[vootele]

Ehitasin maamajja automaatse gaasikütte, kasutades sapaka kero ahju.
Temperatuuri hoiab digitaalne termostaat, skeem on suht lihtne, 2tk. 10A releed, sapaka ahju termolüliti, mõne transistoriga impulssgeneraator koos süütepooliga, 12V solenoidklapp gaasile.
Kasutab tavalist 6kg gaasiballooni, millest järkub terveks hooajaks kui mitte rohkem.
Mugav kasutada, lülitad sisse ja asi hoiab ise toa soojana.
On ka turvaline, põlemiskamber on toast isoleeritud, nii õhuvõtt kui heitgaasid on ühendatud läbi seina õue. Kütmine toimub läbi soojusvaheti, ventikas uhab õhku läbi mitme kontuuri.
Voolutarve on koos sädemega 6A, ilma 4A. Kui solenoid läbi vooluregulaatori ühendada, siis saaks ilmselt veel kõvasti alla, praegu kütab solenoidi elektriga soojaks.

[Sax]

Kasutab tavalist 6kg gaasiballooni, millest järkub terveks hooajaks kui mitte rohkem.

Kui energia vajadus niivõrd olematu on, oleks lihtsam/odavam/ohutum kasutada elektrilist "külma-vahti"
Samas väga tervitatav, et inimesed viitsivad ise midagi välja mõelda ja oma kätega aretada.
Julgen arvata et antud süsteemi üle oleks paljud sõidukiomanikud häppid olnud, kui keegi oleks aidanud bensuvaesel ajal aidanud aretada sellise propaani Gero salongi kütma (ka tol ajal pidid veoautod koormat vahest pool päeva ootama ja juht seal külmas kuudis kükitama, kui ei raatsinud mootoril lõksuda lasta)

[Veteran]

Veokajuhid olid HÄPPID soojas kabiinis, kütust jäi ülegi, müüdi või valati kraavi!

[vootele]

Kasutab tavalist 6kg gaasiballooni, millest järkub terveks hooajaks kui mitte rohkem.

Kui energia vajadus niivõrd olematu on, oleks lihtsam/odavam/ohutum kasutada elektrilist "külma-vahti"
Samas väga tervitatav, et inimesed viitsivad ise midagi välja mõelda ja oma kätega aretada.
Julgen arvata et antud süsteemi üle oleks paljud sõidukiomanikud häppid olnud, kui keegi oleks aidanud bensuvaesel ajal aidanud aretada sellise propaani Gero salongi kütma (ka tol ajal pidid veoautod koormat vahest pool päeva ootama ja juht seal külmas kuudis kükitama, kui ei raatsinud mootoril lõksuda lasta)

Kütteseadme eeskuju: http://zzbeetle.blogspot.com.ee/2012/09/kutteseade.html
Eks see ole seotud ka minu suht vähese viibimisega seal - nädalavahetuseti ning suvel vahest nädal korraga. Sama ballooni otsas on ka gaasipliit. Igaks juhuks on teine samasugune balloon varuks, kuna tühjaks saamine ei ole eriti ette ennustatav.
Elektrilisi gadgeteid ei saa kasutada võrguvoolu puudumise tõttu. Majas on 100Ah akupank ning 70W päikesepaneel seda laadimas.

[ahtos]

Mul paar naftagerot 12v on ja ka pikasädemepool olemas,peaks ka proovima ära gaasitada lisaks ikkari oma,aga see 24v ja peab mingi takisti vahele pistma,et süütepooli ära ei kärsata.

[MeelisV]

Riho pandud kamina juures teeks mina korstnale teise kihe peale või kandilise korpuse 
ja hakkaks sealt õhku ventikaga läbi puhuma ülevalt alla 
Sellega saaks õhu liikuma ruumis ja osa õue minevast soojakaost tuppa tagasi

[muska71]

Riho pandud kamina juures teeks mina korstnale teise kihe peale või kandilise korpuse 
ja hakkaks sealt õhku ventikaga läbi puhuma ülevalt alla 
Sellega saaks õhu liikuma ruumis ja osa õue minevast soojakaost tuppa tagasi

Seal pole mingit ventikat vaja,õhk liigub ise.Mul kunagi olu kandiline kamina slepe ja sama nipiga voolas teisele korrusele soe õhk.

