks on kainel ja korralikul autojuhil, arvude poolest suurem, kui vastaspoolel.  Ja siit üks huvitav küsimus, Kas teie, kes te olete korralikud autojuhid, küsite endalt, et kui ma täna rooli istudes avarii teen ja kedagi vigaseks või surnuks sõidan, olen selleks ikka valmis? Sest tõenäosus selleks on oi oi kui suur... Tegelikult on kõik juhid potentsiaalsed avarii põhjustajad, lihtsalt ajas on küsimus. Mõni jõuab selleni kiiremini mõni aeglasemalt, mõned aga saavad enne vanaks ja lõpetavad autojuhtimise. 

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

No siia on hea paar küsimust toppida. Esimene, et kas buss tohib nii kaugele välja sõita ja kuskaudu jalgratas liikuda tohib? Teisel siis küsimus, et kas jalgrattaga sõita otse parempöörde reast või osesõidu reast?


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
       

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta

Pole minagi patust puhas ja olen ka trahve saanud, aga viimased kolm-neli aastat kuidagi pääsenud. Ja ei ütleks, et jalanumber oleks väiksemaks jäänud ja rõhub vähem pedaalile. Olen sõitnud ka paljude erinevate masinatega, kuid üks asi (mis mulle meenutab tagumikutunnet) on alati kindel. Igale masinale on (vähemalt minu jaoks ) olemas sobiv kiirus. Raske seletada aga kuidagi on nii, et sa võid spidoka kinni kleepida ja näiteks oma praeguse tööautoga ei lähe kiirus trassil üle 100...105kmh. Kuidagi tunned ära ja kui ka läheb kiiremaks siis on kohe kuidagi sunduslik ja tunne pole õige. Aga kui oled sunnitud sõitma 80...90kmh pole jälle õiget rahulikku tunnet.  Samas isikliku autoga on tunne teine 90...100kmh. Need siis spidoka järgi. Suurel Scanil koos treileriga istub jalg kogu aeg piirajas, sest tunne tahaks rohkem kui võimalik ja tulebki panna püsikale et pedaali säästa ja jalga ka muidugi. Samas isa 1976.a. 2103 on kuidagi oma häälte ja omadustega paras 80...90kmh kõristamiseks. See on lihtsalt tunne ja see lasebki vahel mittevajalikus kohas looma valla ja pollarite aksiate ostu oht on käes. Mina jälgin aga pidevalt liiklust, ilma, loodust jne. enda ümber ja tõesti ei sõida nina spidokas. Kui ikka liiga palju masinaid hakkab aeglaselt kuid kindlalt selg ees vastu tulema pilk spidokale ja saabki korrigeerida. Möödasõit aga peab olema võimalikult kiire ja ohutu. JA eks paljudel on see tunne, on ta siis seotud ilmastiku, vanuse, kogemuse, oskuste, või veel pagan teab millega. Ja nii vist tekivadki aeglasemad ja kiiremad kes teineteist vahel ka segavad.
   Üks tuttav rekkamees arvutas kord, et kuidas kõik temast mööda tahavad sõita ja kuidas üldse järele jõuavad kui ta lendab Tallin-Tartul 90kmh (spidokas koos püsika ja piirajaga 90-alas). Tõesti kuidas. VALEMSadpiiraja+-3kmh, + spidokas+-3kmh (piiraja pannakse paika ikkagi  spidoka järgi)+ keegi teine ei kasuta spidokat vaid näiteks gepsu +5kmh= parimal juhul sõidab rekka teistest 11kmh aeglasemalt. VALEMI LISA: Kui arvestada veel juurde, et on olemas ka sõitjad, kes sõidavad nn trahvivabas tsoonis, siis võib veel lisada umbes  5kmh ja ongi rekka ja sõiduka vahe 16kmh. Peabki järgi jõudma ja mööda minema.
 Mulle isiklikult meeldiks kui aeglasemad ei hakkaks rapsima vaid sõidaksid rahulikult, võimaluse möödasõiduks leiab kiirem alati.
   Ja rekkameestele tänud suunaga märguande eest. Kui ikka vee või lumepilv taga siis on ju lihtsam ja ohutum mööda minna, kui rekka pilgutab parema suunaga andes märku vabast teest. Kõigile ohutum.
 Nüüd kukkusin jutustama . Head ja turvalist kõigile.
Vasta

