Tee läbi õue.
#21

(17-02-2015, 00:14 AM)v6sa Kirjutas:  Kui tema ei taha mõistlikult suhelda, siis saab ju vihjeid anda.
Üsna tõhus on Näiteks millegi Suure Ja Raske parkimine nii, et see teeks läbilendamise keeruliseks. Mitte võimatuks, aga keeruliseks. Näiteks 2 m laiust on keskmisele autole täiesti piisav läbi pääsemiseks. 2,1 m on juba liigne viisakus.
Või: kevad on tulemas, küttepuuvirn vaja kuhugi panna... No vajub vähe laiali. Mis teha...
Talumehel on vahel tarvis kraavi kaevata, eriti kevadel vee ärajuhtimiseks õuelt. Wink  Mitte nii sügavat et sild alt ära tuleb, aga kiiruse mahavõtmiseks parajat. Eks ükskord võib ju kinni ka ajada, aga mitte tingimata liiga hoolikalt. Liigutatud pinnas vajub...Või siis täita liiga hoolikalt, varuga, nii et kõrgem koht jääb. Seda nimetatakse "kiiruse vähendamiseks liikluskorralduslike vahenditega".
Miskipärast meenub pinginaabri pajatus vene kroonu päevilt, kui poistel sai villand öösiti purjus peaga autotöökoja ümbruses rallivatest ohvitseridest. Kusagilt hangitud hiigelsuurele loosungipaberile maaliti püüdlikult tellisseina muster ja riputati see öösel kitsasse vahesse kahe hoone vahel, kust roolijoodikud armastasid läbi kihutada. Kui esimene "lendur" oli sellest -mauhh- läbi kihutanud, korjati pimeduse varjus riismed kähku kokku. Imelikul kombel ei tekkinudki sellest suuremat jama, kuigi kihutaja oli sel ööl juhuslikult päris suurte pagunitega, või pigem just selle pärast. Aga öised kihutamised lõppesid...
Üks meenutus veel.
Sõbra maatükilt armastas naaber oma Belarussiga risti läbi sõita. Mitte kuskilt üle nurga vaid ikka hoovist läbi. Kunagi mõisa ajal olevat sealt tõesti mingi tee läbi läinud. Praegusel ajal on vana tee koht võsas vaevu aimatav ja sõiduautogagi läbitav tee mõlemalt poolt krunti täitsa olemas, üks neist mõisa aegne "jaitse-kamennõi-tšai". Aga ei, vaja oli õkva läbi naabri hoovi sõita, rööpad taga ning puude vahelisest pilust läbi võsa ennast põllule pressida. Jutust ega vihjetest see mees(endine kolhoosi esimees) aru ei saanud. Harjunud peremehena moonakate maa peal talluma. Aitas alles puu ette langetamine. Nüüd see mees ammu manalas ja järeltulijad mõistavad mööda teed sõita küll.

Iga töö tulemus on selle riista nägu, millega seda tehti.
Vasta
#22

   Osalen ka oma arvamusega - Võõrasse valdusesse loata sisenemine on justiitsminister Anvelt i pingutuste toimel muudetud väärteoks , võõrast valdusest varastamine on endiselt kriminaalkuritegu . Sellist seletust kuulsin vikerraadiost ministri enese suust. Saade oli vist " reporteritund" , vahva saade  oli , igasugu karistuspoliitika spetsialistid ( justiitsministeeriumist ikka ) otsisid ja leiutasid seaduseparandusele õigustust . Põhiline oli - midagi pole ju muutunud , vargus on kriminaalkuritegu.
 
  Huvitav , milleks sellised manöövrid ja umbluu selgitused , kas selle pärast , et enamik eestlastest on karistusregistrisse kantud  väärteo toimepanemise eest ja vähemus lisaks veel kriminaalid.

   Politseil on sellises massiliselt karistatud isikutega riigis keeruline politseisse tööle sobivate isikute leidmine ( selliseid väiteid olen kuulnud ) .
  Riigi karistuspoliitika on üldiselt - määrata võimalikult palju ( kriminaalasjades ) tingimisi karistusi , lisaks sunniraha ja rahalisi karistusi. Vangide ülalpidamine on kallis, kuskil tegelikult tuleb sellisel leebel karistuspoliitikal piir ette.