[PlyVal64]

Samas: soojapumbad on niipalju odavaks läinud ja kütavad hästi, et kas on mõtet leiutada? Lisaks neil kõikmõeldavad režiimid peal, suisa telefoniga juhitavad etc, et mingi mahuni ma küll ei viitsiks aretamisele mõelda. Tuttaval, kus käin mõnikord tegemas, kütab garaget osaliselt soojuspump (osa, kus on kontoora ja pidevalt mitteavatav projektiautode boks) ja juba aastaid ei ole olulisi probleeme, küll on mõnusalt soe ja kuiv. Kodused töökojad on ju ka enamuses "projektiautode" boksid, kuhu käiakse sisse-välja läbi pisikese ukse. 
Kodude kütmisel on väidetavalt keskmised elektrikulud 250-300 kWh vahel kuus, garage puhul on see julgelt kolmandiku väiksem. Mul hetkel ikka too "kindel" ja kWh hind tuleb 0,14 euri. No kulutad kuus 14-15, ok 20 euri külmal ajal garage soojana hoidmisele??? Kuna paljud Mehed armastavad miskipärast tööd teha koos õlle ja/või viinaga (mina mitte), siis kui mitu pudelit tuleks vähem tarbida, et olla "nullis"? A'la 15 pudelit head õlut või liiter viina. KUUS! 
Et jutt käib DIY-Meestest, siis oskvad need ka ise asju paigaldada ja 590 eurorubla on murevaba automaatkütte eest ikka suhteliselt vähe. Ei ole kõige moodsam ja edevam aga garages teeb töö ära kohe kindlasti. See on lihtsalt esimene ja suvaline ODAV, mis ette jäi. 

[hundu615]

Samas: soojapumbad on niipalju odavaks läinud ja kütavad hästi, et kas on mõtet leiutada? Lisaks neil kõikmõeldavad režiimid peal, suisa telefoniga juhitavad etc, et mingi mahuni ma küll ei viitsiks aretamisele mõelda. Tuttaval, kus käin mõnikord tegemas, kütab garaget osaliselt soojuspump (osa, kus on kontoora ja pidevalt mitteavatav projektiautode boks) ja juba aastaid ei ole olulisi probleeme, küll on mõnusalt soe ja kuiv. Kodused töökojad on ju ka enamuses "projektiautode" boksid, kuhu käiakse sisse-välja läbi pisikese ukse. 
Kodude kütmisel on väidetavalt keskmised elektrikulud 250-300 kWh vahel kuus, garage puhul on see julgelt kolmandiku väiksem. Mul hetkel ikka too "kindel" ja kWh hind tuleb 0,14 euri. No kulutad kuus 14-15, ok 20 euri külmal ajal garage soojana hoidmisele??? Kuna paljud Mehed armastavad miskipärast tööd teha koos õlle ja/või viinaga (mina mitte), siis kui mitu pudelit tuleks vähem tarbida, et olla "nullis"? A'la 15 pudelit head õlut või liiter viina. KUUS! 
Et jutt käib DIY-Meestest, siis oskvad need ka ise asju paigaldada ja 590 eurorubla on murevaba automaatkütte eest ikka suhteliselt vähe. Ei ole kõige moodsam ja edevam aga garages teeb töö ära kohe kindlasti. See on lihtsalt esimene ja suvaline ODAV, mis ette jäi. 

Sellega on see lugu,et khi sul on soojustatud, ala 80 rm garaas siis miks mitte,AGA kui sul on 400+ rm töökoda mis on ehitatud stagna ajal,ei mingit soojustust siis need soojuspumbad tõmbavad kulupoole ikka jummala suureks. Teiseks saavad nad nii väga ruttu otsa. Minul läheb nt kütte perioodil  so okt-märts ca 45 rummi puid.Bullerjan on sundpuhkega 300mm vent surub õhu läbi ahju lagede alla.

[PlyVal64]

Sellega on see lugu,et khi sul on soojustatud, ala 80 rm garaas siis miks mitte,AGA kui sul on 400+ rm töökoda mis on ehitatud stagna ajal,ei mingit soojustust siis need soojuspumbad tõmbavad kulupoole ikka jummala suureks. Teiseks saavad nad nii väga ruttu otsa. Minul läheb nt kütte perioodil  so okt-märts ca 45 rummi puid.Bullerjan on sundpuhkega 300mm vent surub õhu läbi ahju lagede alla.

