(19-04-2015, 22:50 PM)maitus Kirjutas: (19-04-2015, 22:44 PM)Dexter Kirjutas: Selle jaoks on autodel main relay - süütelukk lülitab selle sisse ja sealt tulevad igast andurite ja releede toited. Kaitse tuleb sel juhul ennem releed suurem, ja väiksematel tarbijatel on eraldi jaotatud väiksemateks.
E: tavaliselt on releede taluvus 30A. Kaitsed selle main relay ära 25A ja sellest on küll nendele pudinatele. Pumba klapp tarbib max 3a, releede tarbivus on alla ampri. Sellest saad juba ise edasi arvutada.
Tänan, selle koormuse peaks ju ka süütelukk vabalt ära kannatama 
?
Kui see on minult saadud Škoda, siis mina ei julgeks sellele üle 15A otse järgi panna. Kõnealusel autol käib kõigi tarbijate vool süütelukust mööda.
Sedagi on maa ja ilm releede lülitusvoolu juhtimiseks.
Muide, vaata romulatest üheksakümendate alguse jaapanlasi-korealasi - nendel on tummine kapotialune kaitsmekarp, milles päris võimsad releed ja kaitsmed sees. Mazda, Hyundai, Kia kohe kindlasti, teiste kohta isiklik kogemus puudub. Just kapotialune, millel kaitsekate peal. Toas oleval ei ole asjalikku katet peal.
Üheksakümendate lõpus mindi sealkandis üle pisikestele kahvlitele, mille väljamõtleja tuleks inimsusvastaste kuritegude eest oksa tõmmata...
Levinum (ja odavamate kaitsmetega) on küll sakslane, mille kaitsmekarpe vist ka pea iga põõsa all vedeleb. Näituseks B3 Passati karp sisaldab nii kaitsmeid kui releesid, kuid ei ole kaetud. Originaalis eluneb ju juhi jalgade juures.
Geneka ergutusvool on ühekohaline number ampreid. Päris alguses võib suurem isend kahekohalisena käia mingi aja.
Mina teeks endale nii: akult vool läbi peakaitsme (miskine japsi 80 A on piisavalt) sellesama karbi põhiliinile, millelt saavad lülitatava voolu ka releed. Juhtvoolu viiks läbi süüteluku klemmide (tuled-viled läbi I astme) ja laadimise-näidikud läbi II astme vastavate lülititeni. Iga lüliti lülitab oma tarbijate relee juhtvoolu. Kaitse on enne süütelukku 20 A, tuleahelas 30 A ja mõõdikuteahelas 10-20, mis juhtub käepärast olema.
Samamoodi saab juhtimisvoolu hõõgküünalde relee. Kui loobud automaatikast, siis pead isetagastuva surunupuga asjatama (nõukaaegsed signaalinupud kannatavad vajaliku voolu muretult välja).
Ampermeetri asemel (mis mahapõledes kogu järgneva ahela vooluta jätab) kasutaks voltmeetrit, millest enam tolku on. Ning mis ei koorma süsteemi.
Jahutusventikas peaks olema süütelülitist mööda ühendatud, kuna kuumal suvepäeval tuleb mootori seiskamise järel väike puhumine sellele vaid kasuks.
Massilüliti peaks Õiget Kütust
põletava mootori skeemis olema vähemalt 400 A, kuna starter külma mootori elustamisel seda voolukest ikka ampsab.
Kaasiku näidikupaneelist kõlbab kasutada hästi plekktaust, millesse on hea 63 mm diameetriga tänapäevaseid näidikuid pista. Teadmata ajaloo ja vanusega näidikud koostöös kolmanda tootja anduritega tähendab seda, et skaalad ei pea paika. Mis tähendab kriitiliste väärtuste uuesti skaalale kandmise vajadust. Mis on täiesti tehtav, kuid üsna tülikas ettevõtmine.
Aga ülaltoodud skeemid on ka asjalikud ja nende järgi koostatud skeemid peaks vähegi kokkukõlavate komponentide korral olema pikaealised ja ohutud.
?