 Maa omanik on suhteliselt kaitsetu loata eravaldusesse sisenenud isiku vastu , politsei soovitab pöörduda kohtusse jne. Politsei siiski seni veel teeb väga head tööd , arvestades , palju nende isikkooseisu on vähendatud .
Vasta
#23

Üks tingimus peaks olema täidetud, võõrale territooriumile siseneja peaks enne sisenemist kindlasti aru saama, et siseneb eravaldusse. Eravaldus peab selleks olema selgelt tähistatud. Aed, suletud värav ja hoiatussildid on kohased. Magistraalkraav, kuusehekk või mõni muu loodusega sarnanev objekt seda pole.

Инвалид информационной воины.
Vasta
#24

(17-02-2015, 16:53 PM)edvard Kirjutas:     Osalen ka oma arvamusega - Võõrasse valdusesse loata sisenemine on justiitsminister Anvelt i pingutuste toimel muudetud väärteoks , võõrast valdusest varastamine on endiselt kriminaalkuritegu .

Väärtegu... mis siis kellegi mahalöömne on....väga väga väär tegu või Big Grin ? Õige tegu pole ju kumbki Smile! Ok, see vist on kuritegu, aga ma siiski eeldan, et kui keegi mu aiavärava maha lööb ja maja poole edasi astub, siis kuritegelikud mõtted sellel inimesel just peas ongi.
 Ma olen muidugi nõus, et kui keegi satub mu maale üle kraavi või kusagilt võsast läbi, siis ei pruugi ta ju teadagi kus ta üldse on aga taraga piiratud ja märkidega tähistatud maale ronimine on väga väga väär. Nad võivad ju seal Toompeal oma seadusi teha ja asjadele ja käitumistele nimesid anda, aga mina lähtun EV Põhiseadusest ja kui seadus on Põhiseadusega vastuolus, siis on see väga väga väär seadus ja ei kehti. Avalik võim aga arvab, et ta võib öelda, et kui keegi kusagile korterisse sisse murdis ja midagi varastada ei jõudnud, et see on siis VÄÄRTEGU...- ehk on vene vägede sissetung Ukrainasse ka väärtegu Smile, .. nad pole ju midagi varastanud Smile....


 Veelkord...- niisiis ütleb põhiseadus kodu kohta järgmist:
 
 Õigus kodu puutumatusele hõlmab üldlevinud käsitluse järgi mitte ainult kodu kui inimese peamist eluruumi, vaid, nagu teise lause sõnastusest nähtub, laiemalt füüsilist ruumi, mida igaüks võib üldlevinud arusaamade järgi pidada tema isiklikuks alaks, kuhu avalik võim ega kolmandad isikud tema loata üldjuhul ei tohi tungida.

PS § 33 ei sätesta õigust kodule (õigust saada ja omada kodu), küll aga keelab selle olemasolul sinna tungimise.
 
  Mulle meeldib sellest kirjakohast aru saada ka nii, et kui avalik võim ei tohi minu kodusse sisse tungida, siis pole tal ka asja sinna sissetungimise kohta arvamust avaldada ja veelvähem seadusi vastu võtta, las iga inimene ise otsustab oma omandisse sissetungimise üle sama isklikult kui isiklik on see omand kuhu sisse tungitakse...mind üldse ei huvita, milline on mõne indiviidi või kasvõi riigi subjektiivne arvamus minu omandi ja selle kaitsmise suhtes, kuna keegi teine ei või teada sellise akti mõju minu vaimsele tervisele. Äkki leitakse veel , et mul on üks muna ka ülearu ja selle äravõtmine ei ole kuritegu- kas ma pean siis sellega nõustuma kui see seaduseks tehakse Smile ?

 Niisiis, kui keegi tungib minu maale (huvitav kas tänu maamaksule on võimalik ka tõlgendada, et ei kuulugi mulle? ), siis kuul pähe ja kompostihunnikusse Big Grin Big Grin !!!