45 ruumi puid = keskmises turuhinnas 1350 euroga (30 ruum) ja see omakorda ~9600 kWh elektrienergiaga. Juurde tulen panna tööaja kulu sest ka "peremehe" aeg maksab raha. Mina julgeks väita minimaalseks kuluks 2000 euri ehk kütteperioodi igas kuus 330 euri ja seda ilma maksudeta. 
See on nüüd üks paljudest "kohtadest", kus me eestlastena EI OLE omaks võtnud arenenud maailma reaalsust ja elukorraldust: OMA aega tuleb väärtustada ja selleks tuleb vajadusel ka natuke investeerida. Normaalne ja tavaline eurooplane teeks Sinu asemel mis? Investeeriks isolatsiooni ja paremasse küttesüsteemi ning teeks 45 ruumi puude ahju ajamise AJA jooksul kas midagi omale meeldivat või TEENIKS selle ajaga rohkem, kui investeeringu teenindamiseks vajalik. Muuhulgas mõtleks eurooplane, et "mida ja mis moodsa masinaga ma saaks sellest hulgast puidust toota ning kalli hinnaga maha müüa?"  

Mida meie aga teeme (kes on "süüst" puhas, viskaku kivi... mida mina kindlasti ei tee  ): meile tundub, et aega meil on "sitta kanti", raha aga vähe või pole üldse - seega kulutame seda, mis meile "tundub" olevat "piiramatu". Tegelikult on vastupidi: raha on maailm pilgeni täis aga aega antakse meile vaid teatud hulga... 45 ruumi elik tihu on siiski ni isuur hulk ,et isegi juhul ,kui Sa mõtled, et ajad ahju vaid võsa, oksi jms, siis tegelikult on enne tükeldamist suur hulk palgist olnud millekski paremaks sobilik. Ise ma ka ahjuküttega maja elanik aga ahju ajan esiteks aastaga vaid 3-4 ruumi puid + pliita alla tootmisjäägid klotside näol ~2,5 ruumi. Kui ma ka võtan omast metsast jämeda sanglepa-kaks + metsakuiva mändi, siis ma ei põe, et ma saanuks sanglepast midagi kallist teha. Kogus on piisavalt väike. 

Ja nii nad "raisad" rikkaks ja imeilusaid uunikume restaureerida ja/või uusi kauneid purjekaid osta saavadki! Sest nad väärtustavad omaenda aega! 

[MeelisV]

Nagu iga auto pole hea auto (loe. mugav, vastupidav kvaliteetne)
ega iga keevitus pole tööks mõeldud, iga ...
Pole ka iga "soojuspump" oma nime vääriline ega ka mõistlik investeering.
Lisaks tuleb mõelda milliseid töid garaazis tehakse ehk igasse ruumi soojapump ei sobigi.
Tolm, tahm jms. tapavad ruttu seadme effektiivsuse ja hiljem ka kogu seadme.

[hundu615]

Sellega on see lugu,et khi sul on soojustatud, ala 80 rm garaas siis miks mitte,AGA kui sul on 400+ rm töökoda mis on ehitatud stagna ajal,ei mingit soojustust siis need soojuspumbad tõmbavad kulupoole ikka jummala suureks. Teiseks saavad nad nii väga ruttu otsa. Minul läheb nt kütte perioodil  so okt-märts ca 45 rummi puid.Bullerjan on sundpuhkega 300mm vent surub õhu läbi ahju lagede alla.

45 ruumi puid = keskmises turuhinnas 1350 euroga (30 ruum) ja see omakorda ~9600 kWh elektrienergiaga. Juurde tulen panna tööaja kulu sest ka "peremehe" aeg maksab raha. Mina julgeks väita minimaalseks kuluks 2000 euri ehk kütteperioodi igas kuus 330 euri ja seda ilma maksudeta. 
See on nüüd üks paljudest "kohtadest", kus me eestlastena EI OLE omaks võtnud arenenud maailma reaalsust ja elukorraldust: OMA aega tuleb väärtustada ja selleks tuleb vajadusel ka natuke investeerida. Normaalne ja tavaline eurooplane teeks Sinu asemel mis? Investeeriks isolatsiooni ja paremasse küttesüsteemi ning teeks 45 ruumi puude ahju ajamise AJA jooksul kas midagi omale meeldivat või TEENIKS selle ajaga rohkem, kui investeeringu teenindamiseks vajalik. Muuhulgas mõtleks eurooplane, et "mida ja mis moodsa masinaga ma saaks sellest hulgast puidust toota ning kalli hinnaga maha müüa?"  

