(06-06-2014, 16:23 PM)CaveMan Kirjutas: Kõike roostet kindlasti kätte ei saa lihvides. Kas nüüd panna Buvanol sinna või või happekrunt, nagu ka haljastele kohtadele? Kui panna Buvanol, kas siis see tuleb peale kuivamist täielikult välja lihvida? Kui välja lihvida, kas temast on siis üldse mingit kasu? Poorsetest kohtadest ei pruugi väljalihvimine ka võimalik olla. Või tuleb maha pesta? Silikoonpesu või millega?
roostemuunduri üks funktsioon on haljaste pindade konserveerimine, kuni pinnad kruntimisele lähevad. Roostemuunduriga ülepintseldamine on mugav - kruntida tahaks ju ikka suurema mahuga, kui nn jooksev järg. Kui aga keevitatud-lihvitud kohad päevadeks/nädalateks/kuudeks/aastateks krunti ootama jätta, on nad peagi "rebased".
aga oma põhifunktsiooni osas on jah roostemuunduri roll paljuski happekrundiga kattuv - "passiveerida" metall. Alumised kihid on korrosiooni seisukohast kõige tähtsamad, niiet mida enam seal "töödelda", seda kindlam tulem.
protseduurist. Jah - roostemuundur tuleb kuivamise järel maha lihvida. Tegelikult otseselt "harjata", mitte "lihvida".
silikoonipesuga roostemuunduri jääke ei eemalda. Silikoonipesu on lihtsalt üks naftaprodukt, millega pinna kruntide ja värvide eel rasvast (ja tolmust) puhtaks saab.
Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Krundi kohta ei oska puusalt tulistada nii aga värviga teen ma tööl nii... Üleni krunditud sõiduauto esitiib- 150 ml. Esistange - 300-350, kapott (olenevalt suurusest) 400-450, uks 200-300 ml.
Siin muidugi tulevad mängu erinevad tegurid- milline on kasutatav värvipüss, mis värvi on täitevkrunt (no mustale lumivalget võid kah alla panna, lihtsalt värvi kulub rohkem jpm spetsiifilist. Muidugi sõltub värvist kah, tema katvusest. Üldjuhul terata must katab väga hästi (on muidugi ka erandeid).
Krundiga on lihtne, kui detaile üleni krundi alla ei taha teha (osalt ongi mõtetu), v.a. kivitäkkeid täis olevad stanged, kapott, siis võta liitrine "komplekt" (kõvendiga koos). Koguse/paksusega saad mängida, lisades lahustit. Saab otsa, võta uus.
Värvi... Hmm, no isiklikud tagasihoidlikud kogemused antud valdkonnas näitavad et tervele autole (katusega ja ilma), 2,5-3,5 L (sõltub jällegi värvist) on üldine vahemik. Tõepähe koguseid ei tasuks võtta, näe, täna täristasin ühte Mord Fustangit mustaks, värvida on jäänud kapott, stanged ja veel nipet näpet- kulunud koos sisepindadega on täpselt 2L.
Lakk. Mulle tarnitakse tavaliselt 5L lakki+ 2,5L kõvendit. Ütleme et kaks tiiru saab autole peale teha vast küll. Liitrine "komplekt" on samuti tavaline.
Kordan, tõe pähe ei tasu kõike võtta aga selline on minu tagasihoidlik arvamus. Väga igat krundi/värvi/lakitilka tööl ei arvesta, segan alati nõks rohkem, parem üle kui puudu.
(Seda postitust muudeti viimati: 09-06-2014, 23:24 PM ja muutjaks oli 13piisab.)
(09-06-2014, 21:25 PM)Kombimiis Kirjutas: Lakk. Mulle tarnitakse tavaliselt 5L lakki+ 2,5L kõvendit. Ütleme et kaks tiiru saab autole peale teha vast küll. Liitrine "komplekt" on samuti tavaline.