.... no kui teisiti ei saa just Toungue
Vasta
#25

maitus
 Niisiis, kui keegi tungib minu maale (huvitav kas tänu maamaksule on võimalik ka tõlgendada, et ei kuulugi mulle? ), siis kuul pähe ja kompostihunnikusse Big Grin Big Grin !!!


Huvitav,maksame maamaksu aga samas oleme käsist ja jalust seotud. Ei tohi seda teha ja ka toda teha..... ja kelle oma see maa siis on. Isegi kompostihunnikusse ei tohi sind visata..... mis sest,et oled maamaksu tasunud. Big Grin  Muidugi oleme siin ainult lühikest aega külalistena.....

Üleliigne kraam vahetusteks ja realiseerimiseks...... http://nagi.ee/photos/TALUPOEG/sets/298633/

Pakkuda erinevaid veneaegseid kiilrihmasid. Uuri asja!

Üleliigsed veljed ja kummid:
http://nagi.ee/photos/TALUPOEG/sets/407007/
Vasta
#26

(17-02-2015, 03:04 AM)maitus Kirjutas:  Miks nii? Kui linnas keegi võõra hoovi peale ronib, siis ei ole nagu kahtlust, et tegu kriminaalne on,... ma ei näe vahet.  Tegelikult on isegi püssipaugutamine sel juhul õigustatud, ja mitte ainult õhku Smile ....
Ohh...poiss, paistab, et sul ei ole õrna aimugi tulirelva omamisest, kasutamisest, relvaseadusest, hädakaitsest. Ei ole pärs nii kui võõras su õuele satub siis kohe põmm-põmm ja kompostihunnik.
Liigapalju westerneid ja karukonservi ei tee head!
Vasta
#27

(17-02-2015, 23:46 PM)autojuht Kirjutas:  
(17-02-2015, 03:04 AM)maitus Kirjutas:  Miks nii? Kui linnas keegi võõra hoovi peale ronib, siis ei ole nagu kahtlust, et tegu kriminaalne on,... ma ei näe vahet.  Tegelikult on isegi püssipaugutamine sel juhul õigustatud, ja mitte ainult õhku Smile ....
Ohh...poiss, paistab, et sul ei ole õrna aimugi tulirelva omamisest, kasutamisest, relvaseadusest, hädakaitsest. Ei ole pärs nii kui võõras su õuele satub siis kohe põmm-põmm ja kompostihunnik.
Liigapalju westerneid ja karukonservi ei tee head!

 Loe mu viimase postituse viimast lauset- järelikult ikkagi on mingit aimu Big Grin....- ja ega ma nii verehimuline ei ole ka. Püüaks ikka asju inimlikult lahendada. Aga kui mõni mees jutust aru ei saa, ähvardab ja kähmlema kipub, siis võin ma seda igatahes oma elu ja tervise kallale kippumiseks lugeda.
 Aga see westernivärk käib Ameerikas siiani edasi, seal on kodu inimese kindlus ja kui seal keegi ikka läbi lukustatud ukse astub, siis käib ka PÕMM !  ja keegi ei kobise Cool .

 Ehk seletaksid oma käitumist kui mõni mees, nuga peos su uksest sisse trügib....kas küsid siis viisakalt, et mis ta soovib ja hakkad talle moraali lugama või arvad, et  et ta tuli siis ekskursioonile või jumalasõna kuulutama? Big Grin

Karukonserve ei söö, aga ma puistan igale toidule kuivatatud tiigri pulbrit Big Grin!
Vasta
#28

(18-02-2015, 00:03 AM)maitus Kirjutas:  
(17-02-2015, 23:46 PM)autojuht Kirjutas:  
(17-02-2015, 03:04 AM)maitus Kirjutas:  Miks nii? Kui linnas keegi võõra hoovi peale ronib, siis ei ole nagu kahtlust, et tegu kriminaalne on,... ma ei näe vahet.  Tegelikult on isegi püssipaugutamine sel juhul õigustatud, ja mitte ainult õhku Smile ....
Ohh...poiss, paistab, et sul ei ole õrna aimugi tulirelva omamisest, kasutamisest, relvaseadusest, hädakaitsest. Ei ole pärs nii kui võõras su õuele satub siis kohe põmm-põmm ja kompostihunnik.
Liigapalju westerneid ja karukonservi ei tee head!

