01-03-2015, 21:58 PM
Teemasse tagasi tulles küsimus (veoautojuhtidele) - miks teinekord sõidab mitu veoautot maanteel ühe nina teise sabas kinni? Tekivad kolonnid ja möödumine korda 2 keerulisem.
(01-03-2015, 21:44 PM)linnuke Kirjutas: OK.Webasto tarbib 200 g tunnis.Aga kui palju vana dislapada.Niiet,ehk ikkagi parem alternatiiv.Ja puudub ka dislamootori möla hommikuse akna all.Webasto tehnilistes andmetes on ca. 0.5l tunnis ja keskmine diiselauto kulutab ca. 0.6l tunnis +kat jm. puhastavad seadmed.
(01-03-2015, 22:06 PM)autojuht Kirjutas:(01-03-2015, 21:44 PM)linnuke Kirjutas: OK.Webasto tarbib 200 g tunnis.Aga kui palju vana dislapada.Niiet,ehk ikkagi parem alternatiiv.Ja puudub ka dislamootori möla hommikuse akna all.Webasto tehnilistes andmetes on ca. 0.5l tunnis ja keskmine diiselauto kulutab ca. 0.6l tunnis +kat jm. puhastavad seadmed.
kero müriseb valjemini kui korras kaasaegne diisel.
Uskumatud mõelge veel kumb on keskonnasõbralikum.
(01-03-2015, 21:58 PM)speedsta Kirjutas: Teemasse tagasi tulles küsimus (veoautojuhtidele) - miks teinekord sõidab mitu veoautot maanteel ühe nina teise sabas kinni? Tekivad kolonnid ja möödumine korda 2 keerulisem.
(01-03-2015, 23:35 PM)ZIL 131 Kirjutas:Sama tähelepanek siin. Muide, kunagi Soome vahet sõites nägin Tallinnast Helsinki laeva pealt tulles ja Pärnu poole sõites samu autosid trassil. Võib olla mõni kiirem sai eest minema, aga kamba kõige aeglasem( või ka mõni juhuslik) korjas kogu laevalt tulijate massi endale sappa. Raske koormaga rekkad, milledel kiirendus lahja + üsna tihedalt vastutulijaid + kurvid, kus kaugele ette ei näe ja nii need kolonnid moodustuvad.(01-03-2015, 21:58 PM)speedsta Kirjutas: Teemasse tagasi tulles küsimus (veoautojuhtidele) - miks teinekord sõidab mitu veoautot maanteel ühe nina teise sabas kinni? Tekivad kolonnid ja möödumine korda 2 keerulisem.
Arvatavasti esimene neist kõige aeglasem ja kiiremad ei saa mööda...
(02-03-2015, 10:49 AM)Daff Kirjutas: Kuna aga "Mercedes pole Messerschmitt" ja oma kiirendusega ei hiilga siis võetaksegi võimalikult lähedale, et möödasõidu maa ja aeg oleks võimalikult lühikesed ning jäädakse ootama võimalust möödasõiduks.Sellega ma päris nõus ei ole. Kui kiirendust netu, siis lastakse vahe just hästi suureks. Vähemalt vanasti tehti nii. See annab võimaluse alustada kiiruse kogumist enne vastassuunavööndi "vallutamist". Tõsi küll, see nõuab head ajastamist.
<?php
Kaubavedu
[Saksamaa ] Piirkiirused
asulas,
veoautod (kogukaal 2.8 t - 7.5 t) 50 km/h
veoautod (kogukaal > 7.5 t) 50 km/h
poolhaagisega autorong 50 km/h
täishaagisega autorong 50 km/h
ohtlik vedu 50 km/h
asulavälisel teel, segaliiklusega teed
veoautod (kogukaal 2.8 t - 7.5 t) 80 km/h
veoautod (kogukaal > 7.5 t) 60 km/h
poolhaagisega autorong 60 km/h
täishaagisega autorong 60 km/h
neljarealised teed,
veoautod (kogukaal 2.8 t - 7.5 t) 80 km/h
veoautod (kogukaal > 7.5 t) 60 km/h
poolhaagisega autorong 60 km/h
täishaagisega autorong 60 km/h
kiirteed,
veoautod (kogukaal 2.8 t - 7.5 t) 80 km/h
veoautod (kogukaal > 7.5 t) 80 km/h
poolhaagisega autorong 80 km/h
täishaagisega autorong 80 km/h
NB! udus , vihmas või sumesajus, kui nähtavus on 50 m, kehtib piirkiirus 50 km/h kõikidel teedel.
