Kui suve ja talve omavahel võrrelda, siis tolmust hoolimata jääksin eelistama suve talvele. Seda põhjusel, et võrdluses tolm vs. sool jääb peksupoisi rolli siiski sool.
Tolmuga on selline lugu, et reeglina on oma sõidukit austavad inimesed pannud ta salongiavadele siiski mingisugused tihendid, mis tolmu istmetekstiili peale, armatuurlaua sisse jms ikka eriti ei lase. Külgedelt-pealt-alt saab selle aga alati maha pesta sest see ei ole minu arvates auto, mis ei kannata pealt/alt veega uhamist.
Sool kurinahk aga ronib kõikidest pragudest sisse ja seda ei pese ka tugeva survepesuga maha. Täpsemalt - ilusasti peseb selle maha suurtelt siledatelt pindadelt, kuid pragudesse jääb ta viitsütikuga pommina alles, mis hakkab oma mehetegusid tegema alles hiljem suvel. Ja järab suvise veidi niiskema sooja ilmaga vaikselt krõmpsa-krõmpsa varjatud kohtadest Su plekkpruudi terast - keemiliste protsesside intensiivsus on võrdeline ju temperatuuriga
Õnnega on koos nende vehiiklite omanikud, kelle isend soola näinud ei ole - enne 1970ndaid seda teavatasti eriti teedele ei puistatud.
Seega kokkuvõtteks - uunikute talvesõit oleks ideaalne 20. sajandi keskpaiga teetingimustes ehk siis ilma soolata. Sool rikub kõik ilusa ära, nagu ta on viimased 30 aastat rikkunud ära juba ka reeteed.
Parimat,
Valdo
kelle Pobi ei ole õnneks veel oma ihusilmaga soola näinud
Valdo
Eesti Jalgrattamuuseumi looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, kuni 18. maini 2025 oleme avatud eelneval kokkuleppel