Päike, tuul ja vesi - need me sõbrad kolmekesi

Ega ma kontuuride värki maha ei laida, endal klaaskasvuhoone pennide peale veetud kuskil 20m poole tollist musta PEM toru ja kui panen kaevust külma vee jooksma ning regullin kraaniga nii vaikselt nirisema siis soojeneb päeval päikesega parasjagu üles kastmisveeks. Komposti hunniku alla toru panna suht kahtlane siis peab tõesti kogu linna prügi kokku vedama, ja ega seal temperatuur eriti üle 50 ka ei lähe. lihtsam väikesele hunnikule tihedalt kile peale ja gaasivoolik külge, kui võtta aluseks keskmine segakomposti kuupmeetri gaasi saagis siis selle põletamisel saab energiat kordades rohkem kui voolikuga hunnikut jahutada ning süsteemgi lihtsam: paras tükk musta kile, natuke aega labidaga tööd, mõne külmkapi seest vana kompressor, mõningad jupid voolikut, kallim osa vist ühe suure masina õhukumm gaasi kogumiseks, kompressori käivitamiseks tükk kerget plastikut ja mikrolüliti. Plaanin siiski huvi pärast sellele kihilisele plastikule torud otstesse liimida ja katsetada kuidas toimib, kontuuris ringleva vee peaks vist üritama kuidagi mustaks värvida. Peab hakkama netis tuulama kuidas need kaks materjali omavahel korralikult kokku liimida.
Vasta

Hilissügisel sai läbi ussi emmi ka väike purkla valmis ja üles. Automaatika tegin talvel, kaasa arvatud stepperiga käitatav klapp tuppa suunduva õhutoru otsas, et külma sisse ei tuleks kui päike tudub. Muidu käis sinna kaltsutropp ette.  Smile Kütab see elukas esimesel korrusel asuvat elutuba, mis juba kisendab remondi järele. Niisiis hea aeg seintesse auke lõhkuda ja nänni paigaldada.
Õhku puhub 12V arvutiventikas, millest jääb küll veits väheks, aga asja ajab praegu ära. Toiteks kasutan 55W päikesepaneeli koos väikese 10A kontrolleri ja 7Ah UPS-i akuga, milline kooslus elab suvel aias posti küljes ja hoolitseb kastmisvee pumpamise eest. Riputasin sisteemi külge veel 12V-le ümber ehitatud liikumisanduri ja 30W ledile ümber ehitatud (endise)halogeenprožektori. Õu nüüd valgem kui 100W halogeeniga. Mõned telefoniga tehtud udupildid ka:
       

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

Päike on asunud taas meie laiuskraadidele paistma. 
Pean eelmisest suvest saati suvekodu, kus aga sooja vett sees ei ole. Külm vesi tuleb küla kesksest pumbamajast toru pidi majja. Plaan on see soe vesi ka suveperioodiks sisse saada. Igasuguseid vahendeid, millest päikesega vett soojendavat süsteemi kokku panna on külluses tänu esivanema aastakümneid kestnud "äkki kunagi läheb tarvis" kogumisele.
Soov on süsteem hoida võimalikult lihtne. Olemas on ohtralt mingeid kasutamata radiaatorilaadseid tooteid, mis soojusvahetina funktsioneerida võiksid. Internetist leidsin vaid pildi ühe nurgast. Kes on näinud, teab millega tegu.
[Pilt: 1_34_34925358.jpg]
Mõõtmed on ca 120 x 60 x 3 cm ning umbes pool sellest ruumalast võiks olla õõnsus ehk siis ca 10 liitrit vett mahuks ühte sellisesse.
Lõunapoolne viilkatus on ka olemas ca 45 kraadise nurgaga, ning eeskoja peal mõned ruutmeetrid ca 30 kraadise nurgaga.
Võileiva ehitus võiks olla alt ülesse: põhjaplaat, isolatsioon, radiaator (pealt mustaks võõbatud), pleksiklaas kate.
Radiaatorites liiguks vesi horisontaalselt, et saaks kraanist talveks ära tühjendada. Vesi alt sisse ja ülevalt välja. Ilma paagi ja pumbata, lihtsalt teel kraanini jookseb läbi. Ööga jahtub ära, aga see on pisiasi, millega tuleb lihtsalt arvestada.
On mingeid kaasfoorumlastel kogemusi, mida paremini teha?
Vasta

Kui neid radikaid rohkem on, siis neist saab lausa kõrvalhoone valmis ehitada. Tuttaval on nii tehtud. Radikad on omavahel kokku keevitatud. 
Vasta