Mida meie aga teeme (kes on "süüst" puhas, viskaku kivi... mida mina kindlasti ei tee  ): meile tundub, et aega meil on "sitta kanti", raha aga vähe või pole üldse - seega kulutame seda, mis meile "tundub" olevat "piiramatu". Tegelikult on vastupidi: raha on maailm pilgeni täis aga aega antakse meile vaid teatud hulga... 45 ruumi elik tihu on siiski ni isuur hulk ,et isegi juhul ,kui Sa mõtled, et ajad ahju vaid võsa, oksi jms, siis tegelikult on enne tükeldamist suur hulk palgist olnud millekski paremaks sobilik. Ise ma ka ahjuküttega maja elanik aga ahju ajan esiteks aastaga vaid 3-4 ruumi puid + pliita alla tootmisjäägid klotside näol ~2,5 ruumi. Kui ma ka võtan omast metsast jämeda sanglepa-kaks + metsakuiva mändi, siis ma ei põe, et ma saanuks sanglepast midagi kallist teha. Kogus on piisavalt väike. 

Ja nii nad "raisad" rikkaks ja imeilusaid uunikume restaureerida ja/või uusi kauneid purjekaid osta saavadki! Sest nad väärtustavad omaenda aega! 

Muidugi investeeriks hoone soojustamisse ja uutesse akendesse jne jne KUID rendipinna puhul on see suht mõttetu,kuna keegi sulle seda ei kompenseeri. Olen pidanud soojuspumpade müüjatega nõu,et panna 2 tk,mehed väitsid,et kui väljas juba ca -10 siis undaksid need seal 24/7  Arvuta nüüd ise mis kulu on koos soetamise,ülespaneku,hoolduse ja kui nad 2 talvega saba annavad!
Ja teiseks,pole niiiioll,et halupuud turuhinnaga ostan,selleks on omad inimesed kes müüvad ka veel normaalse hinnaga puid.

[viplala]

45 ruumi puid = keskmises turuhinnas 1350 euroga (30 ruum) ja see omakorda ~9600 kWh elektrienergiaga. Juurde tulen panna tööaja kulu sest ka "peremehe" aeg maksab raha. Mina julgeks väita minimaalseks kuluks 2000 euri ehk kütteperioodi igas kuus 330 euri ja seda ilma maksudeta. 
See on nüüd üks paljudest "kohtadest", kus me eestlastena EI OLE omaks võtnud arenenud maailma reaalsust ja elukorraldust: OMA aega tuleb väärtustada ja selleks tuleb vajadusel ka natuke investeerida.

Tule nüüd veits maapeale tagasi. 45 ruumi küttepuud sisaldab energiat umbes 68 000 kw/h eest, mis elektrisse ümber arvestatult tähendab umbes 10 000 euri. Nende summade juures, ei taha ma isegi puudutada sõna OMA AEG, eestlased ja reaalsus, kuna need sõnad saaks konteksti viia ainult valemis, kust on puudu kaks osist, need on kaine mõistus ja rahakott.

[nootsii]

Mina ei oska aga kui juba siin numbrid ritta panete siis vaja ju erinevate kütteallikate kasutegurid jne. Oleks huvitav lugeda.

[karvik]

Kui võtta mingi ilgelt sita kasuteguriga ahi, nii näiteks 50%, siis jääd ikka mõne tuhandega kasumisse kui kütta puudega.

Kui nüüd hakata puudega jantimise aega arvestama, siis sõltub kõik kuidas ja kuss.
Kui puud sõidutatakse sulle alusepeal tarnija poolt ahju kõrvale ja ise pead vaid alla loopima, siis ei ole oma aja kulu arvestusel enam mingit mõtet.

[viplala]

Ja siinkohal ei tohi jätta arvestamata aega, mis kuluks elektriga kütmise kallidusele panustatud aega, et seda vahet kinni taguda. Kui siin keegi veel propageerib elektriga kütmise odavust, siis ma viskan talle Äripäevaga vastu pead.

