Teema on suletud

KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri

kumma otsa rehvid moodsal elektroonikat täis (aga nõrga mootoriga) tagaveolisel suvel kiiremini kuluvad?

Sõiduk on 2009a BMW 316 ja kuigi on olemas uued suverehvid, siis ainult kaks on veljele venitatud. Ülejäänud kahel on "mõtteliste naastudega" naastrehvid ja vaatasin, et ei teeks rehvitöökojale ja endale hetkel tüli ning pruugiks talverehviriismed (mida kardetavasti jagub terveks suvehooajaks ja äkki enamgi) ära. Paneks need aga sellesse otsa, kus need kiiremalt kuluks - siis saab südamerahus (et olemasolev ressurss on ikka lõpuni ära tarbitud) normaalse komplekti rehve alla.
ise kipun arvama, et esiotsas kulub sel masinal rehv rohkem - pidurdusenergiast ca 80% jääb ju sinna ehk jõud on ilmselt väeti ja elektroonika poolt kahtluste puhul hästi "kägistatud" mootorirammust ees siiski suuremad. Pluss kurvivõttude eeldatavalt suurem esisillakoormus.

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"

(12-04-2016, 07:43 AM)Provoker23 Kirjutas:  Kuni seinakontaktini millest veksellahenduse pinge võtsin sain asja korda. Seal oligi probleem selles, et sellele kontaktile eelnevast ühenduskohast oli jäetud maandusjuhe ühendamata. Ühesõnaga sai seal asi paika nii, et N ja f vahel on 230v PE ja f vahel samamoodi 230V ning PE ja N vahel näitab 0 ja 1V vahel. Veksli tarbijateotstes väljalülitatud olekus pinge selle tulemusena vähenes, kuid siiski on olemas ~40V. Enne oli üle 60V mälujärgi. Järgmisena proovin tarbijaga ja vaatan mis saama hakkab.

Raiskad aega mõttetule tegevusele. Tegemist on vahelduvvoolu poolt indutseeritud pingega mis tekib igasse nö parasjagu ühendamata juhtmesse. Särtsu sealt ei saa, kuid tester oma ilmatuma suure sisendtakistuse tõttu näitab pinget.
Samamoodi võid väikse rulli juhet ning 3'st soonest ühe faasiga ära ühendada. Kui nüüd teistelt otstelt (mis kuskile ühendatud ei ole) testriga mõõdad näitab see arvestatavat pinget ning indikaatorkruvikas läheks samuti põlema. Näpu vastu pannes on aga pinge nullis ning ei tunne sealt midagi.

(12-04-2016, 12:40 PM)13piisab Kirjutas:  kumma otsa rehvid moodsal elektroonikat täis (aga nõrga mootoriga) tagaveolisel suvel kiiremini kuluvad?

Sõiduk on 2009a BMW 316 ja kuigi on olemas uued suverehvid, siis ainult kaks on veljele venitatud. Ülejäänud kahel on "mõtteliste naastudega" naastrehvid ja vaatasin, et ei teeks rehvitöökojale ja endale hetkel tüli ning pruugiks talverehviriismed (mida kardetavasti jagub terveks suvehooajaks ja äkki enamgi) ära. Paneks need aga sellesse otsa, kus need kiiremalt kuluks - siis saab südamerahus (et olemasolev ressurss on ikka lõpuni ära tarbitud) normaalse komplekti rehve alla.
ise kipun arvama, et esiotsas kulub sel masinal rehv rohkem - pidurdusenergiast ca 80% jääb ju sinna ehk jõud on ilmselt väeti ja elektroonika poolt kahtluste puhul hästi "kägistatud" mootorirammust ees siiski suuremad. Pluss kurvivõttude eeldatavalt suurem esisillakoormus.

Absoluutselt kindlasti jäta talvekad esiratastele. Sõltumata veoskeemist ja igasugustest kontrollidest. Vanade talvekate pidamine nt. märjal asfaldil on vähegi asisest suvekast nii palju halvem, et nt. järsu pidurdamise korral läheks tagaosa minema kui seal kehvemad rehvid.