(10-02-2015, 13:23 PM)tarmo400 Kirjutas:  
(10-02-2015, 01:42 AM)ivo86 Kirjutas:  Vilgutajad on mind vähemalt 5 korda päästnud 150+ km/h radarisse sõitmisest. Pole tekkinud selle tempoga liikudes ühtegi ohtlikku olukorda ega avariid. Valin kohta ja aega ja tõepoolest, ise vastutan ka.
Käisin kaubanduskeskuses. Tulistasin püstolist paar lasku.... keegi ei saanud surma......     Küll ma olen tegija....  Homme lähen jälle kui keegi tulesi ei vilguta.          ... Ja kui kolm last jäävad ilma ema-isata -....siis vastutan...   millega, seda veel ei tea....

Kohatu analoogia.

Tõenäosus, et ma oma tsikliga kellegi surnuks sõidan peale iseenda, ei ole just ülisuur. Mitte välistatud, aga.. Samas kelleski möödasõitu tehes keeran korraks rulli põhja ja möödasõidu lõpuks on vabalt 160+ korraks sees.
Nii lihtne see ongi.
Vasta

No mul tuli ka üks asi meelde... Mingi aeg tagasi oli hirmus aeglaste juhtide materdamine ajakirjanduses. Ma siin vaikselt mõtlen,et on ikka häda küll osadel "kiiretel" targutada sellel teemal. Mind aga ajab selline asi juba naerma. No sõidad näiteks 80-85-ga teel ja ajad oma rida vaikselt. No mis häda,andke minna ja sõitke mööda,kui ei meeldi "aeglase" sõiduki taga passida. Vahest vaatan,et maru küll,mina sõidan Mossega...ajan siis oma kiiruse kuidagiviisi välja ja ümberringi sihukesed uhked pillid.... Nendega sõites peaks piisama väiksest vajutusest pedaalile ja oledki viuhti möödas. Samas ise pead tükk aega otsima sobivat momenti,et sama toimingut teha. Lausa ettevaatlikuks sunnib.
See on muidugi tõesti tore,et rekkamehed suunakat vilgutavad ja sellega märku annavad,et tee vaba. Seda on ka väiksemate masinate juhtide poolt tehtud. Abiks ikka. Tänud!
Vasta

(10-02-2015, 14:39 PM)viplala Kirjutas:  Halenaljakas on asja juures see, et enamus avariidest tekitavad korralikud liiklejad ja statistiliselt on võimalus oma laps kaotada, avarii tagajärjel, just kainele juhile kui täis peaga ringi paugutajale. /---/
Öö... Ee... Kas tohib paluda ka seda statistikat näha, kust tuleb välja, et "statistiliselt on võimalus oma laps kaotada, avarii tagajärjel, just kainele juhile kui täis peaga ringi paugutajale"?

Ma loodan, et me võrdleme ikka võrreldavaid asju ehk siis hukkunuid nt. 1000 kaine ja 1000 täis juhi kohta. Vastavalt ühele MNT numbrile võiks justkui öelda, et igal ajahetkel statistilises mõttes on täis 1,29% juhtidest. See tähendab, et iga 76 kaine juhi kohta on üks vennike täis. Kas ikka on nii, et kained juhid on aasta peale kasti sõitnud 76 korda rohkem inimesi? Väga vist mitte. Seega kumb on tõenäolisem, kas see, et nt 7600 autot sõidavad kaine juhiga sinust mööda ilma sind puutumata, või see, et neile järgnevad 100 täis juhti saavad sinust mööda?

