[Daff]

Iseenesest kui rihm muidu hästi veab aga tänu mingile materjali?  veale kiunub, siis on olemas mingisugune sprei mida lasta rihma vahele.

Vanasti sai rihmale kampvolit peale hõõrutud. Jumala lõtv rihm vedas mis mühin. Iseasi kust seda asja saada on.

[Janka]

Kampvoli valmistatakse männi vaigust.
Vähemalt varem oli nii. 
Siin frangiriigi edela-oblastis kogusid kohalikud vaiku väga suurtes kogustes. Pea igas hoovis on säilinud vaigu sulatamiseks môeldud ahjud ja lillepottide sarnaseid savinõusidki vedeleb kõikjal.
Miks vaigutööstus peatunud on, pole uurinud.
Vene ajal ostsin kampvoli Viljandi "Meloodia" poest. Äkki leidub tänapäevalgi mõnes muusikariistade larjokis, sest viiulid niisama ei helise.

[Gravity]

Rihma sprey-sid on müügil ka. Nad kõik jätavad siukse kleepuva kihi mõneks ajaks. Rohkem nagu ajutine lahendus. 

Rihma puhul üks asi on mõõdud ja teine on materjal. Sellepärast tavalised rihmad ei kestagi murumasinate peal. 
Mõõte saab tõesti võrrelda aga rihma täpne koostis on enamasti saladus . 

[h2rra]

http://www.oomipood.ee/page/contact
Kampol 40 g. plekkarbis... 1,30€   (kalafonia-35)     Poland.

Ps. Elektroonika jootmiseks teha piirituses küllastunud lahus ( niipalju kampoli pulbrit piiritusse , kui enam ei lahustu) samas mujale võib kasutada ka muid lahusteid ja pritse vahendeid

[aavu]

Rehepeksumasina ja traktori vhelist rihma määriti pigiga.

[Tift]

Nii palju, kui kokkupuudet on olnud murukate ja muude rihmadega - ei pole veel old, et keegi oma tehnika jaoks oleks teind spetsiaalse rihmaratta ja selle jaoks eraldi profiiliga rihma. On vahe sees, kui tegu on teisel pool lompi tehtud tehnikaga aga ka siis leidub teiste tootjate rihmasid, mis sobivad. Pole siin ka Husqvarna erand. On tõsi, et murutehnika jaoks tehakse eraldi tehnolióogiaga rihmasid, mis on mõeldud sageli seljaga üle rullikute jooksma jne. Kogemus aga näitab, et kui rullikud ja rihma jooksurada on korras (pean silmas siis rataste kalded, rullikud, nende laagrid jne) siis edukalt töötavad ka idamaised "nöörid". Kas nad niii pikalt kestavad, kui originaalid, aga päris kindlasti ei saa nad päevaga otsa selle pärast, et fekaal tootja on old. Probleemi tuleb ikka otsida siis "torukübarast" .

[Simson0077]

Tänud kaasa mõtlemast. Rihmad nii vana masina puhul võivad olla 12 laiusega, minul hetkel käepärast oli 12,5 kõige lähedasem. Aga tundub siiski, et veepump hoopis käib raskelt ringi ja võtab enda peal olevad rihmad libisema. Skeem on selline: vändalt 2 rihma üle geneka veepumbale, sealt teised 2 rihma siis kompressori/roolivõimendile. Tühjalt käies veel kuidagi veab, kuid rooli keerates võtab kohati täitsa kinni. Rihmaseibid näevad välja ilusad, servad läigivad ja põhi selline mittetöötanud olemisega.

[v6sa]

...
spetsiaalse rihmaratta ja selle jaoks eraldi profiiliga rihma.
...