[maisalup]

Kui on oma mets, siis rahulikult 4päeva metsas müttamist 20ruumi puude langetuseks, mina laon ilusti kõik lepaoksad vaaludesse peale raiet jääb puhas metsaalune. Puud on koondatud virnadesse, mille keskel on tee traktorile. Peale seda kulub umbes 1 päev väljaveole ise olen traktori juhiks( mul on 30km 1 ring) Puude lõikamine, lõhkumine ladumine veel umbes kuni 7 päeva. Sae õlile, küttele kulub 20eur, kreissae küttele umbes 15 eur, traktori küttele 100eur( pool küttest jäi traktoriomanikule renditasuks) Sõiduauto küttele umbes 15eur metsas käimiseks. Küttele kulub siis 150eur+12 päeva omatööd 20ruumi puude tegemiseks. Keskmine neto tunnitasu 5 eur korda 96 töötundi 480eur.
Kokku maksab umbes 20 ruumi tootmiseks 930eur kui endal olemas ainult mootorsaag ja traktori pead külapealt laenama ning kohe metsa kõrval ei ela. 
40 ruumi siis 1860eur kui arvestada ka oma töötasu sisse.  

[nustu826]

Hundu 615 - tegelikult kompenseerib selle remondi keegi sulle küll. Täpselt see asi, et küttepuude peale kuluv raha ja kütmiseks kulutatud aeg muutuvad väiksemaks. Samas aga senikaua kuni rahalises arvestuses on odavam osta ja kulutada rohkem puude kui soojustuse peale. Kõik sõltub sellest, et kui pikaks ajaks on sõlmitud rendileping ja millistel tingimustel. Kui võtta näiteks asi kümne aasta lõikesse, et 10 aasta peale ärajagatud akende ja soojustuse hind vs. 10 aasta puude peale kuluv raha, siis ei pruugi seal enam väga suurt vahet olla.

Ja samuti kui kaua on sul võimalik nii odavalt neid puid saada...

Õhksoojuspumba koha pealt võin välja tuua selle, et õde kasutab mul kah majas õhksoojuspumpa. Avatud planeeringuga kahekordne maja kuskil 100 - 120 ruudu vahel. Päevas kulub ~10 - 15kw elektrienergiat, AGA - pump on tal järgi ainult pool päeva. Hommikul läheb tööle, siis lülitab sisse ja õhtul kui tuleb, siis teeb keskküttekaminasse tule ja lülitab välja. Ehk siis kulub veel ~10 ruumi puid lisaks keskmisest veidi soojema talvega. Ja ainuke koht kus on soe, nii 20 kraadi ligidal, on pumba enese ümbrus. Kaugemale ei jõua see soe üldse. Seega pump sobib ainult väga väikesesse ruumi, et kuidagi enam - vähem kütta. Muidu on ikka nii, et ainult pumba vahetus läheduses on soe ja eemal ikka külm.
Kusjuures sai proovitud seda, et kas on mingit vahet kui pumpa mitte päeval järgi panna, siis oli temperatuur pumbast diagonaalis kümmekond meetrit eemal 2 kraadi madalam. Aga noh ka kaks kraadi on midagi...

[PlyVal64]

Ja siinkohal ei tohi jätta arvestamata aega, mis kuluks elektriga kütmise kallidusele panustatud aega, et seda vahet kinni taguda. Kui siin keegi veel propageerib elektriga kütmise odavust, siis ma viskan talle Äripäevaga vastu pead.

Kurat, roosa lehega võib surma saada  Aga ELEKTRIGA kütmine ei tähenda kohe automaatselt üldse suurt kulu! Nõus, tavalise üliodava elektrikütte süsteemi puhul "tasandub" üliodav ehitushind kiiresti igapäevase rahalise tarbimisega. Aga seda ka juhul, kui tegu on suurte ja halva kvaliteediga ruumidega. Mida uuem, parema soojapidavusega jne ruum/hoone/maja, seda aeglasemalt kallis elekter odavalt lahendatuna "kahjumit" tootma hakkab. Kulu tekitavad nad kõik! 

Ahi kui selline, olles kuitahes suur ahjukütte fänn, on ikkagi energia raiskamine sest enamus soojast lihtsalt lähebki taevasse! Mitte ühte toimivat suitsugaasidest energia kätte saamise lahendust pole ilmas veel olemas. Ja kui see tehtaks, ODAV ei saa see kindlasti olema. See ei ole soojatagastusega vendi ehitamine. 
Ehk kahte asja tuleb muundada ja/või kusagilt "lisa" leida: kas elektrienergiat või Päikesest tulevat ja salvestunud kiirgust. Seda teebki just mistahes soojuspump. KAHJUKS tähendavad mõlemad automaatselt ka ehituskulude kasvu vs lihtne torukatel või üldse elektriradikad seinal. 
Siin aga tulebki mängu see eurooplaste skaala: oma aeg/mugavus vs hetkekulu vs pikaajaline tasuvus. 