EDIT: okei, viis minti seedisin ja sain vist aru, mida sa mõtlesid. Sa vist tahtsid seda sõnastada nii, et kui keegi surnuks sõidetakse, on juht tõenäolisemalt kaine kui purjus?
Vasta

(10-02-2015, 14:39 PM)viplala Kirjutas:  Halenaljakas on asja juures see, et enamus avariidest tekitavad korralikud liiklejad ja statistiliselt on võimalus oma laps kaotada, avarii tagajärjel, just kainele juhile kui täis peaga ringi paugutajale. Nii võiks tegelikult kõigile juhtidele selga karata, et kas sa tahad kellegi last alla ajada kui rooli lähed, sest olgem ausad, võimalus selliseks tegevuseks on kainel ja korralikul autojuhil, arvude poolest suurem, kui vastaspoolel.  Ja siit üks huvitav küsimus, Kas teie, kes te olete korralikud autojuhid, küsite endalt, et kui ma täna rooli istudes avarii teen ja kedagi vigaseks või surnuks sõidan, olen selleks ikka valmis? Sest tõenäosus selleks on oi oi kui suur... Tegelikult on kõik juhid potentsiaalsed avarii põhjustajad, lihtsalt ajas on küsimus. Mõni jõuab selleni kiiremini mõni aeglasemalt, mõned aga saavad enne vanaks ja lõpetavad autojuhtimise. 

Valesti analüüsitud statistika.
Vasta

(10-02-2015, 18:28 PM)41Degree Kirjutas:  
(10-02-2015, 14:39 PM)viplala Kirjutas:  Halenaljakas on asja juures see, et enamus avariidest tekitavad korralikud liiklejad ja statistiliselt on võimalus oma laps kaotada, avarii tagajärjel, just kainele juhile kui täis peaga ringi paugutajale. /---/
Öö... Ee... Kas tohib paluda ka seda statistikat näha, kust tuleb välja, et "statistiliselt on võimalus oma laps kaotada, avarii tagajärjel, just kainele juhile kui täis peaga ringi paugutajale"?

Ma loodan, et me võrdleme ikka võrreldavaid asju ehk siis hukkunuid nt. 1000 kaine ja 1000 täis juhi kohta. Vastavalt ühele MNT numbrile võiks justkui öelda, et igal ajahetkel statistilises mõttes on täis 1,29% juhtidest. See tähendab, et iga 76 kaine juhi kohta on üks vennike täis. Kas ikka on nii, et kained juhid on aasta peale kasti sõitnud 76 korda rohkem inimesi? Väga vist mitte. Seega kumb on tõenäolisem, kas see, et nt 7600 autot sõidavad kaine juhiga sinust mööda ilma sind puutumata, või see, et neile järgnevad 100 täis juhti saavad sinust mööda?

EDIT: okei, viis minti seedisin ja sain vist aru, mida sa mõtlesid. Sa vist tahtsid seda sõnastada nii, et kui keegi surnuks sõidetakse, on juht tõenäolisemalt kaine kui purjus?

Tegelikult tahtsin ma juhtida tähelepanu statistilisele võimalusele, et suurema tõenäosusega sõidetakse meil keegi kasti just kaine peaga. 2014 andmed on järgnevad...

Vigastatuga õnnetusi 1423
neis hukkunuid 77
neis vigastatuid 1741

Joobes juhiga õnnetusi 150
neis hukkunuid 14
neis vigastatuid 210

Teepervel seistes ei ole eriti vahet mitu üht või teist juhti sinust mööda sõidab, vaid see, et neli korda suurem võimalus on sattuda kabelisse kaine juhi käe läbi. 

NB: Ärge hakake mulle ainult mingeid silte külge kleepima. Ma lihtsalt osutan medali teisele küljele, millest tavaliselt ei räägita.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

No nüüd läks siin ka üksteisest möödasõitmiseks...  Big Grin
Vasta

Mina sain aru küll, seega ilma siltideta:
Labase suhtarvu järgi on ikkagi purjuspeaga tehtud (surmaga lõppenud) avariisid 14 korda rohkem.
Kuna valemist on läbitud kilomeetrid puudu ei saa tegelikult midagi arvutada.
Jätame selle Viplala nüüd rahule?
Kõi kirjutavad aegajalt midagi, mida ei peaks...
Kes patuta, visaku esimene kivi!