Tegelikult on selline combo igati ebamõistlik ja eeldab ka teadlikku sõidustiili.

(12-04-2016, 13:11 PM)zazik Kirjutas:  
(12-04-2016, 12:40 PM)13piisab Kirjutas:  kumma otsa rehvid moodsal elektroonikat täis (aga nõrga mootoriga) tagaveolisel suvel kiiremini kuluvad?

Sõiduk on 2009a BMW 316 ja kuigi on olemas uued suverehvid, siis ainult kaks on veljele venitatud. Ülejäänud kahel on "mõtteliste naastudega" naastrehvid ja vaatasin, et ei teeks rehvitöökojale ja endale hetkel tüli ning pruugiks talverehviriismed (mida kardetavasti jagub terveks suvehooajaks ja äkki enamgi) ära. Paneks need aga sellesse otsa, kus need kiiremalt kuluks - siis saab südamerahus (et olemasolev ressurss on ikka lõpuni ära tarbitud) normaalse komplekti rehve alla.
ise kipun arvama, et esiotsas kulub sel masinal rehv rohkem - pidurdusenergiast ca 80% jääb ju sinna ehk jõud on ilmselt väeti ja elektroonika poolt kahtluste puhul hästi "kägistatud" mootorirammust ees siiski suuremad. Pluss kurvivõttude eeldatavalt suurem esisillakoormus.

Absoluutselt kindlasti jäta talvekad esiratastele. Sõltumata veoskeemist ja igasugustest kontrollidest. Vanade talvekate pidamine nt. märjal asfaldil on vähegi asisest suvekast nii palju halvem, et nt. järsu pidurdamise korral läheks tagaosa minema kui seal kehvemad rehvid.

Tegelikult on selline combo igati ebamõistlik ja eeldab ka teadlikku sõidustiili.
Kehvem rehv esisillale jah aga kulub ikkagi kiiremini parem tagarehv Big Grin Mul hetkel autoks 316Compact ja see rehv on "otsas". Bemmil on siiski nii ülim juhitavus ehk edesild on tipptase, R4 katel limonaadipudeli mahus ja kaalus, et tavalisel kombel sõites kulu sealsed rehvid kuhugile. Küll kuluvad tagumised isegi nõrgima katlaga sest tagaots on suht kerge. 
Aga et kulunud talvekate pidamine oleks märjal asfaldil halvem, kui kulunud suvekal - ei saa öelda. Kui tegu on sportlike suvekatega oma mustrilt ja siis ka (kunagiselt) rehvisegult, siis libedamat "asja" kulununa annab otsida! Omega automaadil (100 kilo ja vatti) olid all Dunlop SP2000 mitte veel märgini kulunud rehvilaadsed asjad (kuigi nende turusegment on Ultra High Perfomance Tire!) mõõdus 225/16 ja kets käis tühja IGA niiskema ilmaga ning juhitavust ei olnud - auto oli suisa ohtlik rööbastes! Selleks suveks viskasin alla (ja spordid otsejoones jäätmejaama Big Grin ) tipptaseme Nokiani kesk-euroopa poolkulunud lamellid 205/16 ja võrreldes nende "sport" rehvidega saab isegi oomegaga sõita Big Grin OK, suvel +30 juures on teine teema aga me tahame, et rehv natukene peaks ka märjal poriteel. 

