[Basilio]

Käpaline ta on, orhidee teisisõnu. Looduskaitse all. 

Kas sellega lõpeb nüüd Talupojal igasugune niitmine ja mu inimtegevus oma maa peal? Kui looduskaitsjad teada saavad...

[Talupoeg taluja]

Looduskaitse tulgu aga kohe kohale! Hakkame koos kaitsma. Mina jätan ümbert niitmata,nemad seisku aga ringis ja kaitsku tuule ja liigse vihma eest. Ja neid tuleks veel karistada ka....   No mida nad niikaua passisid. Minul siin looduskaitsealused taimed ja nemad eitea mõhkugi. Praegu tehnika sajand..... häbi,häbi,ata,ata!  
No juba aastaid hoian neil lilledel silma peal. Samuti olid kuskil talu piiri ääres mingid kollased haruldused,,,, maaparandus ja kraavikaevajad sonkisid selle koha üles. Neil oli pohh.... aga õnneks vist aastaid hiljem nägin silmanurgast,et seda haruldast umbrohtu ei ole võim suutnud hävitada. Ei lootnudki. Kas maanaaber üldse märganudki on.... vaevalt. Tavaliselt teavad naabrid sinu asju (tema) paremini ,kui ise... Vanasti oli see meie talu maa aga 87 a. seaduse järgi uuskolonisaatori oma. No midagi teha pole. Kolhoosnikud jagasid talude maid hoogsalt. Lõdva aeg oli.
Nojah,kuna asi juba nii kaugel.....et targemad võiks siis ka õpetusi jagada,kuidas siis kaitsta jne. Või mõni teab mõnda lillenuusutajate klubi ka?

[diesel]

näituseks orhidee.ee võiks sobilik nuusutajate klubi olla.

[Talupoeg taluja]

näituseks orhidee.ee võiks sobilik nuusutajate klubi olla.

Täitsa asjalik valik. Tänan!
Kõik huvilised saavad oma isu pilgeni täis lugeda.

[Basilio]

Vanasti oli see meie talu maa aga 87 a. seaduse järgi uuskolonisaatori oma.

Ehk Talupojast tehti vägisi "uusmaasaaja" nagu kolhoosi ajal minu vanaisast. No vahi värki!

[Talupoeg taluja]

Vanasti oli see meie talu maa aga 87 a. seaduse järgi uuskolonisaatori oma.

Ehk Talupojast tehti vägisi "uusmaasaaja" nagu kolhoosi ajal minu vanaisast. No vahi värki!

Just!
Aga meil läks hästi kuna kõrvalt talu maad kompenseeriti ja jäid nagu üle.... saime võibolla paremad maad asemele,kui ennem oli. Aga ma ei kurda,läks nagu läks ja mingit viha me ei pea.

[maisalup]

Kas 1,5 tolline toru kuvalda taga põrutab väga metsikult? Lõhun vana esiku vundamenti, et uus ja korralik selle asemele teha. Vanas on savitellist sees ja see külmaga vundamendi lõhki ajanud, ning nüüd kuvaldaga mängin piikvasarat. Eks uue parkimisplatsi jaoks kus kevadel autoga mädasse ei jää läks veidi täidet ka tarvis
Ja mure mille pärast toruga katsetama ajab on see, et eile peksin puruks kuusest tehtud varre. Täna leidsin saart, mõtlesin, et oi plaa kus saab nüüd tugev, kuid 3 tunni möödudes murdis selle ka varre otsast ära. Kas puit ei kannata siis seda vibratsiooni välja?
Sepp on muidugi õige peenikese ava teinud, kuskil 3x4cm , võiks olla 4x5 siis peaks ehk paremini vastu. Pole ühtki freesiga tuttavat ka kes ava suuremaks lõikaks. Nii oligi mõte sulatada senna üks toru jupp perra ja vaadata kui kaua vasti peab.
Muide vundamendi kõrvalt maa seest leidsin mingise tugeva piigi ka mida hea haamriga kivide vahele peksta ja petooni lahti murda.
Rendist piikvasara hindasid vaadates ja arvestades lähima rendi kaugust tuleb soodsam mingi junn osta ja kui selle 2päeva vastu peab, siis on tasa teeninud ja võib laiali kukkuda

[honkomees]

... eile peksin puruks kuusest tehtud varre. Täna leidsin saart, mõtlesin, et oi plaa kus saab nüüd tugev, kuid 3 tunni möödudes murdis selle ka varre otsast ära. Kas puit ei kannata siis seda vibratsiooni välja? ...

kirve ja jms varred ikka jändrikust kasest ehk meiekeeli kõivust tehtud, mul vanaisast ja isast oli mitu toorikut puurikuuri pööningul ootele pandud.
A tegelikult olen ka endale mingi kollase piigi soetanud ja isegi töötab mitmeid aastaid vähese kasutuse juures, ainult nö sds-padruni otsas olev kummipadi või puks on kaheks osaks teisenenud. Töötada veel saab.