EDIT: sulud

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta

(10-02-2015, 18:51 PM)viplala Kirjutas:  Tegelikult tahtsin ma juhtida tähelepanu statistilisele võimalusele, et suurema tõenäosusega sõidetakse meil keegi kasti just kaine peaga. 2014 andmed on järgnevad...

Vigastatuga õnnetusi 1423
neis hukkunuid 77
neis vigastatuid 1741

Joobes juhiga õnnetusi 150
neis hukkunuid 14
neis vigastatuid 210

Teepervel seistes ei ole eriti vahet mitu üht või teist juhti sinust mööda sõidab, vaid see, et neli korda suurem võimalus on sattuda kabelisse kaine juhi käe läbi

NB: Ärge hakake mulle ainult mingeid silte külge kleepima. Ma lihtsalt osutan medali teisele küljele, millest tavaliselt ei räägita.
No ei saa ikka sellise statistika moonutamisega nõus olla (vt. jämedaks tehtud osa tsitaadis).

Võtame siis konkreetsed arvud ehk oletame piltlikkuse mõttes, et nende õnnetustega on saanud hakkama 1 000 000 statistilist juhti (siia võib võtta ükskõik millise arvu, sest suhted jäävad paika, lihtsalt "ümmargusega" on lihtsam rehkendada). Neist on 12 900 joobes ja ülejäänud 987 100 on kained.
12 900/14 = 921,... ehk iga 921 joobes juhi kohta tuleb üks hukkunu.
987 100/77 = 12819,... ehk iga ~13 000 kaine juhi kohta tuleb üks hukkunu
Kuidas saab eelneva kahe arvu põhjal väita, et neli korda suurem võimalus on sattuda kabelisse kaine juhi käe läbi? No ei ole ju.

Jah, sellega tuleb nõus olla, et KUI on juhtunud kabelissesattumine, siis tõenäolisemalt oli juht kaine. Aga see on statistika, millega pole midagi peale hakata, sest siis on juba küünal kustus.

Lihtsalt nii palju ka veel arvutamise korras, et joobes juhiga õnnetuste korral ~1 laip kümne õnnetuse kohta, kainete juhtidega õnnetuste korral ~1 laip 20 õnnetuse kohta. Ütleb vist ka nii mõndagi.

EDIT kah: oopus sai enne valmis, kui Marko üleskutset nägin. Ära ka ei hakanud kustutama.
Vasta

  Tervist.

  Mõned aastad tagasi , kui oli kampaania kus keelati veoautode liikumine Tallinn - Tartu maanteel reede õhtul ja ka pühapäeval mingil kellaajal  , siis mõõtsin Tallinn - Tartu suunal veoautode kiirust ja kiirused olid vahemikus 83 - 89 km/h. mõõtmine oli peale Kose Ristit , sõiduautod peale kiiruspiirangu lõppu  näitasid tulemust kuni 182 km/h. Viisakaid ja teiste liiklejatega arvestavaid juhte on igas sõidukikategoorias , isegi tsiklimeeste hulgas , harva , aga on .
Vasta

liiga pikalt jah Big Grin lihtsamalt: 1.29% juhtidest tekitab 15.38% hukkunuid.
Vasta

Kulgeb...selline "koperdav" juht, kes ei ole igapäevaselt suurlinna liiklusega harjunud... ja kui lased ta rahulikult vahele (pikkivahet suuremana hoides) , siis koheselt suurel ristmikul leiab ta aega, et otsida üles "avariitulede nupp" ja seda vajutada sisse- välja....(samas kulgeb ta edasi, rool käib käes vinta-vänta ja ei saa aru, mis ümbruses toimub)... on siis seda ""VIISAKUST"" tarvis... Tegelege palun liiklusolukorra analüüsimisega ja õigete otsuste vastuvõtmisega antud hetkel.
Ps. ohutulede vilgutamisest saavad võõrriikide kodanikud teisiti aru, kui meil .....siin
Kaugsõidu autojuhid vilgutavad suunatulesi korraks vask-parem...et tänada... ( kirjutamata-rahvusvaheline)

Tegelikult on alati kõige ohtlikumad inimesed ühiskonnas truualamlikud käsutäitjad kelle ainuke soov on
                                           OLLA KEEGI JA SILMA PAISTA
Vasta

