[donn]

Videost nähtavatel roomikutel üks tõsine viga juba esimesel pilgul näha. ...

Neil pealesõidetavatel seal ees ninas ju suunavad plastist lapatsid, mis toimivad kui suusaninad suunates lume roomiku alla ning roomiku lume peale. Kui palju need seal aitavad on muidugi iseasi.

Vaarisa Jossi aegadest mäletan, et sel polnud küll takerdumisega probleeme.

[mlsluik]

...nagu mingi tainapea kari ...

..ehk Ostacruiser'i seltskond on üle maailma OFFROAD võistlustel alati poodiumi kõrgematel kohtadel millegipärast, nende ümberehitatud ATV'd on hinnas nii seal kui siinpool lompi... 

J-Wheels on selline nii ja naa lahendus, turbasel pinnal sõites oli neist tõesti kasu, rööpasse sõidetud rajal on pigem takistuseks. Offroadile ei tasu minna, omalõbuks kuskil metsavahel töristada on ok. Minu vana komplekt on ikka vahepeal soovis müügil olnud...

TZ'ile ketid peale vedada ja peaks väga pro olema, kui on pehme pinnas siis teine paar rattaid veel juurde ning sellest väga paremat ja odavamat lahendust vist välja ei mõtlegi

[maisalup]

Eks nad selle pärast on podiumil, et stardivad esimesena  Iga järgmisena masin jõudis järjest vähem edasi kuna lombi põhi keerati esimese poolt korralikult perse ja metsaveo puhul sellist sõitu endale lubada ei saa

[Veskioja]

TZ'ile ketid peale vedada ja peaks väga pro olema, kui on pehme pinnas siis teine paar rattaid veel juurde ning sellest väga paremat ja odavamat lahendust vist välja ei mõtlegi

Just,selle ratta teema saab nüüd pm.lõpetatuks lugeda,minu Lgp.Eks see väike formaalsus tuleb mul omal leida,et milline velg oleks kõikse mõistlikum laiendada.Valikus on võtta,Gaz 21,Zuk ja uaasik,ET seab teatud piirangud kui sellised,et ei jääks siseosa,kas siis liiga välja või sisse.Eks ennastki vähe häirib see suur väände moment,teeks ikka võimalikult valutuks trakale.Õnneks on ka võimalus laiust muuta võlli enda peal.Ja nii teengi,kas siis ette orig.topelt kalasabad ja tagaotsas laiemaks venitatud kui ikka välis diameeter kattub,kui seal mõni mm.erinevust see väga ei tohiks lugeda,vbl.

[klaave]

Sellistega peaks isegi vee peal liikuda saama.

   

[Veskioja]

Vot,selle võtangi eskiisiks,ET viidud trakale võimalikult ligemale.Mul on see mõtsaalune pehmeke,ei naljata sellega,kole tüütu on see kinni jäämine,rikub nii päeva kui tuju.Tollel on vist sisu kus polt kinnitus,ka oma looming.Tänud.

[klaave]

Samuti saab kasutada russi rattaid. Ainuke jama on kindlasti roolikeeramise raskendamine ja sidur saab kindlasti rohkem valu.

    . Pildil variandike ka varikatusest ja haagisest.

   

[Veskioja]

See kord proovisin kärul vändaga vintsi,see varjant on ikka jama,kui üsna käru kõrvalt tõsta,siis veel kuidagi,aga muidu ikka jamps.Nii ei jõua kuhugi,kui peab aina manööverdama iga vähegi jämmema noti juurde.Õnneks need mõned külmad ilmad ikka tahendasid metsa alust ja pääses,ei uppunud.

[pkmp]

Lappasin seda ja teist ja vaatasin seda:
http://nordamus.weebly.com/huumldraulili...aanad.html

Vaadates, mida selle raha eest saab, siis hakkaks kukal sügelema, et kas on mõtet ise treida-keevitada... kuigi selle vänt-tõstuki asemele esmaseks elu lihtsustajaks metsakärule installeerimiseks tiba vist peab.  Originaalis küljele pööramist ei ole.