Mul oli üks aasta sama teema, et 2 rehvi oleks nagu kannatanud veel sõita kuidagi, jätsin need rehvivahetajale ja ütlesin, et müügu maha, või andku mõnele abivajajale kes just mõne rehvi puruks sõitnud, ei hakanud enam jebima oma viimase millimeetriga ja läksid kõik uued protid alla suveks. Vaadati mind seal küll väga imelikult, et nii head rehvid senna jätsin, kuid mina kiitsin takka, et kui nii head eks pangu järgmine talv siis oma autole alla Big Grin

tänud - proovin esisillal. Eks kui lärm häirib või pidavuse osas kahtlust tekib, sõidan rehvitöökojast läbi ja kuulutan talverehviks kõlbmatu rehvipaari utiiliks. Ei ole see (laisa) koonri elu lihtne - peab ju ikka asju proovima Big Grin

ply - toetan Su viidet E90 näitel ülihea roolitunde ja juhitavuseosas kahe käega ja tunnistan, et mina pole oma tagasihoidliku võõraste masinate roolimise kogemuses paremat kogenudki. Aga see on juba teine teema Smile

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"

Kulunud lamell ja suverehv koos eri sildadel on nii ja naa lahendus. Ise sõitsin terve eelmise suve ca. 25 K km sellise kooslusega esiveolisega (taga vana lamell) iga ilmaga ja mõnikord ka iga kiirusega ( ka max.). Ei tähendanud midagi imelikku/ebameeldivat. Samas Ladaklubi foorumis üks kasutaja kirjutas et sellise koosulusega (Berlingoga) üle 60 km/h märjal asfaldil sõita ei saa üldse sest juhitavust pole. Kindlasti see oleneb ka konkreetsest rehvist, aga lihtsalt hoiatuseks et enne kui maanteekiirusel vihma sisse sõita tasuks ka igaks juhuks pidamist proovida kui eri rehvide combo all on.

Mäletamistmööda on kirjas, et kui on kasutusel "lamell" rehvid, siis peavad kõik rattad olema lamellid.

Nõuded sõidukile... mustritüübid maastikumuster
                                              maanteemuster
                                              talvemuster
mustrijoonis võib olla ühel ja samal teljel olla erinev.
                                            

Tegelikult on alati kõige ohtlikumad inimesed ühiskonnas truualamlikud käsutäitjad kelle ainuke soov on
                                           OLLA KEEGI JA SILMA PAISTA

autol vasakul pool miski vilistab ja hääl tuleks nagu tagant,kohati vait ja siis jälle laulab.Mootorist igaljuhul ei tule.Rattalaager?Renoo kangoo 4x4,2005a masin

Vanasti küsiti, et ega miilitsat, kellel vile suus oli, pole alla ajanud ja äkki on põhja alla kinni jäänud?   Big Grin  vaata igaks petteks.

Tegelikult on alati kõige ohtlikumad inimesed ühiskonnas truualamlikud käsutäitjad kelle ainuke soov on
                                           OLLA KEEGI JA SILMA PAISTA

Mul ka Mossel eespool vilistab.... ja tuli välja,et piduriklotsid....  Viga selles et õli ei ole klotside peale jooksnud.... Big Grin

Ei saa enam rahulikultki magatud, küsimus piinab ööd-päevad. Nimelt see, et kuskohast leida starteri klemmide otsa kummilutte? Kindlasti kuskil müüakse, kuid ma ei suuda leida.. Ehk keegi jagab teadmisi..

(16-04-2016, 18:43 PM)muska71 Kirjutas:  autol vasakul pool miski vilistab ja hääl tuleks nagu tagant,kohati vait ja siis jälle laulab.Mootorist igaljuhul ei tule.Rattalaager?Renoo kangoo 4x4,2005a masin

Pekkis rattalaager tavaliselt undab. 
Vilistada võib pisike killustiku kivi, mis on jäänud piduriketta ja kaitsekilbi vahele. Osa kildu pigitatakse ennem paigaldust üle. Just sellise liimib sinna kinni ja ära ka ei kao.