(11-02-2015, 00:17 AM)h2rra Kirjutas:  Ps. ohutulede vilgutamisest saavad võõrriikide kodanikud teisiti aru, kui meil .....siin
Kaugsõidu autojuhid vilgutavad suunatulesi korraks vask-parem...et tänada... ( kirjutamata-rahvusvaheline)

Paremale-vasemale... krt, ei saa - nagu kangi puutud, nii vilgub kohe KOLM KORDA. Muidu mugav lisa, aga selle vilks paremale - vilks vasakule rikub ära. Mis siis teha? Ikka lasen ühe vilksu ohutulesid.

Ekslejatest suurlinnas: Kuna olen veomasinaga ise pidanud neid hetki üle elama, siis ei imesta ühtigi, kui mõni suur teeb pöörde sealt, kust ei oska arvata, või jääb enne ristmikku ohutulede põledes seisma. Mitte, et ta nõrk sõidumees oleks, vaid lihtsalt ta ei tea, kuhu minna. Või navi käseb just siit minna. Teist abilist (kõnet sõbrale) tal ei ole kiirelt võimali teha. Arvestage, et väikse masina keerab peaaegu igal pool ümber, täishaagisega (ah mis, soolona samuti) poolteist kilomeetrit tagurpidi linnaliikluses kulgeda, teades, et lubatud sõiduaeg lõpeb 20 minuti pärast, nõuab ikka väga külma närvi.

Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta

(11-02-2015, 00:17 AM)h2rra Kirjutas:  Ps. ohutulede vilgutamisest saavad võõrriikide kodanikud teisiti aru, kui meil .....siin
Kaugsõidu autojuhid vilgutavad suunatulesi korraks vask-parem...et tänada... ( kirjutamata-rahvusvaheline)

Ei tea siin niiväga targutada midagi, kas ja kui paksult kirjutatud või millega piirdub rahvusvahelisus. Vbl Saksamaaga, vbl Poolaga, vbl Kaug-Ida kohta vaaabšjee omad zakoonid kirjutatud või kirjutamata jäetud. Rahvus(te)vahelised.
Prantsusmaa edela-regioonis peaks eesliikuja poolt vasaku suunatulega korraks vilgutamine tähendama taganttulijale vaba möödasõidu võimalust. Igatahes Smile . Nii on.
Värd liigutus minu jaoks, kes harjunud säärast märguannet ootama paremalt suunatulelt.
Nii et rahvusvahelisusega võib teinekord sajaga orki lennata Toungue
Doverjai no proverjai!

Nii armas ju! Smile http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/v...d=70763255
Mõnele eelpostitanule selline olukord meeldiks nagu karule mesi. Saaks vaid ise bemmi roolis olla ja vastutada! Smile
Vasta

(11-02-2015, 10:12 AM)Janka Kirjutas:  
(11-02-2015, 00:17 AM)h2rra Kirjutas:  Ps. ohutulede vilgutamisest saavad võõrriikide kodanikud teisiti aru, kui meil .....siin
Kaugsõidu autojuhid vilgutavad suunatulesi korraks vask-parem...et tänada... ( kirjutamata-rahvusvaheline)
Nii armas ju! Smile http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/v...d=70763255
Mõnele eelpostitanule selline olukord meeldiks nagu karule mesi. Saaks vaid ise bemmi roolis olla ja vastutada! Smile
Paistab, et seekord  nii hästi ei läinud, Tarva kohal on pikk lauge kurv või ülipikk sirge raudtee viadukti alt: Üks laip ja palju vigaseid
Vasta

Ma ei saa aru foori punast tuld eiravatest potentsiaalsetest mõrtsukatest.
Täna hommikul esimesel tiirul Pärnus oli punase tulega üle ristmiku kihutajaid juba 2. Õnneks jäin ise 2 sekundit stardiga hiljaks, muidu oleks metsaveorekka minu pirukast pannkoogi teinud.
Lauspunase tulega ristmikku ületavaid autosid(enamasti rekkad) võib Pärnus näha Ehitajate tee ning Tallinna mnt. ristmikul koguaeg.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 13 külali(st)ne