Spies Heckeri puhul antakse lakki (sel käib kõvendi 1:3) värviga sama palju (Su ehk "Kombimiis" detailipõhise rehknutiga sarnastel austel) ning mul läheb praeguse esimese ise tehtava terve auto ülevärvimisel praktikas lakki ca 20..30% vähemgi, kui (musta) värvi. Kuigi ses osas tõsise amatöörina lasen puudulike oskuste ning ventilatsioonita "värvikambri" tõttu lakil ikka kole lahkelt voolata
(ega riistad kah profi omad ole - püstol maksis 40eur ja kompressori rõhuregulaator on "made in CCCR" ja 3bar peale reguleerides toimetab lausa nii suures vahemikus nagu 2,0..3,0bar...)
ehk siis kui masinale kulub 2,5..3,5l lakialust värvi, siis 7,5l lakisegu on vast liialdatud.
mul läheb praegu tehtavale masinale värvi ilmselt kokku ca 4,5l ning lakki alla 4l. Maalri jäme hinnang oli 5l mõlemat.
masin on Vectra2000 ja värvi alla lähevad ka uksevahed ning stanged + nn tavasinatel mitte leiduvad küljespoilereid & antitiib. Põhja all (+ rattakoobastes + karpide põhjaalustel osadel + tagastange all) kasutan nn tavapinnakat ehk mitte-lakialust värvi.
Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
(Seda postitust muudeti viimati: 10-06-2014, 20:15 PM ja muutjaks oli Kombimiis.)
Ma vist enda arust kirjutasingi et 7,5L (maitse järgi võib veel kuni 10% lahustit juurde panna, saab vedelama olluse) saab kaks tiiru masinale peale teha...
Eks see ole igal mehel erinev, kuidas rahakott ja seadmetepark on... Ise pole kuskil "kuuri all" juganud, varsti peaks proovima, nii huvi pärast. Omale on spetsiifilist- kallist tööriistaparki kokku korjatud.
Edit: Ega ma kah veel täitsa oskaja mees pole, kaks aastat tuleb reaalset töökogemust kuu lõpuks kokku. Mul juhtus veel nii et õpipoisist sain antud töökohas töökoja peamaalriks saatuse tahtel suht paari kuuga, vahel oleks tarvis kellegagi pädevaga konsulteerida kah aga pole kedagi võtta väga. Vastutus on suur sest et autod on enamasti kallima otsa masinad.
Töökogemusega koloristikud ajavad ka sellist arulagedat juttu ja kes siis viitsib töölist koolitusele saata. Kus sa sellega!
Õnneks vahetan peatselt kohta, viisakama vastu, staažikad kolleegid avitavad algajamat meest vajadusel ja mis kõige tähtsam, kodumaal. (Ehk kodumaakonnas)
Kas kaaskannatajad oskavad aidata värvipüstoli murega.
Kaasfoorumlaselt sai uus HVLP püstol soetatud, samane mida aastaid kasutatud. Peale 2 korda värvimist lööb surve värvipaaki, st õieti värvi peale ei lase ja värv paagis muliseb. Võtsin korduvalt lahti püssi, kõik puhas jms. Ei muutu midagi.
(13-06-2014, 00:10 AM)Kombimiis Kirjutas: Vaata paagipealne kork üle. Eest võta "liblikas" maha ja kontrolli kas düüs on korralikult võtmega kinni keeratud. Düüsialune tihend vaata samuti üle.
Korgi vaatamisest on vähe kasu. Kui kui kaanes olev auguke on kinni siis mulistab samuti.
(Seda postitust muudeti viimati: 17-06-2014, 22:39 PM ja muutjaks oli Kombimiis.)
Hmm, jäi siis märkimata et tasuks silmad lahti hoida igasugustele anomaaliate esinemistele vms. Ma arvan et sellisel staarnokitseja nagu Joosep tuvastab tehnilised tõrked suhteliselt ruttu, ilma kõrvalise abita.
Kaege jah neid materjale, ise sealt "läbi käinud" ja on mida õppida. Subaru piltide fotograaf olin mina kusjuures.
Muidugi teooria on üks asi ja praktika teine... Ei hakka keegi ju koju kuhjama kõiki neid liivapaberi jämedusi.