Isegi  mina olen hakanud koju alternatiive mõtlema, küll alles mõtlema ja seda just sellel skaalal. "Abiks" on ka see, et mingil ajal lihtsalt ahjud ja korstnad hakkavad vajama suurt tööd - rahakulu - ja "äkki" on muid mugavaid alternatiive. Päike on sooja vee jaoks hea aga et 3 kuud on sellega ikaldus, ja just see aeg vajatakse enim sooja, siis kollektor katusel vs tarbevee kulu elektrilt soojendades ei ole ikka tasakaalus. Aga kui asi siduda aastaringse küttega, õuepeal on ka gaasitrass - avastasin hoopis selle, et Atlanticul on hübriid-soojuspumbad! Nõmmel on ebasobivaim pinnas maaküttele, samas talve keskmine õhutemp pole jällegi Kuusiku oma  Jah, seade on 7K+euri aga sinna kanti jääb mistahes HEA ja MOODSA kütteseadme hind. Seal 1000 siia-sinna pole oluline.  
Ok, mul gaasitrass õuel aga maal seda enamasti pole. Kohe tuleb ette "gaas kütmiseks" variant. Vaat seda ei tea, kuipalju mahuti paigaldus maksab jne. Aga miskipärast seda pakutakse ja jällegi: Euroopas olen väga palju maapiirkondades neid näinud. 

Alati on veel võimalus odavust taga ajades jätta süsteemi mingi tahkekütusel toimiv lahendus, kas katelpliit kööki, pelltikatel jne. Aga see kõik on ju uus, moodne ja tänapäevane võimalus, mida nõukaajal ei olnud! See ongi olnud areng klassikalisest 45 ruumi puude ahju ajamisest aastasse 2016. Mis meid eestlaseid reaalselt takistab: meie sissetulekud on numbriliselt liiga väikesed, pangad aga töötavad euroopa numbrite põhjal, nagu on ka seadmete endi hinnad. Ning meil on metsa ja oma aega/tööd me veel ei hinda. Ise täpselt samasugune  Lisaks "keeldun" kohustusi võtmast - vabadus (ka suvaline pank puutaha saata) on väärtus! Ja ka suhtumine "asjad veel toimivad kuidagimoodi"... mis aga ei tähenda, et külmalt jürgenligilikult arvutades peaks a'la 10-aastases perspektiivis vaadates juba täna tegutsema. 

[aavu]

Õhksoojuspump tarbib vähe meie pehmes talves. Ca 100 m2 maja 2 korrus 2 tuba kütteta (saab trepi kaudu õhksoojuspumbast osa), all 2 tuba, ja muud ruumid. Kõik uksed on alati lahti. Läbi elutoa magamistuppa jõuab küll vähem aga magama ei peagi kuumas. Kui nüüd maha arvata muu tarbimine, mis võib olla ca 400-500 kW/h, siis ülejäänu peaks olema õhksoojuspumba oma. Pole ju kallis, arvestades vana maja tuulepidamatust nii seinte akende kui uste kaudu. Pesu tos kuivatamise pärast kütame ahju 1-2 korda nädalas. Suuremate külmade saabudes saab aknad kinni kleebitud, et raami vahel tuul ei vilistaks ja ahju kütmine läheb tihedamaks. Varasema 20-25 ruumi puude ja mingi osa briketi (pliidile) asemel 8-10 ruumi puid. Muidugi 25 miinuskraadiga pole vist pumbast abi. Pump annab kindlustunde kodunt minnes päevaks või kaheks nädalaks, et saabudes ei võta vastu jääkelder ja vesi klosetis on ikka vedelas olekus. Panen oma el. tarbimise, millest tuleks lahutada see 4-500, mis mujale kulub. Pump ise oli miski 1300 rahaline koos paigaldusega ja annab mingi 5 kW vist. Sees on ta kogu aeg, vahepeal puhastab filtreid ja sulatab jääd. Suvel palavaga on ka seisnud lühidalt.
Mai 2014 – 605
Juuni – 548
Juuli – 506
Aug – 525
Sept – 618
Okt – 811
Nov – 955
Dets – 1324
Jaan – 1194
Veeb – 1114
Märts – 985
Apr – 815
Mai – 699
Juuni – 572
Juuli – 476
Aug – 442
Sept – 556
Okt – 883
Nov - 933