Õnnetuseks on kasutusel üsna erinevaid profiile... Üks kena ameerikamaakeelne (ja -meelne) juhend on siin:
http://www.emersonindustrial.com/en-US/d..._9806E.pdf

Näpu vahel mudides jättis Jonseredi murutraktori niidurihm küll teistsuguse mulje, kui sama laiusega "tavaline kiilrihm", kuid võõra mure tõttu (mille lahendamise soovile ei aidanud kaasa omaniku kõiketeadvus) jäi toona lähemalt süvenemata. Tundus olema väga madal, mis kahele poole painutatava rihma puhul on ka ootuspärane..

Nõukaajal toodeti 6 erineva ristlõikeprofiiliga rihmu. Nurk oli kõigil sama 40 kraadi, erinesid laius ja kõrgus. Kas praeguse aja rihmad ka 40 kraadi all on, ei oska kommenteerida. Küll on kindel see, et projekteeritud võimsust suudab üle kanda ainult nõuetekohaselt pingutatud rihm, mis liibub ettenähtud ulatuses rihmaseibi külgedele. Kui miski siin ei klapi, hakkab rihm kuumenema ja kuigi esialgu parandab see haardumist, kiireneb ka kulumine ja üsna kiiresti saab rihm otsa.

[samodelkin]

Ei ole küll (vana)raud, aga arvutiraud ometi.
Kas siin on ehk mõni targem IT-i inemine, kes oskaks sellise

http://www.amazon.com/Asus-CHROMEBOX-M004U-ASUS-Desktop/dp/B00IT1WJZQ/ref=sr_1_1?s=electronics&ie=UTF8&qid=1434546308&sr=1-1&keywords=chromebox

Ja sellise
http://www.amazon.com/Acer-Chromebook-11-6-Inch-CB3-111-C670-Celeron/dp/B00MMLV7VQ/ref=sr_1_1?s=electronics&ie=UTF8&qid=1435072360&sr=1-1&keywords=chromebook

arvutilaadse toote kohta miskit öelda? Ehk huvitab veel kedagi, või olen mina juba tugevalt maha jäänud.
Ingliskeelsed viited/lingid ei ole mulle arusaadavad...

[Wiki432]

https://et.wikipedia.org/wiki/Chrome_OS
Seal on nii sellest op. süsteemist, kui ka "Cromebookidest" põgusalt juttu. Ise ei ole kasutanud, kuid tundub selline "poolik" lahendus. Eelisena võib tuua seda, et kõik failid on nn. pilves ja sama op. süsteemiga arvutit kuskil mujal kasutades on seal pärast sisselogimist täpselt nii, nagu kodus.

[kolentin]

Küsimus suurele ringile - mis auto (mudel/mark) on kujutatud Maanteeameti iseteeninduse taustapildil all paremas servas?
https://eteenindus.mnt.ee/main.jsf

[diesel]

kui see nüüd ikke reaalne massin on, siis igastahes on nõnna tänapäevane, et ega suurt vahet põle.
mudu aga on roolisüdamikul mingine märk küll, nigust rist või mõõk või ...
no ei tea, käsivars jääb ette.

[kolentin]

kui see nüüd ikke reaalne massin on, siis igastahes on nõnna tänapäevane, et ega suurt vahet põle.
mudu aga on roolisüdamikul mingine märk küll, nigust rist või mõõk või ...
no ei tea, käsivars jääb ette.

Ma ise vaatasin ka seda rooli, justkui Mitsubishi märki meenutab..

[zazik]

Küsimus suurele ringile - mis auto (mudel/mark) on kujutatud Maanteeameti iseteeninduse taustapildil all paremas servas?
https://eteenindus.mnt.ee/main.jsf

Paistab Tojootapriius olema. Kiirust ületab ka, raibe.

[Aspelund]

Foto täies ilus:

[diesel]

kurja, kas mitte priiust meerikamaal miskise teise nime alt äkitse ei müüda?
justkui nigu ei peaks, kuna tojots ju sääl täitsa olemas.
a igastahes roolipääl on miskine muu asi.
mitsupitsuga sel märgil küll mõmmigi pistmist põle.

[41Degree]

Üks loll jõuab rohkem küsida kui...