Varuda soovitaks (liimitava tallaga/krõpsutallaga) lihvimisklots (algajamal on muidugi raskem siledat pinda saavutada- krõpstalla eripära, mängib natuke), ekstsenriklihvija (suruõhul töötav ja 150 mm tallaga) 5mm võnkega + pehme vahetald sellele. Jebaist saab soodsalt neid, kui ühe auto jagu peab vastu, on juba rahaline ja ajaline võit hiiglama suur.
Soovitan P120 (pahtli lihvimiseks) ja P320 (krundi tasandamiseks pahteldatud kohtadel) klotsile, P120 (väiksema mäda käiamiseks) P180 (vana värvi matistamiseks enne krunti ja pahtlilt 120se jälje välja võtmiseks) ja P500 (krundi lihvimiseks) taldlihvijale ning mõni leht (halli ja punast) karukeelt.
(10-11-2014, 10:20 AM)martinjev Kirjutas: Tsingitud pleki keevitamisest.
Mis variandid on selle keevitamiseks (MIG)? Kas tuleb keevituskohast tsink maha nühkida või mis?
tavalise traadiga lastes igaljuhul jah tuleb kindlasti maha lasta, muidu hakkab vägevalt ropendama ja muidu vägivaldusi tegema. Üsna korralikult tuleb maha käiata, kui veidigi jääb hakkab jamama...
(Seda postitust muudeti viimati: 14-01-2015, 11:39 AM ja muutjaks oli 13piisab.)
mõned nädalad tagasi oli kusagil teemas jutuks õnaruste seespidine värvimine. Paar inimest viitasid suht möödaminnes, et neil on selleks tööks kohaldatud tööriist. Ma olen seni pintsliga möksinud, aga saaks ehk paremini. Millise suruõhuriistaga värvi (kas ka vedela happekrundi ja kattevärvi?) viisakalt õnarustesse saada võiks?
Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Korrosioonikaitsepüssidele käib otsa voolik, mille otsas on omakorda pronksist või valgevasest junn, millel siis pikiteljel üks jämedam sisenemisava ja radiaalselt peenemad avad ümberringi. Piltlikult siis sisendava on tähtmootori tiivikuvõll ja radiaalsed avad silindrid. Pasandab ümberringi nii, et vähe ei ole. Ise ostsin vist Devorist aga kui tööriistad käes seisavad, ei tohiks asja isevalmistamine ka suuremasi probleem olla.
Tsinkpleki keevitamisel tasub märkida, et vallanduv gaas on rõvemürgine. Elukutseline keevitaja igatahes keeldus ennast sellega tapmast. Aga suu pidi igatahes mõnusasti magusaks saama.
(Seda postitust muudeti viimati: 27-02-2015, 12:02 PM ja muutjaks oli 13piisab.)
roostemuundurina olen avastanud ühe, mis on väga odav, aga tundub olevat päris hea. CRCst justkui parem. E-ehituskaubas müüdav HP / HoltzProfi muundur. Manuses on pilt. Pritspudel aitab muundurit õnarustesse kanda.
kuivab / toimib ka mu hetkel ca 5 kraadi juures olevas garaazhis vähem kui 24 tunniga. Puhtal metallil jääb kuivades tavapärane äraharjatav kergelt käsnjas muundurijääk, roostel moodustab aga lakiga sarnaneva kihi, mis on nii tugev, et küünega ei saa kriime peale kraapida. Ilmselt mõjub sellele kihile traathari kui värvieelne karestus, mis kulub tõesti ära
põrnika kerelt leidsin aga materjali, mille kohta küsiks nõu - VW tehas on pool sajandit tagasi topeltplekkide vahele midagi tõrvalaadset pannud ja ilmselt on just see materjal neid teineteise peale keevitatud plekikihte päris hästi kaitsnud. Keevituskuuma saades poeb topeltplekkide vahelt välja, aga küllap on suures plaanis mõistlikult kuumakindel, kuna tehas on ta ju keevitamise eel plekile kandnud. Kas ka meie kaubandusvõrgus on mingeid taoliseid asju saada ning mis-kus täpsemalt?
Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