 Loe mu viimase postituse viimast lauset- järelikult ikkagi on mingit aimu Big Grin....- ja ega ma nii verehimuline ei ole ka. Püüaks ikka asju inimlikult lahendada. Aga kui mõni mees jutust aru ei saa, ähvardab ja kähmlema kipub, siis võin ma seda igatahes oma elu ja tervise kallale kippumiseks lugeda.
 Aga see westernivärk käib Ameerikas siiani edasi, seal on kodu inimese kindlus ja kui seal keegi ikka läbi lukustatud ukse astub, siis käib ka PÕMM !  ja keegi ei kobise Cool .

 Ehk seletaksid oma käitumist kui mõni mees, nuga peos su uksest sisse trügib....kas küsid siis viisakalt, et mis ta soovib ja hakkad talle moraali lugama või arvad, et  et ta tuli siis ekskursioonile või jumalasõna kuulutama? Big Grin

Karukonserve ei söö, aga ma puistan igale toidule kuivatatud tiigri pulbrit Big Grin!
OT 

Eks relvaseadus on üks asi, aga mulle üks kohalik politseinik ütles "suusõnaliselt" (kohtus läbi ei läheks), et kui lased, siis lase kindlasti maha. Muidu hakka veel kohut käima. (põhjuseid on mitmeid, kuidas süüdi jääb laskja, mitte varas ega mustlane või kahtlane pervert jne.)

Teemasse ka.

Esimene soovitus on kohalikust omavalitsusest saada kirjalik kinnitus selle kohta, et naabrit on teavitatud hetkel heast tavast kasutatava tee sulgemisest.
Kui kirjalik kiri on enda poolt naabrile antud ja ka kohalik omavalitsus on kirjalikult teavitanud ühte naabrit teise naabri soovist, siis on vabad käed totaalselt. Kaeva kraav, künna üles, mida iganes.

Kui kirjalikult teavitatud ei ole, siis kohtunikud/advokaadid võivad leida ägedaid lahendusi asjale. (Eestis on kõik võimalik)

Võid ka suusõnaliselt teavitada naabrit, aga seda pead filmima, et ei oleks ainult sõna sõna vastu hilisemates vaidlustes. ( tuleb äkki võsapets külla või keegi muu säärane, siis hea näidata)

Mine tea, äkki loll tuleb veel elu- või varakallale. Kui ei ole kodus, paneb veel maja põlema. (igasugu lolle on olemas)

Kasvõi nt: meie vallas peab naabrit teavitama ja naabrilt saama nõusoleku, et piirimaad metsast (või metsas) puhastada.
Vallalt pead võtma ehitusloa, kui tahad õunapuud istutada, kuna ilma nõusolekuta ei või tegelikult rohkem kui 30 cm maase kaevata. 

Poliitika on äge, ja alati leiab lolle, kes seaduse auke ära kasutavad.

Come to the dark side, we have cookies!
Vasta
#29

(18-02-2015, 00:20 AM)phyl Kirjutas:  Teemasse ka.

Esimene soovitus on kohalikust omavalitsusest saada kirjalik kinnitus selle kohta, et naabrit on teavitatud hetkel heast tavast kasutatava tee sulgemisest.
Kui kirjalik kiri on enda poolt naabrile antud ja ka kohalik omavalitsus on kirjalikult teavitanud ühte naabrit teise naabri soovist, siis on vabad käed totaalselt. Kaeva kraav, künna üles, mida iganes.
Sellise kirja üleandmine naabrile eeldab ka arvatavasti teatud protseduure, et ei saaks väita, et sellist kirja olemaski pole olnud ?
Vasta
#30

(18-02-2015, 00:29 AM)maitus Kirjutas:  
(18-02-2015, 00:20 AM)phyl Kirjutas:  Teemasse ka.

