13-03-2016, 18:21 PM
KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri
13-03-2016, 19:37 PM
(13-03-2016, 16:02 PM)muska71 Kirjutas: Ühe saksa el mootori ühendus skeem,alumise rea klemmid 1 2 3 teada.3 neutraal ja faas 1 vasak ja faas 2 paremat pidi mootor käib.4 ja 6 kah mingi eraldi mähis,mis ja milleks olla võiks?tegemist tõkkepuu tõstesüsteemi mootoriga millel 1/160 reduktor otsas.
Mm. Kaanel oleva skeemi järgi on neutraaliks klemm number "2" ja pöörlemisuunda muudetakse faasi lülitamisega klemmile "1" või "3".
Klemmide "4" ja "6" vahel aga on pildi järgi termolüliti, ilmselt mootori kaitseks.
Teadmata mootori tarbitavat võimsust ja termolüliti poolt talutavat voolu, ühendaks mina selle kontakti mootori kontaktori(te) mähise ahelasse.
13-03-2016, 20:57 PM
Aga kas seal mingi käivitusmähise lühiajalise lülituse relee ei võiks olla? Nagu Rigal või külmutuskappidel jne.
Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
13-03-2016, 22:27 PM
Kellegil lattniidukitega on kogemusi? Midagi sellist https://www.hansapost.ee/p/hecht-lattnii.../903792791
Kannatab aastaid niitmata platse hooldama hakata? Päris muru ei tahagi, mingi kolm-neli korda aastas niidaks puhtaks
Kannatab aastaid niitmata platse hooldama hakata? Päris muru ei tahagi, mingi kolm-neli korda aastas niidaks puhtaks
13-03-2016, 22:44 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 13-03-2016, 22:47 PM ja muutjaks oli pen.skar.)
Esimene tiir on hea niita. Järgmise ajal niidetud hein ja niidetav kipuvad latiotsa ummistama. Nuhtluseks kivikesed, mutimullahunnikud ja vana kuluhein. Muidu parem võimsuse ärakasutus kui trimmeri, rootorniidukiga.
14-03-2016, 01:29 AM
Küsiks jälle diiselmootori elu-olu kohta. Üritan vanakooli mersu mehaanilise pumbaga om603 mootorit tööle panna. Kõrgsurvepumba küljes on kaks ümmargust jubinat, millele juhtmed külge lähevad. Kataloogi järgi "Solenoid Magnet Electronic Idling Control Unit". Milleks need head on ja kas saab ka ilma neid ühendamata mootori tööle? No tööle kindlasti saab, aga kas vaja midagi muud ümber muuta selleks?
14-03-2016, 05:46 AM
(13-03-2016, 22:27 PM)ronny25 Kirjutas: Kellegil lattniidukitega on kogemusi? Midagi sellist https://www.hansapost.ee/p/hecht-lattnii.../903792791
Kannatab aastaid niitmata platse hooldama hakata? Päris muru ei tahagi, mingi kolm-neli korda aastas niidaks puhtaks
Kauavõib saates oli üks naisterahvas sellise niidukiga, lagunes ära ja kiirelt paari kasutusega ning miskit murdus ikka päris ära. Mina vaatasin et selle oleks ju saanud kinni keevitada kui aga uut masinat pead peale esimest kasutust keevitama hakkama siis on jama küll... Aga kui mõne asjalikuma firma oma oleks siis küll.
Hein keris rattavõllide ümber ning lõhkus ratta laagrid, ja niidu lati juurest murdus miskine asi pooleks vist, ei mäleta enam täpselt
14-03-2016, 09:15 AM
Paraku käib selle masinaga kaasas ka üsna jõhker vibratsioon, mida rohkem vibreerib, seda kiiremini laguneb. Kardab rauda, eriti rohu sees vedelevat traati. Kivid nii hullud pole.
14-03-2016, 09:33 AM
(14-03-2016, 01:29 AM)olli Kirjutas: Küsiks jälle diiselmootori elu-olu kohta. Üritan vanakooli mersu mehaanilise pumbaga om603 mootorit tööle panna. Kõrgsurvepumba küljes on kaks ümmargust jubinat, millele juhtmed külge lähevad. Kataloogi järgi "Solenoid Magnet Electronic Idling Control Unit". Milleks need head on ja kas saab ka ilma neid ühendamata mootori tööle? No tööle kindlasti saab, aga kas vaja midagi muud ümber muuta selleks?
Ülemine solenoid tegeleb mootori tühikäiguga. Võib lahti jätta, aga paraja tühikäigu saad soleka kohal olevast seadepoldist paika keerata
Alumine solenoid peaks mingitel koormustel regulaatorit mõjutama. Võib lihtsalt ühendamata jätta.