Kui nähtavus on vähenenud alla 50 m on möödasõit rangelt keelatud.
Kehtivad suurima lubatud kogukaaluga üle 7.5 t, nii veoautodele kui ka täishaagistele kõikidel teedel.
Üksikasjalik informatsioon on võimalik saada:
Bundesverband Güterkraftverkehr und Logistik (BGL) e.V.
Breitenbachstr. 1
D-60487 Frankfurt-am-Main
tel: (+49 69)79 19-0
(02-03-2015, 15:21 PM)Wiki432 Kirjutas:PHP Kood:<?php
Kaubavedu
[Saksamaa ] Piirkiirused
asulas,
veoautod (kogukaal 2.8 t - 7.5 t) 50 km/h
veoautod (kogukaal > 7.5 t) 50 km/h
poolhaagisega autorong 50 km/h
täishaagisega autorong 50 km/h
ohtlik vedu 50 km/h
asulavälisel teel, segaliiklusega teed
veoautod (kogukaal 2.8 t - 7.5 t) 80 km/h
veoautod (kogukaal > 7.5 t) 60 km/h
poolhaagisega autorong 60 km/h
täishaagisega autorong 60 km/h
neljarealised teed,
veoautod (kogukaal 2.8 t - 7.5 t) 80 km/h
veoautod (kogukaal > 7.5 t) 60 km/h
poolhaagisega autorong 60 km/h
täishaagisega autorong 60 km/h
kiirteed,
veoautod (kogukaal 2.8 t - 7.5 t) 80 km/h
veoautod (kogukaal > 7.5 t) 80 km/h
poolhaagisega autorong 80 km/h
täishaagisega autorong 80 km/h
NB! udus , vihmas või sumesajus, kui nähtavus on 50 m, kehtib piirkiirus 50 km/h kõikidel teedel.
Kui nähtavus on vähenenud alla 50 m on möödasõit rangelt keelatud.
Kehtivad suurima lubatud kogukaaluga üle 7.5 t, nii veoautodele kui ka täishaagistele kõikidel teedel.
Üksikasjalik informatsioon on võimalik saada:
Bundesverband Güterkraftverkehr und Logistik (BGL) e.V.
Breitenbachstr. 1
D-60487 Frankfurt-am-Main
tel: (+49 69)79 19-0
(08-03-2015, 14:02 PM)Marko Kirjutas: Teine leht annab Eestis lubatud alkoholi piirmääraks 0,2 g/l.Aga JOOBE mõisteks ongi 0,2! Ehk on see igavene rumalus, kus 0,01 sõita ei tohi aga midagi teha ka ei sa sest tegu pole joobega. See on "mittemidagi", jääb isegi mõõtmisvigade ja inimeste looduslike omapärade piiresse aga sõita ka ei tohi. Jutt siis veretesti kui ainsa tõese vastusega saadavad tulemused, see väljahingatav õhk ongi täpselt ee, millena kõlab: soe õhk aka mula. Ehk 0,00-0,19 millgrammi alkoholi grammis veres ei olegi midagi. 0,2 juba on.
Kuidas saab sellist lehte muus osas uskuda?
(08-03-2015, 16:46 PM)PlyVal64 Kirjutas:(08-03-2015, 14:02 PM)Marko Kirjutas: Teine leht annab Eestis lubatud alkoholi piirmääraks 0,2 g/l.Aga JOOBE mõisteks ongi 0,2! Ehk on see igavene rumalus, kus 0,01 sõita ei tohi aga midagi teha ka ei sa sest tegu pole joobega. See on "mittemidagi", jääb isegi mõõtmisvigade ja inimeste looduslike omapärade piiresse aga sõita ka ei tohi. Jutt siis veretesti kui ainsa tõese vastusega saadavad tulemused, see väljahingatav õhk ongi täpselt ee, millena kõlab: soe õhk aka mula. Ehk 0,00-0,19 millgrammi alkoholi grammis veres ei olegi midagi. 0,2 juba on.
Kuidas saab sellist lehte muus osas uskuda?