(06-03-2016, 09:09 AM)Naabrivana Kirjutas: Küsimus:
Alumiiniumist trepp redel murdus puru. Hea meelega laseks kokku keevitada/joota.
Kes teeks seda Lõuna-Eestis?
Mis maksab?
Ehk tuleks odavam uus osta?
TV-s reklaamitakse (optilised päikeseprillid). Küsimus tekkinud, et kas on olemas ka mehhaanilised või mõnd muud liiki prillid. Kui sõna optika maakeelde tõlkida peaks see tähendama valgusteaduslikud prillid, sest optika on teadus valgusest. Mind häirib see, et prillid ju ongi üks optikariist, milleks veel kord rõhutada, et nad on valgusteaduslikud. Piisab ju auto puhul öelda, et see on auto. Auto auto ei tähenda ometi midagi veel tähtsamat või automat autot.
Võimalik, et nutiajastul olen sõnade tähenduse muutuse maha maganud. Kirjutas ju Koidula oma luuletuses "lehkav isamaa". Tänaseks on sõnal lehkav teine tähendus.
Ka lihtne aknaklaas on optikaseade, sest omab läbipaistvuse taset, peegeldumist, kiirte murdumist kaldus kiire läbiminekul ja kindlasti veel optilisi omadusi. Kahevaatelised, kumerad ja nõgusad läätsed ei muuda prille kuidagi optilisemaks ehk valgusteaduslikumaks.
Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
(10-03-2016, 22:35 PM)aavu Kirjutas: TV-s reklaamitakse (optilised päikeseprillid). Küsimus tekkinud, et kas on olemas ka mehhaanilised või mõnd muud liiki prillid.
Arktika rahvad on läbi aegade kasutanud isetehtud lumeprille, mida võib hea tahtmise juures nimetada mehaanilisteks.
Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
kas just ja ainult VALITSUSside? Igasugune pikem telefoniühendus tähendas ju toona analoogtehnika puhul hunnikut kaablipaare ja võimendamisi ning seda tehti maanteede ääres olevates keldrikestes.
mingist hetkest tekkis loomulikult "sagedustihendamine" ehk siis kaablipaari mahutati rohkem, kui üks kõne. Selle levimisest oleks huvitav kuulda - ma saan aru, et tekkis kohati suht hilja ehk seitsme-kaheksakümnendatel: ilmselt uuendati tehnikat vajaduste ja võimaluste tekkides?
Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Sagedustega sidet kasutati aastal 1971 kõrgepingeliinide kaudu side pidamiseks, ilmselt ka varem aga mul puuduvad kogemused. 71-l sai telefoniga tasuta helistada kohalikku st. oma vabariigi võrku. Torust kostis mingit kõrvalist suminat. Kaugekõnesid teise vabariiki teha ei saanud on mulje jäänud. Alajaamade juures olid liini küljes rippumas mingid poolid kust kaudu kõne läks liini. No täpsemalt ei mäleta aga ilmselt olid need telefonid päris tasuta suuremate alajaamade juures nende töötajatele. Telefonivõrguga need otseühendust ei omanud, ette tuli valida mingid numbrid, et pääseda telefonivõrku. Kuidas siis näiteks Lõuna-Eestist Tallinna tavatelefoniga sai, ei oma kogemust. Kas tavatellefonil tuli tellida kaugejaama kaudu kõne nagu 60-ndatel või sai juba ise valida?
Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
kas just ja ainult VALITSUSside? Igasugune pikem telefoniühendus tähendas ju toona analoogtehnika puhul hunnikut kaablipaare ja võimendamisi ning seda tehti maanteede ääres olevates keldrikestes.
mingist hetkest tekkis loomulikult "sagedustihendamine" ehk siis kaablipaari mahutati rohkem, kui üks kõne. Selle levimisest oleks huvitav kuulda - ma saan aru, et tekkis kohati suht hilja ehk seitsme-kaheksakümnendatel: ilmselt uuendati tehnikat vajaduste ja võimaluste tekkides?
Mäletamist mööda oli kunagi päris pikk arutelu mingis teemas nende betoonist keldrite kohta, mis Tartu mnt ääres ja mujalgi. Meenub, et Paide juures tekkis hargnemine ja üks suund läks vist Valga peale... oli ka pilte nendest keldritest ja Eesti kaart liinidega..
Kas keegi aitaks leida selle arutelu? Foorumi "Glavlit" saaks siis koondada kõik ühe teema alla ja teha foorumi paremaks. Muidu on nagu Tootsi peenar...segamini nagu körtpärtli särk
Tegelikult on alati kõige ohtlikumad inimesed ühiskonnas truualamlikud käsutäitjad kelle ainuke soov on OLLA KEEGI JA SILMA PAISTA
(11-03-2016, 20:35 PM)aavu Kirjutas: ... Kuidas siis näiteks Lõuna-Eestist Tallinna tavatelefoniga sai, ei oma kogemust. Kas tavatellefonil tuli tellida kaugejaama kaudu kõne nagu 60-ndatel või sai juba ise valida?
Linnadevaheline (rajoonidevaheline) side oli ikka tellimisega, polnd vahet kas Võrust Põlva või Taškenti, ikka kaugekõne.
Aga meil oli seitsmekümnedatel, kaheksakümnendate algul veel ka kohalik kõne tellimisega, väntasin telefonivänta ja ütlesin keskjaamaneiule numbri, vahel piisas ka nimest, alla paarisaja abonendi oli. Lõpupoole oli raskusi telefonidega, enam polnud vändaga telefone ... kunagi minu ülikooliajal kaheksakümnendate algul tuli uus keskjaam, supermoodne Nüüd seisab uus maja tühjalt.
Ühe saksa el mootori ühendus skeem,alumise rea klemmid 1 2 3 teada.3 neutraal ja faas 1 vasak ja faas 2 paremat pidi mootor käib.4 ja 6 kah mingi eraldi mähis,mis ja milleks olla võiks?tegemist tõkkepuu tõstesüsteemi mootoriga millel 1/160 reduktor otsas.
(13-03-2016, 16:02 PM)muska71 Kirjutas: Ühe saksa el mootori ühendus skeem,alumise rea klemmid 1 2 3 teada.3 neutraal ja faas 1 vasak ja faas 2 paremat pidi mootor käib.4 ja 6 kah mingi eraldi mähis,mis ja milleks olla võiks?tegemist tõkkepuu tõstesüsteemi mootoriga millel 1/160 reduktor otsas.
Pakuks mehaanilise piduri mähis
Tegelikult on alati kõige ohtlikumad inimesed ühiskonnas truualamlikud käsutäitjad kelle ainuke soov on OLLA KEEGI JA SILMA PAISTA