Mõistusevastased manöövrid liikluses

Teemasse tagasi tulles küsimus (veoautojuhtidele) - miks teinekord sõidab mitu veoautot maanteel ühe nina teise sabas kinni? Tekivad kolonnid ja möödumine korda 2 keerulisem. 
Vasta

Kui jätta kõrvale liikluskultuur,siis tuules sõitmine teatavasti alati lihtsam,odavam,jne..
 Nii on jalgrattagagi 100 kmt. kätte saadud.
Vasta

(01-03-2015, 21:44 PM)linnuke Kirjutas:  OK.Webasto tarbib 200 g tunnis.Aga kui palju vana dislapada.Niiet,ehk ikkagi parem alternatiiv.Ja puudub ka dislamootori möla hommikuse akna all.
  
Webasto tehnilistes andmetes on ca. 0.5l tunnis ja keskmine diiselauto kulutab ca. 0.6l tunnis +kat jm. puhastavad seadmed.
kero müriseb valjemini kui korras kaasaegne diisel.
Uskumatud mõelge veel kumb on keskonnasõbralikum.
Vasta

Kuna Eestis on teed nii lühikesed ja autosid nii palju siis ei mahu kõik autod teedele ära kui veoautod hoiavad seadusega ettenähtud pikivahet. 

Aquila captas non muscas.
Vasta

(01-03-2015, 22:06 PM)autojuht Kirjutas:  
(01-03-2015, 21:44 PM)linnuke Kirjutas:  OK.Webasto tarbib 200 g tunnis.Aga kui palju vana dislapada.Niiet,ehk ikkagi parem alternatiiv.Ja puudub ka dislamootori möla hommikuse akna all.
  
Webasto tehnilistes andmetes on ca. 0.5l tunnis ja keskmine diiselauto kulutab ca. 0.6l tunnis +kat jm. puhastavad seadmed.
kero müriseb valjemini kui korras kaasaegne diisel.
Uskumatud mõelge veel kumb on keskonnasõbralikum.

Ei tea mis ajastu webastost jutt, aga ei ole enda masinatel(ajavahemikus 1999-2012) ühegi webasto või eberi müra maja eest tuppa kuulda. Ja autos istudes kostab salongi vent valjemini kui kõhu all tuksuv webasto. Kõrvalseisvat töötava mootoriga autot kuulen üle ahju igal juhul. See jutt lärmavast webastost on ilmselt mingi surmaeelses agoonias ventika laagritega ahjust tulnud vms, mitte korras asjast.
Webasto kulutatud kütusest enamus läheb siiski soojatootmisele, uuema diisli põristamisel tuppa jõudev leige õhk on kõrge kasuteguriga mootori ringiajamisest üle jäänud kõrvalprodukt. Ei sealt sooja palju tule...
Vasta

(01-03-2015, 21:58 PM)speedsta Kirjutas:  Teemasse tagasi tulles küsimus (veoautojuhtidele) - miks teinekord sõidab mitu veoautot maanteel ühe nina teise sabas kinni? Tekivad kolonnid ja möödumine korda 2 keerulisem. 

Arvatavasti esimene neist kõige aeglasem ja kiiremad ei saa mööda, kuna isegi mõne kilomeetrise tunnikiiruse vahe ei võimalda möödasõitu. Või siis vene autovedajad Big Grin
Vasta

(01-03-2015, 23:35 PM)ZIL 131 Kirjutas:  
(01-03-2015, 21:58 PM)speedsta Kirjutas:  Teemasse tagasi tulles küsimus (veoautojuhtidele) - miks teinekord sõidab mitu veoautot maanteel ühe nina teise sabas kinni? Tekivad kolonnid ja möödumine korda 2 keerulisem. 

Arvatavasti esimene neist kõige aeglasem ja kiiremad ei saa mööda...
Sama tähelepanek siin. Muide, kunagi Soome vahet sõites nägin Tallinnast Helsinki laeva pealt tulles ja Pärnu poole sõites samu autosid trassil. Võib olla mõni kiirem sai eest minema, aga kamba kõige aeglasem( või ka mõni juhuslik) korjas kogu laevalt tulijate massi endale sappa. Raske koormaga rekkad, milledel kiirendus lahja + üsna tihedalt vastutulijaid + kurvid, kus kaugele ette ei näe ja nii need kolonnid moodustuvad.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

Kõige hullemad kolonnide tekitajad on need tüübid kes oma kütte on maha müünud ja nüüd üritatakse ökonoomitada 80km/h , et kuidagi omadega välja tulla. Kallurimehed ja PL, SK, SZ, HR tunnust omavad autod on tavaliselt selle paraadi autorid.

Tagant lähenev kiirem veok aga võtab sappa, ootamaks võimalust sellest klounist mööda saada. Kuna aga "Mercedes pole Messerschmitt" ja oma kiirendusega ei hiilga siis võetaksegi võimalikult lähedale, et möödasõidu maa ja aeg oleks võimalikult lühikesed ning jäädakse ootama võimalust möödasõiduks. Sellise  manöövriga aga tekkibki olukord kus sõiduauto, jõudnud kolonnile järgi, peab jääma sappa töllerdama kuna vahele ei pääse olematu pikivahe tõttu. 
Sõiduautode lohutuseks võib öelda, et nemad pole ainukesed kes selle olukorraga rahul pole.  Kolonni juhtiv töllmokk on ainuke  valitsevat olukorda nautiv autojuht selles kambas. Järgmised veokijuhid on enamjaolt võimelised selle esimese aga ilma soolata ära sööma.