[Marko]

Viimaseid arenguid siin vaadates ujub kõvakettalt välja ammune mõte teha käru tiislile kinnituv hüdrokraana, kuni tonn tõstevõimega (primitiivse külgtoe abil mõistagi) Kas kambajõmme/huvilisi/ostjaid oleks?
Saaks ka vintsi lisada.
Sorry Veskioja risu kirjutamise pärast!

[pkmp]

Viimaseid arenguid siin vaadates ujub kõvakettalt välja ammune mõte teha käru tiislile kinnituv hüdrokraana, kuni tonn tõstevõimega (primitiivse külgtoe abil mõistagi) Kas kambajõmme/huvilisi/ostjaid oleks?
Saaks ka vintsi lisada.
Sorry Veskioja risu kirjutamise pärast!

Kui ette võtta siis edasiarenduse võimalusega, et kui isu  peale tuleb, tekitad järgmise liigendi otsa, kuni ükskord ongi metsatõstuk valmis.

Kuigi seal seda treimist-keevitust ehk lihtsamalt ise tehtavat metalli suhteliselt vähe, ostetavat kraami jälle suhteliselt palju. Hüdraulika, voolikud, silindrid...neid peab ikka ostma.

Kunagi ammu-ammu oli mul DT75 linttraktori taga selline lisand: sai isegi pika tüvena täismõõdus kuuski metsast välja veetud ja vundamenti ehitatud-plokke veetud-tõstetud, siis oli all kardaani otsas veel vints ka. Igavesti äge riist oli.

Pilt krt ei taha siia tulla...  aga üks silinder tõstis-langetas, teine tegi noolt pikemaks-lühemaks, vasakule-paremale traktori lintidega. Korralik tugev tükk oli.

[Veskioja]

Viimaseid arenguid siin vaadates ujub kõvakettalt välja ammune mõte teha käru tiislile kinnituv hüdrokraana, kuni tonn tõstevõimega (primitiivse külgtoe abil mõistagi) Kas kambajõmme/huvilisi/ostjaid oleks?
Saaks ka vintsi lisada.
Sorry Veskioja risu kirjutamise pärast!

Kui ette võtta siis edasiarenduse võimalusega, et kui isu  peale tuleb, tekitad järgmise liigendi otsa, kuni ükskord ongi metsatõstuk valmis.

Kuigi seal seda treimist-keevitust ehk lihtsamalt ise tehtavat metalli suhteliselt vähe, ostetavat kraami jälle suhteliselt palju. Hüdraulika, voolikud, silindrid...neid peab ikka ostma.

 Kõik õige jutt,mul jh selle otsuse langetamisega suht keeruline,iseendaga käib pidev võitlus.Arengut kui sellist siin jh eriti pole veel märgata.Olen tänulik,et on häid ksf.see pkmp varjant nüüd,millele lisada enmv.korralik vints,50 m.trossi pooliga ja peaks vast saama üsna hää.Vbl.tõesti kunagi saab olema siis täiustatud varjant,mis liigub nuppe näppides.

[klaave]