Esimene soovitus on kohalikust omavalitsusest saada kirjalik kinnitus selle kohta, et naabrit on teavitatud hetkel heast tavast kasutatava tee sulgemisest.
Kui kirjalik kiri on enda poolt naabrile antud ja ka kohalik omavalitsus on kirjalikult teavitanud ühte naabrit teise naabri soovist, siis on vabad käed totaalselt. Kaeva kraav, künna üles, mida iganes.
Sellise kirja üleandmine naabrile eeldab ka arvatavasti teatud protseduure, et ei saaks väita, et sellist kirja olemaski pole olnud ?
 Pole veel kuulnud, et tähtkirjasid enam ei edastataks või et ei saaks digiallkirjastatult meili saata. Viimasel juhul soodne võimalus koopia sama soojaga ka omavalitsusüksusesse saata.

_______________________
Koledate Kastikate Klubi
Vasta
#31

(18-02-2015, 00:29 AM)maitus Kirjutas:  
(18-02-2015, 00:20 AM)phyl Kirjutas:  Teemasse ka.

Esimene soovitus on kohalikust omavalitsusest saada kirjalik kinnitus selle kohta, et naabrit on teavitatud hetkel heast tavast kasutatava tee sulgemisest.
Kui kirjalik kiri on enda poolt naabrile antud ja ka kohalik omavalitsus on kirjalikult teavitanud ühte naabrit teise naabri soovist, siis on vabad käed totaalselt. Kaeva kraav, künna üles, mida iganes.
Sellise kirja üleandmine naabrile eeldab ka arvatavasti teatud protseduure, et ei saaks väita, et sellist kirja olemaski pole olnud ?

Eeldab küll tegelikult jah. 
Kõige lihtsam on ise käest kätte anda ja filmida olukorda. 

Mingeid ametivõime pole mõtet kaasata. Filmimise asemel võid ka kirjutada kahepoolse leppe (käsikirjas), mida mõlemad pooled tunnustavad altkirjade ja isikut tõendava dokumendi numbriga. (siis peaks kindel olema, et pole võltsitud).

Kuid seda viimast arvatavasti ei juhtu, kui inimene kuuleb millest teda teavitatakse ja millega ta vabatahtlikult/sunniviisiliselt nõustub/peab nõustuma.

Come to the dark side, we have cookies!
Vasta
#32

(18-02-2015, 00:39 AM)DevilDeVille Kirjutas:  
(18-02-2015, 00:29 AM)maitus Kirjutas:  
(18-02-2015, 00:20 AM)phyl Kirjutas:  Teemasse ka.

Esimene soovitus on kohalikust omavalitsusest saada kirjalik kinnitus selle kohta, et naabrit on teavitatud hetkel heast tavast kasutatava tee sulgemisest.
Kui kirjalik kiri on enda poolt naabrile antud ja ka kohalik omavalitsus on kirjalikult teavitanud ühte naabrit teise naabri soovist, siis on vabad käed totaalselt. Kaeva kraav, künna üles, mida iganes.
Sellise kirja üleandmine naabrile eeldab ka arvatavasti teatud protseduure, et ei saaks väita, et sellist kirja olemaski pole olnud ?
 Pole veel kuulnud, et tähtkirjasid enam ei edastataks või et ei saaks digiallkirjastatult meili saata. Viimasel juhul soodne võimalus koopia sama soojaga ka omavalitsusüksusesse saata.

Ükski seadus ei kohusta eestis inimest kirja vastu võtma ega postkasti juures käima. Digimaailmas pole inimene ka kohustatud postkasti kontrollima.

Come to the dark side, we have cookies!
Vasta
#33

(18-02-2015, 00:43 AM)phyl Kirjutas:  
(18-02-2015, 00:39 AM)DevilDeVille Kirjutas:  
(18-02-2015, 00:29 AM)maitus Kirjutas:  
(18-02-2015, 00:20 AM)phyl Kirjutas:  Teemasse ka.

