Tehtud, mõeldud!
.
Ostsin uue Tiki haagise. Selle kõige viletsama ja pudedama, nagu eelminegi oli.
Põhjus selles, et paremate veokasti mõõtmetega kutsikat pole olemas. Mul just tarvis nii täpset, et mahuks tihedalt kuusteist taimekasti ühte kihti ja koormaga (48 kasti) käru jõuaks probleemivabalt atikaga igas suunas põllul nihutada. Vedrupakkidega sama haagiserisu ei rahulda. Kast on tollel tiba laiem ja koorem hakkab külgepidi loksuma. Ja vedrud seal all võimendavad seda veelgi. Seetõttu sobib torsoonivärk selliseks tööks rohkem
.
Esimese asjana puurisin välja tagapaneeli raami otste küljes hoidvad needid ja asendasin need M8 poltidega.
Tegelikult tuleks ka seal taga olevad kuuesed poldid järgmise mõõdu vastu välja vahetada, aga jäi siis ikkagi nii:
Järgmiseks etapiks kujunes kõigi kasti põhja servadest kinnihoidvate neetide asendamine poltidega. Selleks ostsin ümarpeadega ja sisekuuskantvõtmega kinnihoitavad M8-d:
Kasti põhjas leidis veel oma koha posu sarnaseid polte. Lisasin neid raami vahel olevatele õhukesest plekist valmistatud risttaladele.
Käru põhi sai lõpuks korrektselt kinnitatud:
Rahul ei saa olla mõne selle tala tehasekvaliteediga.. Uuest peast juba katki!
Aga ma ei põe selle pärast. Eelmisele vankrile sai seesama tala valmistatud kõvasti tummisemast materjalist ja aega tolle tugevama vastu ringivahetamiseks leian
.
Järgmine ülivedel koht jääb kohale, kus kast toetub tiislile. Jõudsin selle kutsikaga teha kuuesajakildise matka, koormaks oli umbes saja kilo kanti kaaluv viinamarja taimede koorem ja juba olid kasti tugevdamata esiserva tekkinud väikesed läbipaindest ja hõõrdumisest (kast on kallutatav) tingitud mõlgid. Teadsin seda viga juba ette.
Nüüd sai töökojas väheke ringi tuhnitud ja otsitud välja kasutult vedelev kellegi poolt paarimillisest plekist valmistatud vinkel. Natuke lõikumist-puurimist ja tulemus selline:
Kinnituskonksudele kuuluvaid poldiavasid pidin viilimise teel nats nihutama. See tala ongi tegelikult toosama vigane mõradega värk ja läheb õigema, juba varem valmistatu vastu väljavahetamisele. Loodan, et peab ~3200 kildise reisi tööpaika vastu ja lendab siis vanarauahunnikusse...
Tiisli kinnituskõrvad said samuti otse loomulikult paksemaks tehtud. Lisasin kahele poole seibe. Jäänud vaid täiskeermega originaalpoldid osakeermega poltide vastu ringi vahetada. Homme saab tehtud.
Keevitus ei kannata muidugi mingisugust kriitikat, aga kahjuks aparaat, mis muidu laitmatult oma tööd tegi, annab hoogsalt väsimuse märke. Üks trafo on haisema hakkanud
. Tehtud siiski kuidagimoodi sain.
Lõpuks siis see uuem leiutis, millest kunagi ka kergelt juttu tegin. Veekindla vineeri taha põhja alla paigutamine, et tuledepaneel iga konaruse taha kinni ei haakuks.
Siin ta on nüüd. 12mm - ei teagi, kas on seda vähe või päästab mingiks ajaks - eks praktika toob selgust.
Kui mõne kännuga augu sisse õnnestub lajatada või muidu suure surve all murduma peaks, siis tuleb rihveldatud alumiiniumiga asendada. Paksemat vineerplaati on juba raske kinnitada.
Et selle käruga sain kaasa ka originaalsed porte kõrgendused (eelmised valmistasin ise õhukestest aluselaudadest), mis peaksid nüüd ka alumisi portesid läbipainde eest paremini hoidma, siis otse loomulikult puurisin juurde kaks ava kindlamate kinnituste tarbeks. Enne hoidsid kuuesed poldid vaid keskelt.