hp

(10-04-2016, 11:31 AM)Provoker23 Kirjutas:  Saamatu nagu ma olen, panin magamistuppa uue valgustuse vekslisse. Nüüd mure selles, et välja lülitatud olekus on N-i ja f vahel ~65v pinge ikkagi peal. Milles kala? Samamoodi on pinge maanduse ja nulli vahel. Seinakontakt kust pinge võtsin veksellahenduse jaoks näitab ilusti 230v juures faasi ja N vahel. N ja PE vahel on 76V ning F ja PE vahel on 151V. Neid viimaseid kahte ei oskagi kommenteerida kas peaks üldse olema või mitte. Igatahes on juhe hetkel koos kas otsima hakata vekseli paigaldusest edasi või vooluallikana kasutatud seinakontaktist tagasi?
N ja PE oleks tore kilbis kokku ühendada. kuna tegelikult on nad EE poolt üks ja sama asi (PEN). See aga tähendab, et F ja N vahel olev pinge võiks olla sama mis F ja PE vahel. (EE annabki oma liinide kaudu PE+N ehk PEN).  Segab ainult rikke-lekkevoolukaitsete kasutamist neil peab olema eraldi.
Samas ei saa aru mis moodi põhjustab PE puudumine pistikupesas veksli ühendustes probleeme.Veksel tahab ju ainult 2*F (kindlasti ühenimelisi) +N. PE juhtme soont saab kasutada ühe F transportimiseks, aga ???. Ei leia praegu skeemi veksli ühenduseks, aga mälu järgi ütlen et 1.kuskil on midagi valesti ühendatud,
             2.kasutatud valesid lüliteid.
             3. Ja kolme soonelise kaabliga vist ka ei mänginud kuidagi välja.
  Kui enne abi ei saa siis esmaspäeval panen skeemi. Nett ka aitab muidugi  Big Grin
76V+151V =227 V. Tundub et juba kilbis on mingi probleem ja sinu majapidamine otsib "N"`i läbi "PE". Kontrolli ühendusi kilbis.
 

Pistikupesas sai asi korda kui sissetulevast ühenduskohast panin ka maanduse juhtmed kokku omavahel. Miskipärast maja eelmine omanik või tema elektrik ei olnud seda vajalikuks pidanud.

JUhtmeid sai isegi 6 soont kokku Smile 2,5mm2 kaabliga vedasin järgmisse harukarpi tolles seinas oleva pistikupesa ja N ning PE saamiseks. Teine kolmesooneline läks puhtalt vekslilülituste vahele. Üks son jäi loomulikult kasutamata aga pole viga. PE juhet ei tihkand vekslijuhina kasutada ning ostsin hall/must/pruun sisuga 1,5mm2 kaabli. Hetkel tundub, et asi korras ja anomaaliaid tekitas vahelduvvoolu sagedus lihtsalt.

(16-04-2016, 22:00 PM)motamees Kirjutas:  Pekkis rattalaager tavaliselt undab. 
Vilistada võib pisike killustiku kivi, mis on jäänud piduriketta ja kaitsekilbi vahele. Osa kildu pigitatakse ennem paigaldust üle. Just sellise liimib sinna kinni ja ära ka ei kao.
Jep. Pekkis rattalaager teeb lõpupoole sellist häält nagu sõidaksid GAZ 66-ga.  Smile Ja ära see hääl enam ei kao. Killustikukivi teooria kõlab loogiliselt, tasub uurida.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.

Piduriklots võib samuti viliseda...Kõige lihtsam on muidugi ratas alt võtta ja vaadata Big Grin

Osadel piduriklotsidel oli nö kulumisandur. Plekist keelega hakkas enne vastu ketast käima kui klots täielikult kulunud oli.

Bensiinis peitub kiirendus - diislis vingu hais.

Teab keegi, kas mõnel haagisel või mingil põllul siblival kaadervärgil on 15'' velge kasutusel, mis käiks kahest poolest poltidega kokku?

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!

(17-04-2016, 13:01 PM)viplala Kirjutas:  Teab keegi, kas mõnel haagisel või mingil põllul siblival kaadervärgil on 15'' velge kasutusel, mis käiks kahest poolest poltidega kokku?

16" on küll suurema nõukaaegse põllutehnika "standardratas", aga 15" pole kohanud. Olemas võib muidugi olla.

Kuhu säärast harvaesinevat huijoovinat vaja läheb?
Teema on suletud




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 50 külali(st)ne