Kuna masina mark on õige siis panen oma mure ka siia teemasse.
 Minu masinal katel 2S90A Slavia ja kaaluga 152 kg. Ei tea palju kaalub ühesilindriline katel aga kindlasti vähem. Samuti on masina raskuskese kõvasti eespool kuna minu katel on ka tunduvalt pikem.(Esi ja tagakapoti poolte ühendamiseks on vahele pandud 10cm) Nüüd sulalume lükkamisega tekkis moment, et tera kergitades (vallis) tõusid tagarattad mast lahti ja ka tagarataste haakuvus ei olnud üldse arvestatav tegur. (Tera üleval asendis ronisin oma 90kg terale ja imekerge jõnksatusega sain ka tagarattad mast lahti). Esimene mõte oli haarata taha haakesse mingi raskem asi. Päeva lõpuks murdus pooleks aga roolikarbi alune (ülemine) keskliigendi kinnitus ja vähe puudus, et esirattad oleksid tagumistest eraldunud. Hea, et midagi rasket ei haaranud tagumisse otsa oleks murdumine juhtunud palju ebameeldivamas kohas. Kiire keevitus ja sai masinaga sõita vaikselt garaazi. Samas on tera ise üsna kerge, mitte JOSSI oma, kuid tänu pikemale mootorile, asub samuti kaugemal kui originaal millest ta tegelikult ka tehtud on.
    Tekkis mõte muuta esirataste asendit, kuid kas kellelgi on kogemusi sellise töö ette võtmisega ja kas sellest üldse abi oleks?. Nimelt tahan esisillal keerata -ei teagi kuidas õige nimetus oleks- külgülekanded- ette poole. Praeguses asendis on nad tahapoole suunatud. Sellega saaks silma järgi umbes 20...30cm rataste asendit ettepoole ja see peaks tunduvalt mõjuma raskuskeskmele. Aga kas on ka mingeid probleeme sellega.
    Kas omab tähtsust, et esirattad on keskliigendist kaugemal kui tagumised?. (Muud vist ei tohiks juhtuda, kui et tagarattad ei sõida keeramisel enam samas jäljes). 
    Kas poldid seda üldse võimaldavad  sest äkki on kuskil mingi erisus ja ei anna teisiti üldse panna (mingi fikseeriv tift, poldiaukude erinev vahe jne.)
    Kui julmalt umber muuta asendit jäävad õlikontroll avad valesse asendisse, kuid selle vastu päästaks ka vasaku ja parema poole vahetus, kuid siis vist muutuvad hammasrataste veo küljed ja kas see ei soodusta mingit valet kulumist? (Samas saaks ka sillas õlid vahetatud kuna pole aimugi millal - kui üldse - seda tehtud on). Poritiivad ja muud pisidetailid ei oma tähtsust, nende paika saamine on "telo tehniki" nagu öeldakse.
  Sai pikk jutuke ja esialgu aitab ka. Jään ootama arvamusi ja kommentaare, laupäeval kisun nii-kui-nii segavad faktorid küljest ja hakkan keskliigendit korralikult kokku keevitama . Praegu sai lihtsalt hädaabi tehtud, et saaks päeva õhtasse ja masina katuse alla. Panen järgmine kord ka pilte,  saab jutule kaalu juurde.

[Veskioja]

Ma tegin seda,üsna algul kui ta sain,et keerasin nö.kõige kõrgemasse asendisse,ennem oli nii,et tagumine oli ühe poldi augu võrra etepoole ja esimene,siis taha poole.Seda lihtsat asja,kuidagi keeruline seletada.Et piltlikult oli venitatud teljevahe pikemaks,madaldus varjant.Vot ei oska seda kommida,kas on aukude vahedel mingi erinevus,arvan,et ei tohiks olla.Mul oli seda vaja just metsas turnimiseks,muidu kippus ikka selle alusraamiga paljude kändude otsa kinni jääma.Ja manööverdus ka vahenes paremaks.Raami turvalisuse kohalt ei eemaldanud ja selle külge kinnitub,ette kängur-raud.
Krt see pooleks minemine siis ikkagi on võimalik.Igatahes soovin edu peale hakkamisel päästetöödes.

[klaave]

Vaatasin hoolega järele ja õlikontrolli avad ei jäägi eriti valesti, kui siis mõned cm. Samas tuleb käsipiduriga rohkem pusimist et mitte öelda täiesti ümberehitamist.