Esimene soovitus on kohalikust omavalitsusest saada kirjalik kinnitus selle kohta, et naabrit on teavitatud hetkel heast tavast kasutatava tee sulgemisest.
Kui kirjalik kiri on enda poolt naabrile antud ja ka kohalik omavalitsus on kirjalikult teavitanud ühte naabrit teise naabri soovist, siis on vabad käed totaalselt. Kaeva kraav, künna üles, mida iganes.
Sellise kirja üleandmine naabrile eeldab ka arvatavasti teatud protseduure, et ei saaks väita, et sellist kirja olemaski pole olnud ?
 Pole veel kuulnud, et tähtkirjasid enam ei edastataks või et ei saaks digiallkirjastatult meili saata. Viimasel juhul soodne võimalus koopia sama soojaga ka omavalitsusüksusesse saata.

Ükski seadus ei kohusta eestis inimest kirja vastu võtma ega postkasti juures käima. Digimaailmas pole inimene ka kohustatud postkasti kontrollima.

Sellisel juhul on olemas ametlikud teadaanded, milles avaldamine võrdub õiguslikult kättetoimetamisega. Loomulikult saab lontruse alati ka elusastpeast kinni püüda.

_______________________
Koledate Kastikate Klubi
Vasta
#34

(18-02-2015, 00:43 AM)phyl Kirjutas:  Ükski seadus ei kohusta eestis inimest kirja vastu võtma ega postkasti juures käima. Digimaailmas pole inimene ka kohustatud postkasti kontrollima.

Kas ikka on nii, siis ei peaks ju ühtegi arvet maksma ja väidaks, et ei ole arvet saanudki. Tegelikkuses on siis aga kohtutäiturit oodada ja võimalus tükk maad rohkem maksta Smile
Vasta
#35

(17-02-2015, 23:07 PM)maitus Kirjutas:   
 Niisiis, kui keegi tungib minu maale (huvitav kas tänu maamaksule on võimalik ka tõlgendada, et ei kuulugi mulle? ), siis kuul pähe ja kompostihunnikusse Big Grin Big Grin !!!
Seenelkäik kipub vägisi ohtlikuks ürituseks muutuma. Nii kui metsas ära eksid või kogemata eramaale satud, kohe -PÕMM !- ja kompostihunnikusse sõit...  Rolleyes
Aga selle teesuluga ... No kui kuidagi muidu enam ei saa, siis tormiga võib ju mõni puu teele kukkuda. Alguses vääramatu jõud ja siis väärikas jõuetus selle ärakoristamisel.

Iga töö tulemus on selle riista nägu, millega seda tehti.
Vasta
#36

Lõuksi anda, kraav läbi tee ja kuul kõhtu on muidugi palju ägedam kui igav paberi- ja dokumendimajandus. Ja kui vaidluse teisele poolele sellised argumendid mõistlikud tunduvad, siis on ju kõik suurepärane ja probleemid lahendatakse lausa päevade kui mitte tundidega.

Aga et siit teemast noorematele lugejatele ekslikku arusaama ei jääks, siis peaks arvestama ka sellega, mis on avalikule teele juurdepääsu reguleerivate õigusaktide eesmärgiks. Eesmärk ei ole mitte see, et igaüks saaks oma kinnistul kuninglikus üksinduses ja mistahes piiranguteta valitseda vaid see, et elu võimalikult mõistlikult toimiks. Küsimuses kirjeldatud juurdepääs on toiminud aastaid, teise kinnistu omanik on seda kasutanud ja teeomanik on seda talunud. Eesti on täis untsukeeratud tagastamiste ja erastamiste tulemusena avalikult kasutatavale teele juurdepääsuta jäänud kinnistuid ja elamuid. Konkreetseid asjaolusid teadmata ei saa eeldada seda, et pelgalt teavitamisega saab tee kinni panna või likvideerida. Aga sellega ma oma targutamise ka lõpetan, sest eks ka kõrvalt on pigem huvitav jälgida üht head kaklust kui igavat paberimajandust.
Vasta
#37

Aitäh kaasaelajatele.