14-03-2016, 09:39 AM
(14-03-2016, 01:29 AM)olli Kirjutas: Küsiks jälle diiselmootori elu-olu kohta. Üritan vanakooli mersu mehaanilise pumbaga om603 mootorit tööle panna. Kõrgsurvepumba küljes on kaks ümmargust jubinat, millele juhtmed külge lähevad. Kataloogi järgi "Solenoid Magnet Electronic Idling Control Unit". Milleks need head on ja kas saab ka ilma neid ühendamata mootori tööle? No tööle kindlasti saab, aga kas vaja midagi muud ümber muuta selleks?
Mis aasta masinalt mootor pärineb? Kas seiskamine käib vaakumkambriga?
See jubin tõstab külma mootori tühikäiku. Kui on kliimapump, siis ka selle sisselülimisel. Ilma saab hakkama, aga külma mootori tühikäik on vastikult madal. Kehva mootor ei pruugigi käima jääda. Samuti lõhub madalalt täristamine erinevaid kinnitusi...
Kui mootor on mersu peal, siis tasub ümbes tõsta tühikäigurelee (kaanel kiri EZL ...) koos juhtmestikuga. Mingi japsi/usaka katlaruumi toppimisel on lihtsam ise vajalik skeem kokku panna.
14-03-2016, 11:34 AM
(Seda postitust muudeti viimati: 14-03-2016, 13:31 PM ja muutjaks oli olli.)
Suured tänud v6sa ja Reljo! Pilt juba selgem. Mootor on 92. aasta masinalt. On juba see niiöelda uuem variant, koos EGRga. Tolle võtsin kogu kupatusega küljest. Suretus vaakumiga. Igasugu releed hea meelega jätaks esialgu välja. On äkki teada, mis sorti signaali see solenoid sööb? Kui lihtsalt 12V on/off, siis võiks ju lüliti salongi panna. Umbes nagu osadel Nissanitel on see "Heat switch", mis külma mootoriga pöörded natuke kõrgemaks tõmbab.
Edit. Tundub et saaks üsna lihtsalt teha tühikäigu pöörete reguleerimise. Leidsin vastava info: http://www.superturbodiesel.com/std/show...p?tid=1979
Edit. Tundub et saaks üsna lihtsalt teha tühikäigu pöörete reguleerimise. Leidsin vastava info: http://www.superturbodiesel.com/std/show...p?tid=1979
14-03-2016, 11:59 AM
(13-03-2016, 22:27 PM)ronny25 Kirjutas: Kellegil lattniidukitega on kogemusi? Midagi sellist https://www.hansapost.ee/p/hecht-lattnii.../903792791
Kannatab aastaid niitmata platse hooldama hakata? Päris muru ei tahagi, mingi kolm-neli korda aastas niidaks puhtaks
Mul kogemus sellise lattniidukiga millel oli Druzba ja Uraali mootor-need küll ei kestnud just niiduki osa,mootorid käivad siiani ,MTZ 05 niiduk natuke korralikumast rauast,aga sellelgi omad puudused-mina hoiaks sellistest eemale ja kasutaks tavalist rootorit,kui maa väga künklik suuremad rattad alla või topelt.Kuskil nägin kahe rootoriga ja lendteradega riista nagu vanasti oli Kroti lisaseade,vist oli ka mõnel teisel motoplokil.
14-03-2016, 16:54 PM
Plaan elamises juhtmeid vahetama hakata ja tutvuks ennem nõuetega kaabli paksuse jms kohta aga ena imet ise ei suuda netist vajalikku infot leida... Et vaja siis teada kui paksud juhtmed lähevad hetkel ketivate nõuete kohaselt seinakontaktidele, pliidile ja laevalgustitele, keegi teab kust vastava info leiaks?
Tänaseid toimetusi ära viska homse varna, ülehomme on ka päev
14-03-2016, 17:03 PM
http://www.esvika.ee/images/stories/fail...abel_3.pdf
Kui kaabli ette kaitsmeid valima hakkad, siis pead arvestama ka lühisvooludega ja sellega, kaitse ka piisavalt kiiresti rakenduks.
Kui kaabli ette kaitsmeid valima hakkad, siis pead arvestama ka lühisvooludega ja sellega, kaitse ka piisavalt kiiresti rakenduks.
14-03-2016, 17:22 PM
Valgustid 1,5,pistikupesad 2,5.valgustid eraldi liinid kaitsmest tarbijani ja sama pistikutega.
14-03-2016, 18:25 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 14-03-2016, 18:26 PM ja muutjaks oli aavu.)