[viplala]

Mul oma 10 aastat suur kuvalda kasutusel, millele toru sappa keevitatud. Alles eile peksin sellega augu läbi paneeli. Ei saa küll mingist käte põrutamisest aimu. Kuvalda nagu kuvalda ikka. Enne võtamb ennast võhmale kui käte peale hakkab

[Basilio]

Täna leidsin saart, mõtlesin, et oi plaa kus saab nüüd tugev, kuid 3 tunni möödudes murdis selle ka varre otsast ära. Kas puit ei kannata siis seda vibratsiooni välja?

Sõbra varalahkunud isa õpetas mind kirvevart tegema samuti saarest, aga see pidi olema noor puu, millel seda pruuni südamiku osa ehk lülipuitu minimaalselt. Proovisin ja tõepoolest - pidas üle aasta vastu, kuni andsin korra sõbra kätte, kes varre pikkust valesti arvestades lõi üle paku nii, et vars pikuti ära lõhenes. Muidu läks mul neid varsi 6-7tk suve jooksul. Tegemist on 3kg pakukirvega. Varre eluiga pikendas tugevasti kohe kirve taga ümber varre keeratud transportöörilint. Märkasin et varre murdumine algab alati väikestest vigastustest ja mõlkidest, mis aja jooksul paratamatult tekivad. Seesugused väiksemad kõksud leevendab lint ära ja vars kestab kõvasti kauem. Väike auk on ka mainitud kirvel probleemiks. No ei saanud kurinahad suuremat teha! Muidugi peab hoolega jälgima, et kriitilises kohas ei oleks oksakohta jne.

[maisalup]

Mul puuriidas hulga saart, sealt võtsin. Kevadel kui kirves puu sisse jäi ja varrepeale käega lõin oli prõks see kasest vars puruks. Mul kirves kuskil 4 kilone, hästi lõhub. Seal taga on saarest vars ja siiani peab vastu, kuid kirvel on silma auk palju suurem kui kuvaldal ja kirvel pole sellist vibratsiooni nagu kirvel betooni pekstes.
Ma vanasti tegin kase esimesest tüvepakust, lõhkudes panin alati paar halgu kõrvale, aga nüüd mu enda metsas ainult lepp ja haab, sealt ei saa mingit varre puud.   Harkide ja labidate järgi on saanud kõige paremad varred aga pajust. Kui see ära kuivab, siis nii tugev, et nuga ka peale ei hakka ja puruks nii kergelt kui kuusk ei murdu. 
Seda käe põrutamise juttu kunagi kuuldin mingilt vanamehelt, et toru varrega pidi randmele liiga tegema. 

Lõhkuja kohapealt jäi silma üks huvitav lehekülg. Seal piikide hinnad ikka väga odavad võrreldes makita ja teiste firmade omadega, muud selle firma tööriistad aga sama hinnaga või kallimadki kui makita, tea kas üks null hinnalt puudu?

http://www.katmalkaubandus.ee/piikvasar-zi-abh1500/

[Sten]

Mõlgub mõte, et teeks aianurgas seisvast esiveolisest sõiduautost maale transportöör-abimehe, aga liiga kiirelt sõidab.
Mis võimalusi oleks käikude aeglustamiseks?
Muus osas ei midagi keerulist, tagantpoolt katus ja pagass maha ja toruraam vms asemele.

[maisalup]

Pane pooltelgedele otsa miskit moodi t25 või t16 reduktorid miski kompunniga ja kiirus läheb kohe paremaks..

[Janka]

Sõbra varalahkunud isa õpetas mind kirvevart tegema samuti saarest, aga see pidi olema noor puu, millel seda pruuni südamiku osa ehk lülipuitu minimaalselt. Proovisin ja tõepoolest - pidas üle aasta vastu, kuni andsin korra sõbra kätte, kes varre pikkust valesti arvestades lõi üle paku nii, et vars pikuti ära lõhenes. Muidu läks mul neid varsi 6-7tk suve jooksul. Tegemist on 3kg pakukirvega. Varre eluiga pikendas tugevasti kohe kirve taga ümber varre keeratud transportöörilint. Märkasin et varre murdumine algab alati väikestest vigastustest ja mõlkidest, mis aja jooksul paratamatult tekivad. Seesugused väiksemad kõksud leevendab lint ära ja vars kestab kõvasti kauem. Väike auk on ka mainitud kirvel probleemiks. No ei saanud kurinahad suuremat teha! Muidugi peab hoolega jälgima, et kriitilises kohas ei oleks oksakohta jne.