Siin on tehnikaenimesed (no suuremas osas), mõni on isegi kõrgemas koolis, nt TKTKs käinud... A kui ta seal juba käinud on, siis ta kindlasti käis ka kunagise rah-minni sööklas söömas. Ma ka käisin, ühe korra (rah-minni sööklas, mitte TKTK-s), ja irmsasti hakkasid meeldima need pliiatsi-/söejoonistused, mes seal eelmise aasta kevadel/suvel seina peal olivad. Sai isegi rahvakunstniku nimi telefoni üles kirjutatud, aga telefon läks vahepeal lolliks ja nüüd polegi enam kuskilt võtta. Äkki hakkas veel kellelegi silma, kes need sinna teinud oli?

Selline mittepäristehnikaalane mure siis.

[Marko]

500. mahuks ka 600.

[jürimees]

Äkki kellegil selline kreissaag olemas ja viitsib saeketta diameetri ära mõõta.
Veel kes kasutanud sellist, siis huvituks plussidest ja miinustest. Tekkis vajadus kreissae järgi ja selline nõukaaja tehasetoode sümpatiseeriks nagu kõige rohkem.
Tänud ette!

 Tegu peaks olema Vasara toodanguga. Olid kahte mõõtu kettaga (läbimõõt 70 cm ja 100 cm). Omal kasutusel see väiksema kettaga 25-30 aastat (täpset soetamise aastat ei mäleta). Igaaastane töömaht 15...20 rm.
 Ketas vahetatud ca 10 aastat tagasi.
 Esimesed laagrid andsid otsa teisel aastal. Asendasin iseseaduvatega, aga ega nendegi eluiga pikem ei olnud. Asja täpsemalt uurides selgus, et laagri sise- ja välissaale  jäid ketta kinnitusmutri pingutamisel tugeva teljesuunalise surve alla. Aitas paarimillimeetri paksuses seibi lisamine laagrikorpusesse ja tänase päevani see mure lahendatud.
 Teine koostekvaliteedi praak on, et rihmaseibid ei ole päris ühel joonel. Silmal veidi valus vaadata, aga rihma ei söö ja nii jäigi. Rihmad ise  ka ca kümme aastat tagasi vahetatud, kuna aja jooksul rihmade pikkus muutus erinevalt.
 Kõige parem ei olnud ka nn  ketta liikuva kaitse nõrk konstruktsioon. Kõverate ja samal ajal ka jämedamate puude puhul peab olema väga ettevaatlik, et puu ettelükkamisel kaitse ei puutuks pöörlevasse kettasse. Asja parandas veidi täiendav tugevdus.
 Muidu aga tugev vene raud  ja mina üldiselt kunagise investeeringuga rahul. 
 Veel üks moment: etteande renni teisele jalale  lisasin ka  keti, kuna kolmemeetrise jämedama puu puhul painutas renni raami ja tulemuseks jällegi liikuva kaitse ja saeketta kokkusaamine, mis lõppes hammaste viilimisega.
Sageli on ketta kaitse üldse eemaldatud, aga eks igaüks otsustab ise mugavuse ja ohutuse suhte.

[13piisab]

torustikest:
1) kui kütusesüsteemi põhiosa koosneb 5mm välisläbimõõduga vasktorust, siis kas otsida sinna 4mm või 5mm kummivoolikud? Jutuks on imiosa, mis võiks jääda ilma klambriteta - 4mm istuks vist tihedamalt (kui selle ikka 5mm torule peale saab...)
2) kust leiab mugavalt meetrikaupa nii 4 või 5mm kütusevoolikut kui vasktoru? Mõõt ja kogused "1m ühte ja 0,5m teist" on nt Laki auto jaoks tavatult väikesed
3) Kas pidurivedeliku anuma ja peasilindri vahele sobib ikka kah bensiinivoolik, kuigi see (DOT4) on bensiinist väga erinev vedelik?