Aquila captas non muscas.
Vasta

(02-03-2015, 10:49 AM)Daff Kirjutas:  Kuna aga "Mercedes pole Messerschmitt" ja oma kiirendusega ei hiilga siis võetaksegi võimalikult lähedale, et möödasõidu maa ja aeg oleks võimalikult lühikesed ning jäädakse ootama võimalust möödasõiduks.
Sellega ma päris nõus ei ole. Kui kiirendust netu, siis lastakse vahe just hästi suureks. Vähemalt vanasti tehti nii. See annab võimaluse alustada kiiruse kogumist enne vastassuunavööndi "vallutamist". Tõsi küll, see nõuab head ajastamist.
Nina kannu vahel sõit ehk rohkem kartusest, et väiksemad hakkavad läbi kolonni nõeluma ja nullivad niimoodi rekka möödasõiduvõimalused üldse ära. Ega siin paremat lahendust vist ole kui neljarealine tee.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

Kas just lahendus aga väikestel teedel, ehk kõigil eesti teedel siis, on saksamaal veoauto kiirus70km/h ja väiksed 100km/h. Väiksed peaks siis ilusti mööda saama. Kiirteel loomulikult võivad siis kes 90 kes 85 sõita. 
Pole küll ise seadust lugenud vaid info tv-st pärit aga nii nad ka umbes sõidavad
Vasta

PHP Kood:
<?php 
Kaubavedu
[Saksamaa ] Piirkiirused

asulas
,
veoautod (kogukaal 2.8 t - 7.5 t) 50 km/h
veoautod
(kogukaal > 7.5 t) 50 km/h
poolhaagisega autorong 50 km
/h
täishaagisega autorong 50 km
/h
ohtlik vedu 50 km
/h

asulavälisel teel
, segaliiklusega teed
veoautod
(kogukaal 2.8 t - 7.5 t) 80 km/h
veoautod
(kogukaal > 7.5 t) 60 km/h
poolhaagisega autorong 60 km
/h
täishaagisega autorong 60 km
/h

neljarealised teed
,
veoautod (kogukaal 2.8 t - 7.5 t) 80 km/h
veoautod
(kogukaal > 7.5 t) 60 km/h
poolhaagisega autorong 60 km
/h
täishaagisega autorong 60 km
/h

kiirteed
,
veoautod (kogukaal 2.8 t - 7.5 t) 80 km/h
veoautod
(kogukaal > 7.5 t) 80 km/h
poolhaagisega autorong 80 km
/h
täishaagisega autorong 80 km
/h

NB
! udus , vihmas või sumesajus, kui nähtavus on 50 m, kehtib piirkiirus 50 km/h kõikidel teedel.
Kui nähtavus on vähenenud alla 50 m on möödasõit rangelt keelatud.
Kehtivad suurima lubatud kogukaaluga üle 7.5 t, nii veoautodele kui ka täishaagistele kõikidel teedel.

Üksikasjalik informatsioon on võimalik saada:
Bundesverband Güterkraftverkehr und Logistik (BGL) e.V.
Breitenbachstr. 1
D
-60487 Frankfurt-am-Main
tel
: (+49 69)79 19-0
Allikas: ERAA
Seega peaks analoogsete nõuete juures veokid sõitma eestis kõik 60 km/h, kuna kiirteid meil ei ole. Olge optimistlikud ja ärge virisege aeglaste veokite üle, seltsimehed, olukord võib ainult halvemaks minna!

Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta

(02-03-2015, 15:21 PM)Wiki432 Kirjutas:  
PHP Kood:
<?php 
Kaubavedu
[Saksamaa ] Piirkiirused

asulas
,
veoautod (kogukaal 2.8 t - 7.5 t) 50 km/h
veoautod
(kogukaal > 7.5 t) 50 km/h
poolhaagisega autorong 50 km
/h
täishaagisega autorong 50 km
/h
ohtlik vedu 50 km
/h

asulavälisel teel
, segaliiklusega teed
veoautod
(kogukaal 2.8 t - 7.5 t) 80 km/h
veoautod
(kogukaal > 7.5 t) 60 km/h
poolhaagisega autorong 60 km
/h
täishaagisega autorong 60 km
/h

neljarealised teed
,
veoautod (kogukaal 2.8 t - 7.5 t) 80 km/h
veoautod
(kogukaal > 7.5 t) 60 km/h
poolhaagisega autorong 60 km
/h
täishaagisega autorong 60 km
/h

kiirteed
,
veoautod (kogukaal 2.8 t - 7.5 t) 80 km/h
veoautod
(kogukaal > 7.5 t) 80 km/h
poolhaagisega autorong 80 km
/h
täishaagisega autorong 80 km
/h

NB
! udus , vihmas või sumesajus, kui nähtavus on 50 m, kehtib piirkiirus 50 km/h kõikidel teedel.
Kui nähtavus on vähenenud alla 50 m on möödasõit rangelt keelatud.
Kehtivad suurima lubatud kogukaaluga üle 7.5 t, nii veoautodele kui ka täishaagistele kõikidel teedel.