Lõuksi andmine pole minu jaoks probleem. Samuti on olemas relvaluba ja kapp damasseri raudu täis. Aga see kisuks westerniks kätte ära ja kulmineeruks kindlasti õigusorganite kõrgendatud tähelepanuga minu isiku suhtes.
Samuti on meil juba üks "Tõde ja Õigus" olemas, milleks duubeldada. Viskasin selle probleemi siia eesmärgiga ammutada rahvatarkust, sest kindlasti on veel kedagi kes samade või enam vähem samade probleemidega kokku puutunud. Ja tuli häid vihjeid. Kevadeni on veel aega, eks proovin üht teist veel kangutada, kuigi hetkel on mingi visioon juba olemas.
 
Nagu keegi just märkis, et juurdepääs on toiminud aastaid. Kuid senini taluvuse piires. Ajalooliselt oli väljapääs sellel talukohal hoopis teisele poole. Ja kui talumees tahtis kasutada praegu kasutatavat teed pidi ta kaks päeva tööd tegema ühe kuu pikkuse läbipääsu tarvis minu valduses oleva talukoha heaks. Alles nõuka aja lõpus hakati kasutama aktiivsemalt seda teed ja alates sügisest on aktiivsus äärmiselt suur.
Olen uurinud võimalust ametlikult teatavaks teha et soovin teed sulgeda kuid maakorraldaja väitel ametlikku kirja teha ei saa kuna tee pole kusagil arvel ja on täielikult eraomand ning otsustan ainult mina, kas künnan üles või leian mingi muu lahendi. 
 
Muu lahend on olemas looduspargi poolt antud loa näol uue tee rajamiseks mööda piiripeenart. Kevadel lükkan selle buldooseriga siledaks ja annan kasutusse. Kuna hetkel kasutada olev tee on ka pinnastee siis on vifti-vifti. Kui jorss soovib sõita mööda korralikku teed vedagu ise kruus peale.
Minu arust sellisel juhul olen ise viisakalt mangust välja astunud ja " Võsa Pets" ning "Kaua võib" ei tohiks mingil juhul minu tagasihoidliku isiku vastu huvi tunda.   

Aquila captas non muscas.
Vasta
#38

Sellel pinnasteel oleks hea kui saaks korra kultivaatoriga risti läbi sõita,tekitaks mitu mõnusat lamavat menti ja ei mingit kihutamist Big Grin
Vasta
#39

Sama olukord olnud mõned aastad tagasi. Tee möödus 2 meetrit trepist ja kasutusel olnud vist juba 100 aastat.
Minul nagu probleemi polnudki, naaber käis harva. Probleem tekkis naabril kes kardab koeri, umbes nii et vii koerad kodust minema, tema ei julge muidu läbi minu hoovi minna. Lahendasin probleemi aia ehitusega, et koerad naabri kallale ei pääseks. Seaduski ütleb, et koduloomi tuleb nii hoida, et nad ei ohustaks teisi inimesi. Peale seda tuli uksetaha, et tehku ma talle värav. Mida kuradit sa selle väravaga teed kui sa koeri kardad :  Tulemus: naaber mind enam ei tereta ja seda kõike ca. 100 meetrise ringi pärast.
Kunagi kui ta veel läbi pääses sain korra sõimata, et lumevalli ta rajale ette lükkasin  Smile  
Kui ikka heaga ei saa tuleb julmalt teha.
Vasta
#40

(18-02-2015, 14:31 PM)klemm Kirjutas:  Lahendasin probleemi aia ehitusega, et koerad naabri kallale ei pääseks. Seaduski ütleb, et koduloomi tuleb nii hoida, et nad ei ohustaks teisi inimesi. 
Teist nii mõistlikku koeraomanikku annab lausa otsida! Aia ehitus ei ole teps mitte odav lõbu. Mida sellel naabril seal veel õiendada on? Või sain ma millestki valesti aru?
Aga Daffi plaan tundub samuti suuremeelne. Teeb oma kulu ja kirjadega jorsile uue tee kihutamiseks. Selle valmimisel võib praeguse tee koha peale kasvõi tiigi kaevata, kui teed kuskile üles tähendatud pole. Peaasi et naabrit päris ummuksisse ei jäta, siis ei saa ta midagi kobiseda.

Iga töö tulemus on selle riista nägu, millega seda tehti.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne