Teema on suletud

KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri

Vabalthingav või turbokas ei oma tähtsust. Kui on mehaaniliste pihustitega, siis pole mootori tööks rohkem vaja kui pihusteid ja pumpa. Kollektori võid minema ka visata, töötab ikka. 
Kõik need klapid on mõeldud näiteks käiguga pidurdamiseks ja mootori seiskamiseks kiiremini, kuna takistatakse õhu voolu mootorisse. Ka EGR-i töö on koostöös selle klapiga, kuna õhuvoolu suunatakse.

Kuidas pidurite võimendus lahendatud on? Eraldi vaakumpump, kollektorist, hüdro?

Kui on elektrooniline pihusti, siis tuleb ajus natuke "soperdada", et ei tunneks neist klapikestest puudust.

Come to the dark side, we have cookies!

Tänud. Uurisin vahepeal natuke väljamaa foorumeid kah ja tundub et sel mootoril ta peaasjalikult EGRi jaoks vajaliku vaakumi saavutamiseks tõesti. Ning võibolla ka suretuse, käiguga pidurdamise jaoks. Vaakumpump on eraldi, nii et sellega muret ei teki. Kütusepump on mehaaniline, seal aju pole, mis neid vidinaid taga igatsema hakkaks.

UD-2 kohta küsimus!
Hakkasin nüüd uut hooldust tegema, õlivahetus küünlad jne kuid siis jooksis õnneks mõistus kokku mitte mootor Big Grin . Õlifilter on tal mingine paberfilter, neid mul on aga kas tasub enam panna kui seisnud nad mingi 20a vist mitte. Leidsin sellise õpetliku lehe: http://www.c2n.ru/ud2m1/oil.htm ehk tuleb parem nii teha?
Muidu hea minekuga mootor ja oma 2 silindri kohta öko 4,5l tunnis. (Tänusõnad ksf Basiliole kolmas hooaeg sai kreissae peal läbi ja algab neljas) 

Juba tuli vastus et kasuta neid filtreid mis mul on! Oehhh ega siis midagi sukeldun homme siis uuesti massinasse. Muuseas ega kellegil el starterit koos hoorattaga pole?

Veel pole maha löödud

ca 110a jooksul on (täispalk-)korterelamu 1. korruse 8,5m pikad laetalad (diameeter ca 25..30cm) vajunud keskelt äärega võrreldes 10cm looka. Abiks on ilmselt olnud nt 2.korrusel asuvad Pioneer pliidid. Kas selline vajumisprotsess on koormuse samaks jäädes ajas jätkuv (kuni isegi mitteelastse deformatsioonini?) või saavutab mingil hetkel nn rahuseisu? St kas koormuse all olev puit "voolab" (kestev protsess) või "paindub" (eeldatavalt peatuv protsess)? Ning sellest tulenevalt - kas ajapikku pmst 4m peale 10cm looka vajunud palgid vajavad toestamist?
tõele au andes plaanin vähemasti sümboolselt palki toetavast vaheseinast (mille laetalad on "voolama pannud") jupi maha võtta. Tekitan kuigipalju seda kompenseerivat lisatoestust, aga toe dimensioneerimine sõltub vaatest edaspidisele talade läbivajumisele, mille osas ma ei oska seisukohta võtta.

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"

Mina nii julge ei oleks selle seina mahavõtmisega, eriti kui meid lubati järgmiseks vähemalt kaks miljonit valmis nikerdada Toungue

Midagi nagu kuskilt meelde jäänud, et materjalide pingsust saab mõõta, peale midagi võiks teha vastavaid järeldusi, et kas vajub ajas edasi või mitte. Kuidas seda eelnevat teostada, pole halli aimugi. Ilmselt on kusagil mingid asjapulgad, kellel vastavad riistad ja vaid kohalekutsumise vaev raske raha eest.

(11-02-2016, 01:54 AM)13piisab Kirjutas:  ca 110a jooksul on (täispalk-)korterelamu 1. korruse 8,5m pikad laetalad (diameeter ca 25..30cm) vajunud keskelt äärega võrreldes 10cm looka. Abiks on ilmselt olnud nt 2.korrusel asuvad Pioneer pliidid. Kas selline vajumisprotsess on koormuse samaks jäädes ajas jätkuv (kuni isegi mitteelastse deformatsioonini?) või saavutab mingil hetkel nn rahuseisu? St kas koormuse all olev puit "voolab" (kestev protsess) või "paindub" (eeldatavalt peatuv protsess)? Ning sellest tulenevalt - kas ajapikku pmst 4m peale 10cm looka vajunud palgid vajavad toestamist?
tõele au andes plaanin vähemasti sümboolselt palki toetavast vaheseinast (mille laetalad on "voolama pannud") jupi maha võtta. Tekitan kuigipalju seda kompenseerivat lisatoestust, aga toe dimensioneerimine sõltub vaatest edaspidisele talade läbivajumisele, mille osas ma ei oska seisukohta võtta.

Juhtumisi samasugune mõisaaegne elamu kus sai eelmine aasta remonti tehtud. Edasist vajumist vaevalt, et enam toimub ning minul kahe ruumi (köögi ja toa vaheline vahesein) tegelikult ei toestanudki. Algul mõtlesin samuti, et kas toestab ja mis juhtub kui ära võtta (poole seina oli vaja maha võtta), kuid töö käigus nägin, et reaalselt ei toestanudki. 2 korrusel oli veel muidu hea paar tonni kaaluv suur ahi mille kaal oli 2 laetala peal. Ahi sai välja visatud ning keskkütte akumulatsioonipaak sinna asemele.

Iga mõisnik teab ise mida teeb, aga mina paneksin toed alla. Kui muud ei anna, siis hingerahu ikka.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.

(11-02-2016, 09:32 AM)alfredo Kirjutas:  Mina nii julge ei oleks selle seina mahavõtmisega, eriti kui meid lubati järgmiseks vähemalt kaks miljonit valmis nikerdada Toungue

Midagi nagu kuskilt meelde jäänud, et materjalide pingsust saab mõõta, peale midagi võiks teha vastavaid järeldusi, et kas vajub ajas edasi või mitte. Kuidas seda eelnevat teostada, pole halli aimugi. Ilmselt on kusagil mingid asjapulgad, kellel vastavad riistad ja vaid kohalekutsumise vaev raske raha eest.

Pingsuse mõõtmine on väheke teine teema, ehitusel pragude avanemine-arenemine ja vajumeid-siirdeid mida mõõta.
Pragude mõõtmine käib kipsikoogiga, peotäis kipsi plärtsti prao peale ja siis saab seda järgida kas areneb edasi või mitte, kas koogi sisse tuleb pragu või mitte. See selleks.

Tala vajumist tuleb mõõta täpselt märgitud kohtades erinevate koormusskeemide rakendumisel.
(Koormusskeemid lumekoormus, tuulekoormus, kasuskoormus (ehk kui ülemine korrusntx  arhiivikappe täis laduda)) Unustada ei saa seda, et vahest külmub ka betoonpõrand läbi, külmub ja hoopis tõuseb kui hoone kütmata  ntx.

Lihtsamalt toeta laud kindla koha peale, tõmba joon peale kus tala vastas ja vaata kas kriipsud on kohakuti.

Tegelikult sellel juhtumil on koht mida hoolega uurida mitte keset tala vaid need  tala otsad, toetuskohad, mis seina peal ja/või sees. Seal on tavaliselt "pehmo" peidus.

Kui alla tulevad vaheseinad niikuinii, siis võiks ikka kandvad olla. Aitab ka raske astumise sammu vibra edasikandumise vastu.

(11-02-2016, 01:54 AM)13piisab Kirjutas:  ...
kas ajapikku pmst 4m peale 10cm looka vajunud palgid vajavad toestamist?
...

Tala tegemiseks kasutatud puidu liik? Võimalik niiskusekahjustus? Kas on tala läbivaid avasid? palju on koormust talal? Kuidas see jaguneb?

Puusalt tulistades tundub, et tugipost oleks omal kohal. Keegi ei tea, kui lähedal on tala alumised puidukihid tõmbetugevuspiirile. Kas üritad pressida painde tagasi, on pigem iluküsimus.

Küll tasub üle kontrollida talaotste asend seinas, nagu juba märgiti. Pole üldse harvad juhtumid, kui väike seina nihkumine ja tala paindumisest tekkinud tõmme koos tirivad tala sedapalju pesas väljapoole, et talaotsa puit muljutakse ära ja tala kukub alla.

Igasuguste tugevusvarudega on see häda, et selle ületamisest saavad teised kiiresti Õhtulehe esikaanelt teada. Kas varu on 0,15, 15  või 150%, ei paista kuidagi välja, aga esimese puhul on esikaanele pääsemine vaid aja küsimusWink

Elan 1882 a valminud majas ja teise korruse põrad teenijatoas oli juba keskelt oma 10 cm kõrgem. Ajasin tonnid laetäite liiva maha ja kivivill asemele. Põrandad rihti, ehk peab veel 50 a. Raskena tunduv Pioneerpliit on kerge asi tellispliidi kaaluga võrreldes.

kuigi ma oma küsimusele otsest vastust ei saanud, siis ega ta ju keeruline ega kallis pole, et horisontaalsed toeosad seniplaanitud tavapuidu asemel liimpuidust (suurem koormustaluvus) ning vertikaalsed toed 80x80mm (oli käepärast ja tegin eile sellest toed) asemel nt 100x150mm (pikisurvel pole ju ilmselt suurt vahet, kas on tava- või liimpuit?) teha. Ilmselt jääb see osa järgmiseks 100 aastaks või enamakski oma kohale - las olla igaks-petteks tiba tummisem ning küllap need "roikad" ka kuidagi ruumiplaani ära hajutab Wink

kaasfoorumlaste silme ees kangastunud karmimad vaheseinalammutamised on liiga pessimistlikud.
leian vaid põrandavalu järgse pildi (mis otseloomulikult põrandale keskendub), aga el boileri kohalt kaotan ca 1,5m pikkuselt ca 20cm kõrge "vaheseinajäänuse - keegi on kunagi juba ülejäänu ära kütnud:
http://teet.luarvik.org/d/7023-1/DSC_0134_001.jpg

(no ja uksekoht liigub natuke jne. Tervikpildil on saagimist ja lõhkumist siiski tiba rohkem)

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"

Uue auto ostmisel öeldi, et garantii ei kehti uksetihendite kohta. 2007 aastal.
Küsiks, et kui levinud selline praktika on? Kardavad vist, et kinnijäätunud tihendi rebib klient uksega ribadeks?

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.

Kuidas ja millega puhastada roostevaba metalli?

Nimelt proua köögis hädas kubuga, nühi millega tahad, ikka kirju nagu Kihnu Virve seelik Smile

Oehhh... mida kõike head see Nõukogude võim inimkonnale on andnud!!! Alla Pugatšova, Linnahalli, Baikonuri kosmodroomi, Moskvitši... sinu, minu...

Kuumusest tekkiva värvilise mustri saab happega ära.  Kui purgi üles leian siis oskan täpsemalt öelda aga sain seda metallitöökojast.

roostevaba puhastamiseks (köögis) saate abi puhastusimpordist tallinnas ja tartus, pesueksperdist viljandis jne. Üldiselt peaks kõigepealt kubult rasva eemaldama ja siis alles hakkama kirjut mustrit eemaldama. Ning kui asi puhas, oleks mõistlik asi üle käia hooldusainega mis teeb edaspidist korrashoidu ja koristamist lihtsamaks. Meil tootevalikust on selline olemas mis eemaldab rasva samas olles ise happeline, seega 2in1 http://pi2.hostop.com/main.php?module=7&catID=20&prodID=j550741

Küsiks ka targemate käest natuke.
Sain täna oksapurustajale veidi vinskemad terad terakeskusest(höövlitera 3mm paksune), aga auke nemad ei puuri, samas kinnitusaugud ei teeks sellisel asjal paha, et kasutada saaks.
Mõtlesin, et mis seal ikka, kuid mingist eriti kõvast materjalist meisterdatud teised, kärniga ei saa jälgegi peale, rääkimata augu puurimisest, proovisin igasugustega metallikatega, ei midagi.
Terakeskuses soovitati puurida kõvasulampuuriga või viia kuhugi, kus head riistad. Homme ses mõttes kehv päev siiski. Oletame, et külastan poodi ja soovin omastada vastavad puurid, kuid selle ostusoov võib peale hinna teadasaamist ilmselt üle minna, kui stokkeritesse või taolistesse kohtadesse minna, kus arvatavasti midagi selleteemalist pakutakse. Kahjuks ei ole enam kadaka turgu ka.

Kas alternatiiviks võiks olla kivipuuri ületeritamine? Mis nurga all peaks teritama? Veel mingeid nippe, mida kohe küsida osanud? Tänud.

Katsetamise teema see nurgavärk, samas palju tähtsam on, et keskel oleva passiivse tipu võimalikult väikeseks suudad teha. 

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.

Kui väga ilus ümmargune ei pea auk olema, siis lihtsam plasmaga ära lasta. Olen ise üritanud korra höövlitera puurida (samuti oksapurustaja jaoks), aga kui ka "spets" puurist asja polnud, tegin ikka plasmaga.

Ma olen lasknud õige koha söepulgaga pehmeks ja siis puurinud.Puuriterituse reegel-mida kõvem materjal seda nürim nurk Toungue .

Tänud kaasamõtlejatele.
Kivipuurivärk ei toiminud, tera neil eriti polegi mida saaks teritada, teritasin mida sain, auku ikka ei puurinud kahjuks.
Plasmat pole käepärast, söepulka ka mitte.
Samas, peale ajurünnakut Aini juures lammaris jõudsime järeldusele, et peaks proovima ketaslõkuriga külgedelt läheneda, sest ega auk pea päris ümmargune olema. Vaatab siis mis sest ideest saab, teeme väikese lõuna ja lähen proovima.
Teema on suletud




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 15 külali(st)ne