Üksikasjalik informatsioon on võimalik saada:
Bundesverband Güterkraftverkehr und Logistik (BGL) e.V.
Breitenbachstr. 1
D
-60487 Frankfurt-am-Main
tel
: (+49 69)79 19-0
Allikas: ERAA
Seega peaks analoogsete nõuete juures veokid sõitma eestis kõik 60 km/h, kuna kiirteid meil ei ole. Olge optimistlikud ja ärge virisege aeglaste veokite üle, seltsimehed, olukord võib ainult halvemaks minna!Me oleme vist ainus EU riik, kus suured 90km/h sõita tohivad.

Ja ilmselt ei lähe väga kaua, kuni siin ka ära represseeritakse, meie olusid arvestades laksust 60km/h peale.
Vasta

Ära kutsu välja kurje vaime! 60 km/h Big Grin
Vasta

2 täitsa asjalikku linki
http://en.wikipedia.org/wiki/Speed_limits_by_country 
http://ec.europa.eu/transport/road_safet...dex_et.htm
Vasta

Teine leht annab Eestis lubatud alkoholi piirmääraks 0,2 g/l.
Kuidas saab sellist lehte muus osas uskuda?

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta

(08-03-2015, 14:02 PM)Marko Kirjutas:  Teine leht annab Eestis lubatud alkoholi piirmääraks 0,2 g/l.
Kuidas saab sellist lehte muus osas uskuda?
Aga JOOBE mõisteks ongi 0,2! Ehk on see igavene rumalus, kus 0,01 sõita ei tohi aga midagi teha ka ei sa sest tegu pole joobega. See on "mittemidagi", jääb isegi mõõtmisvigade ja inimeste looduslike omapärade piiresse aga sõita ka ei tohi. Jutt siis veretesti kui ainsa tõese vastusega saadavad tulemused, see väljahingatav õhk ongi täpselt ee, millena kõlab: soe õhk aka mula. Ehk 0,00-0,19 millgrammi alkoholi grammis veres ei olegi midagi. 0,2 juba on. 
Vasta

(08-03-2015, 16:46 PM)PlyVal64 Kirjutas:  
(08-03-2015, 14:02 PM)Marko Kirjutas:  Teine leht annab Eestis lubatud alkoholi piirmääraks 0,2 g/l.
Kuidas saab sellist lehte muus osas uskuda?
Aga JOOBE mõisteks ongi 0,2! Ehk on see igavene rumalus, kus 0,01 sõita ei tohi aga midagi teha ka ei sa sest tegu pole joobega. See on "mittemidagi", jääb isegi mõõtmisvigade ja inimeste looduslike omapärade piiresse aga sõita ka ei tohi. Jutt siis veretesti kui ainsa tõese vastusega saadavad tulemused, see väljahingatav õhk ongi täpselt ee, millena kõlab: soe õhk aka mula. Ehk 0,00-0,19 millgrammi alkoholi grammis veres ei olegi midagi. 0,2 juba on. 

Minu mälu järgi on see "määramatu" osa 0,2 promilli just veresisalduses. G/l ühikut kasutatakse väljahingatava õhu kohta, selle näit tuleb aga veresisalduse saamiseks korrutada kahega. 
Loomulikult on gramm liitri kohta sisuliselt sama, mis promill (ehk üks tuhandik), kuid antud ühikut veresisalduse määramise puhul ei kasutata.
Vasta

Täna isegi mõistusevastast. Sel aastal esimest korda tsikliga alevisse, ptüi ikka Abja linna mööda käänulist teed. Imelik sõita, midagist rattal viga- väga tuli külg kurvides maha vajutada. Sirgel silm spidomeetrile- selge, 130 juba. Kiirusetunnetus paari vaikse kuuga kadunud. Nii et pidage vanasõna meeles!
Vasta

Mina kahetsesin täna et pardakaamerat pole suutnud soetada. Oleks saanud üles panna video kahe debiiliku võiduajamisest Pärnu kesklinnas. Enne silmist kadumist tehti tumeroosa fooritulega uljas vasakpööre. 
Kohe näha et kevad käes. Maal käies oli aknapealne uimaseid kärbseid täis. Ikka zumm-zumm ja kolaki! vastu akent. Nii ka liikluses igal kevadel...

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

Väiksed autod teevad järgnevas videos olevat manöövrit seal üsna tihti, aga et ka kolleeg niimoodi... Soovin tervet mõistust, mis seal ikka. Kui video HD peale panna ja ekraanisuuruselt vaadata, siis on näha, et vasakpoolsed topeltrattad käivad korra lukku ära.

https://www.youtube.com/watch?v=ljQQ51FgIkg&feature=youtu.be
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: janek p, 8 külali(st)ne