Tuleb välja, et kirve kasutusvõimet silmas pidades oleme enamjaolt kõik oma talveküttega jummele võlssi ümber käinud. 
Kuluks küll paremini puude lõhkumise teemasse, aga kui juba jutuks tuli, siis...
https://youtu.be/OsVvCQLx5QI?list=LLgd8l...UAWiOSJiyQ

Ma pole muidugi ise seda stiili veel proovida saanud, sest pikemate kui 30centi pakkudega majapidamises ei tegele, aga kel katlasse vaja halgusid meisterdada, siis tasub proovimist. Äkets on lihtsam ja säästvam

Nu ja peab muidugi mainima, et tehnika arenguga muutub inimene äärmiselt abituks ja mannetuks ning juba me esiisad olid unustanud, kust nende juured alguse saan'd. Koos sellega on ää haihtunud kunagise metsarahva tarkused.
Pole paha siinjuures unustet meelde tuletada. Näiteks seda, kuidas leida ja millest valmistada vastupidavat kirve või mõne muu löögirista vart:
https://youtu.be/LJFEuCcjjRM?t=1m40s
https://youtu.be/T_v0sFa5T1g?t=2m25s

[ahtos]

Ma olen teinud sarapuust ja toomingast varsi saar liiga kalk puu sama mis terastoru.Ega kohe ei mõjugi põrutus,mõju hakkab kui aastad tiksuvad üle kuuekümmne ,aga arvestades Eesti mehe keskmist iga,siis pole ju muret.Naabrimees murdis paasi ja neil olid varred kadakast,aga riistad olid ka üle 10kg.

[Marko]

Olen liiga väikeste kirvesilmade järgiaitamiseks kasutanud sellist abilist:
http://www.stokker.ee/p:2131492/loikeins...1225d-most
Parem on õige vurr, mis 30 000 rpm teeb aga saab ka tavalise juhtmega trelliga.

[Janka]

Trelliga saab küll, aga väga agressivselt ei maksa suruda, sest see asjandus on sedapidi ehitatud, et ei kannata külgkoormust nii nagu spetsvahendid. 
Ühe trelli olen niimoodi peesse keeranud, e muidu ei targutaks .

[mlsluik]

Eks raud on ikka raud kuid selle paar päeva peaks iga mees üle elama ka raudvarrega. Kooliajal kui veel vanaetalli bisnessi ajasin siis nädalas käis autoromusid 4-5tk läbi, neid sai osandatud peamiselt kirvega sest iga kroon oli arvel. Suure relaka ketas maksis sel ajal ca 18-38 krooni, odavama otsa luga abrasiiviga ei pruukind aga autost jagu saada, kulus neid mitu. Pealegi kirvega läks kiireini, kui võtted käes siis 4-5 minutiga on auto pooleks. Sellel kirvel oli tollisest torus saba taga ja torule vedasin veel mingi kummist vooliku peale et parem hoida oleks ja ei libiseks.   Ketaste peale kokkuhoitud raha eest sai keskmise prae osta    Tolmu ja suitsu oli ka vähem, terves kehas terve vaim


Pooleks sai neid löödud enamjaolt sellepärast et paljudel masinatel polnud peremeestel enam papreid alles ning enamjaolt vedasin subronniga, kuhu terve auto peale pannes oli suht ekstreem sõita Olid ikka ajad, preagu küll ei viitsiks, võibolla vahepeal mõni aga et igapäev ringi möllata... ehh ei.

[aavu]

Kas on leida mõne euro eest sihukesi kilepükse, mis tõmbad teiste peale, et survepesurist ise märjaks ei saa? No kõige odavamad, ühekordseks kasutamiseks, kasvõi vihmakeebi materjalist. Kummikud olemas. Tööasend 45 kraadisel eterniitkatusel leotab ikka täitsa läbi. Pritsmekaitse püksid, riie jne otsingus tulemust ei paku.

[huvi5]

Kas on leida mõne euro eest sihukesi kilepükse, mis tõmbad teiste peale, et survepesurist ise märjaks ei saa? No kõige odavamad, ühekordseks kasutamiseks, kasvõi vihmakeebi materjalist. Kummikud olemas. Tööasend 45 kraadisel eterniitkatusel leotab ikka täitsa läbi. Pritsmekaitse püksid, riie jne otsingus tulemust ei paku.

Google otsingusse sõna "vihmaülikond" andis päris mitu head vihjet kust otsida.
https://www.google.ee/search?client=opera&q=meeste+vihmamantel&sourceid=opera&ie=UTF-8&oe=UTF-8#q=vihma%C3%BClikond