[klaave]

Nüüd siis päev õhtal. Sai asi keevitatud, rataste külgülekanded ka teise asendisse tõstetud. Õlikorgid täitsa normaalsetel kohtadel, kässariga tuleb tõsisem toimetamine kui just üldse ei loobu esialgu Oleks saanud ka külgliigendite pooli vahetada siis poleks kässariga nii palju probleeme tekkinud, kui üldse. Aga olude sunnil siis seekord jäi nii. Porilaudadest loobuda ei tahaks nii et tuleb natuke rohkem vaeva näha ja sobitada muidu ratastest kole kaugel.Oma eelmises postituses  küsisin et kas keeramisega juhtub midagi kui rattad keskliigendist erinevatel kaugustel. Tegelikut said nüüd  peale külgülekannete ümbertõstmist keskkohast võrdsetele kaugustele nii et sellega on kõik korras.
  Tekkis aga paar mõte. Siin teemas palju juttu olnud läbivuse teemadel. Olen 100% kindel et minul langes esisillalt tugevalt raskust ära tagasillale. Kunaka ise olen maa sisse kaevunud ja seda eranditult esiratastega, siis nüüd samadel oludel nii vist ei juhtuks. Äkki aitab see ka teid härrad metsavennad. Kindlasti on ka teil esisild raskem (koormatum) kui tagumine ja sellest ka rohkem võimalusi uppumiseks. Samuti vähenes keskliigendit murdev jõud minu masinal.
  Teine asi mida märkasin on see et kuna esirattad on ninale lähemal siis mingit kraavikest läbides on rohkem lootust, et nina hakkab enne tõusma kui kraavikallast trügima. Raamat väidab et ratta tsentrid on 1200 mm kaugusel teineteisest. Homme mõõdan enda vahed ära aga umbes 20cm sai kindlasti rohkem. Praegu kõik. Panen ka pilte hiljem kuna telefoni ja arvutit ühendav juhe pole praegu käepärast.

[klaave]

Pagan unustasin veel ühe asja. Kas alumise keskliigendi "poldi" vahetus on kuidagi eriline. Eemaldasi stopper pleki, sain lahti mutri, kuid polt ei eraldunud isegi keskmisest suurema haamriga. Kuna seal ka väike loks sees siis tahaks vahetada.

[Veskioja]

Raamat väidab et ratta tsentrid on 1200 mm kaugusel teineteisest. Homme mõõdan enda vahed ära aga umbes 20cm sai kindlasti rohkem. Praegu kõik. Panen ka pilte hiljem kuna telefoni ja arvutit ühendav juhe pole praegu käepärast.

 Hmm,peaks ka omal mõõtma,pilti tahaks näha.Muidugi ma ei parasta,aga ikka hää,et oma trakal ei pea selliste jamadega tegelema.Samas seda muidugi kunagi ei oska keegi ette arvata,kõik mis juhtuda võib.  

[klaave]

Panen ühe pildi, kus on näha esiratta telje asukoht võrreldes kütuse paagiga. Peale mõõtmist selgus, et sain teljevaheks 1380mm seega 18 cm juurde. Samuti kerkis minu masina raske mootoriga nina 4 cm.
 Käsipiduri jääb esialgu tegemata, kuna piduritrumlite küljes olevad hooved jäävad praeguse kässari kangi suhtes ikka väga valesti (diagonaalis ette alla). Ainuke mõeldav lahendus oleks vahetada külgreduktorite pooled, kuid kui suudan pilti õigesti oma silme ette manada, siis peaks piduri kang hakkama lükkama külgülekande küljes olevat hooba mitte tõmbama nagu trossile sobiks. . Eks tulevik näitab kas võtan sellise töö ette või mitte. 
Proovisin ka oma lumesahaga rasket sulalund trügida, tagaratastest oli tuntavat abi, seega töö tasus ennast ära ja tagaots on ka kõvemini vastu maad surutud

   

[klaave]

Olen teinud ka külgreduktorist pildi kus kontrollava  asukoht näha.