Oleneb kui suur ja laialdane see elamine on. Peakaitsest läbi voolumõõtja kuni jaotuskilbini ikka 4ruudune juhe vähemalt (parem on 6-ne). 4 ruudust, juhet soovitaks ka eraldiasuvate hoonete juurde viia peakilbist näiteks saun või garaaž. Just pikkus hakkab siin mängima olulist rolli. Kui kahtled, pane aste jämedam, kahjuks ei tule. Juhtme paigaldus (painutamine) soovitavalt toatemperatuuril, et isolatsiooni ei vigastaks. Üks pildike ka kui üldse midagi eeskujuks pole. See pole küll tänapäevane lahendus kõikide lisavõmalustega, aga annab pildi milliseid kaitsmeid millise fiidri ees kasutada. Siin on ruumikitsikuse tõttu paljud asjad kokku ühendatud ja mõned asjad puuduliku lahendusega.
Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу.
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
14-03-2016, 23:48 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 14-03-2016, 23:59 PM ja muutjaks oli Talupoeg taluja.)
Õhtust!
Juba mitu õhtut mõlgutan mõtteid ühel teemal --mootoriehitus.
Nimelt kui on võrdluseks kaks erinevat diiselmootorit. Mõlemal on kolvikäik ja silindri läbimõõt samad. Aga kepsu pikkused on erinevad. Ehk siis ühel mootoril on keps peenem ja pikem. Teisel jälle jämedam ja lühem. No nii sentimeetri jagu....vast. Nüüd küsimus,et kas siin on mingi iva? Kas see asjaolu ka mõjutab hobujõude? Ja kas pikem keps on pöörete puhul kasulikum...või mitte. Kui oleks kolvikäik suurem siis see poleks pööretele hea. Pigem on ju lühema käiguga mootorid pöörete peale ehitatud.
No vaat,sellepärast küsin,et ise ei tea......
ps. Sellest saan ma aru küll,et pikema jalgadega naisterahva hoobid on valusamad.....aga......
Tänan.
Juba mitu õhtut mõlgutan mõtteid ühel teemal --mootoriehitus.
Nimelt kui on võrdluseks kaks erinevat diiselmootorit. Mõlemal on kolvikäik ja silindri läbimõõt samad. Aga kepsu pikkused on erinevad. Ehk siis ühel mootoril on keps peenem ja pikem. Teisel jälle jämedam ja lühem. No nii sentimeetri jagu....vast. Nüüd küsimus,et kas siin on mingi iva? Kas see asjaolu ka mõjutab hobujõude? Ja kas pikem keps on pöörete puhul kasulikum...või mitte. Kui oleks kolvikäik suurem siis see poleks pööretele hea. Pigem on ju lühema käiguga mootorid pöörete peale ehitatud.
No vaat,sellepärast küsin,et ise ei tea......
ps. Sellest saan ma aru küll,et pikema jalgadega naisterahva hoobid on valusamad.....aga......
Tänan.
15-03-2016, 00:04 AM
Pikemal kepsul on väiksem nurkkiirus ühest servast teise liikudes, see tähenda ka väiksemat energiakulu ja tõenäoliselt väiksemaid sisekadusid mootoris. Nii käigu pealt rohkem ei plahvata. Mis mootorid, ajastud, töömahud jne? Minu pakutud varjant annab tõenäoliselt kaduvväikese võidu.
PS otsige üles emakeelepäeva vimka
PS otsige üles emakeelepäeva vimka
Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
15-03-2016, 00:10 AM
(15-03-2016, 00:04 AM)Marko Kirjutas: Pikemal kepsul on väiksem nurkkiirus ühest servast teise liikudes, see tähenda ka väiksemat energiakulu ja tõenäoliselt väiksemaid sisekadusid mootoris. Nii käigu pealt rohkem ei plahvata. Mis mootorid, ajastud, töömahud jne? Minu pakutud varjant annab tõenäoliselt kaduvväikese võidu.
PS otsige üles emakeelepäeva vimka
Perkins 4.107 ja 4.108 . Ikka vanamalli värk. 60-ndad. 1760 cm3.
Varjant on üks jant....
15-03-2016, 10:26 AM
(Seda postitust muudeti viimati: 15-03-2016, 10:29 AM ja muutjaks oli v6sa.)
(14-03-2016, 16:54 PM)rbr999 Kirjutas: Plaan elamises juhtmeid vahetama hakata ja tutvuks ennem nõuetega kaabli paksuse jms kohta aga ena imet ise ei suuda netist vajalikku infot leida... Et vaja siis teada kui paksud juhtmed lähevad hetkel ketivate nõuete kohaselt seinakontaktidele, pliidile ja laevalgustitele, keegi teab kust vastava info leiaks?
Sõltuvalt asjaoludest võib olla vajalik allkirjaga paber. Las allkirja panija aitab otsustada.
Kui otsutad ise asjatada, siis ksf aavu soovitused on miinimum.
Nõuded on standardis kirjas. Paraku peab nende eest kas raha maksma või oma aega pealinnaminekule kulutama. Standardikeskuses Sõles saab kõigiga tasuta tutvuda.
« Järgmine vanem | Järgmine uuem »
Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 77 külali(st)ne