(05-05-2016, 17:32 PM)Romka Kirjutas:  Kui neid radikaid rohkem on, siis neist saab lausa kõrvalhoone valmis ehitada. Tuttaval on nii tehtud. Radikad on omavahel kokku keevitatud. 
Sellest tahaks lausa pilti näha
Vasta

Polükarbonaat kasvumaja ja,et öösel ka soe oleks siis tekkis mõte 200 L vaat kasvumajja ja nt pem torust spiraali moodi asi taha,aga kui pikk see toru võiks või peaks olema?kastmisvee kütteks teine värgendus,õhtuks vesi mõnusalt soe,kastad ära siis jahutab.teise tünni paneks öiseks soenduseks.
Vasta

http://novaator.err.ee/v/keskkond/d08630...a-energiat

Kas muudame teema pealkirja -> "Päike, tuul, vesi ja fekaal - need me sõbrad neljakesi" ?

Maasturite hankimist Ukraina sõjaväele ja nende remonti meie Põhja-Tallinna töökojas saad toetada läbi Toeta Ukrainat MTÜ a/a EE387700771008885941. Selgitusse maastur Ukraina sõjaväele.
Vasta

(25-05-2016, 14:41 PM)isandpauk Kirjutas:  Kas muudame teema pealkirja -> "Päike, tuul, vesi ja fekaal - need me sõbrad neljakesi" ?
See kõlab juba nagu Rörichi firma tutvustus Werneri multikas: "Gas, Wasser, Scheisse"

Fekaal paistabki Eesti Nokia olevat. Kõigest muust võib meil puudus olla, aga sellest mitte.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

   Kompostihunnikust biogaasi või sooja saamine , ei oska arvata , aga ajakiri Tehnika ja tootmine kunagi kirjeldas seadet , kus 15 sea sõnnik käärides mahutis on võimeline rahuldama ühepereelamu soojavajaduse , see oli Saksamaa leiutis ...
Vasta

(25-05-2016, 22:50 PM)edvard Kirjutas:     Kompostihunnikust biogaasi või sooja saamine , ei oska arvata , aga ajakiri Tehnika ja tootmine kunagi kirjeldas seadet , kus 15 sea sõnnik käärides mahutis on võimeline rahuldama ühepereelamu soojavajaduse , see oli Saksamaa leiutis ...

Kölab ju loogiliselt, kuna Saaremaal Jööris töötab aastast 2006 sealägaga biogaasijaam ja hoiab siiani sigalal hinge sees kuigi peremees eriti ei kiida.
Ainuke eelis ongi, et hais kaob ära.
Vana uudis küll, aga siiani töötab; http://maaleht.delfi.ee/news/maamajandus...d=63997539

Häguselt on meeles üle 20 aasta tagasi olnud raadiosaade, kus rääkis kuidas saab ise patarei teha.
Paarimeetine auk maasse kaevata, puudelehti, vaskkablit, mulda jne kihiti laduda ja raudkivid kõige peale.
Põhimõtteliselt sama "sitapatarei" aga suuremal kujul...
Vasta

(26-05-2016, 19:05 PM)kents27 Kirjutas:  Kölab ju loogiliselt, kuna Saaremaal Jööris töötab aastast 2006 sealägaga biogaasijaam
...

Tegelikult on tänase seisuga Eesti 5 põllumajanduslikku jaama. Pluss veepuhastusjaamade omad.

Biogaasimeestel on oma katus olemas:
http://eestibiogaas.ee/

Peep Pitk ja Ahto Oja ajavad asja hingega Cool
Vasta

           

Kas keegi tuulikuehitaja ei taha mastipöörajat?
Algne otstarve oli nliidu armeeside, hiljem kasutatud raadioamatööride poolt.
Pöörata saab toast nupuga samal ajal asendit jälgides, saab ka õuest vändaga kruttida.
Olemas ka mingi kogus mastitorusid, u 100mm alumiinium.

EDIT: pööraja läinud

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta

Siin teemas on vast kõige suurem soojusenergeetikute kontsentratsioon, seega abipalve: Kaduma on läinud raamat, mille pealkiri on "Spravotšnik projektirovšika" ja kirjelduse järgi on oluliselt A4 formaadist suurem ja punase kaanega. Ehk lööb kellelgi lambi põlema?

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta

Kui see jutt kirillitsas guuglisse lajatada, annab paar-kolm pdf.-formaadis raamatut ette. A kui pilte vaadata, siis on sellise pealkirjaga asju ikka liiga palju Toungue.
справочник проектировщика
Vasta

Ka minu tagasihoidlik süsteem, töötas kenasti ka ühe paneeliga, toitis nelja LED lampi, + muu hädapärane vahetevahel, kohvimasin jms. 

Üks paneel 50W, tänase seisuga kokku kolm, veel eilse kuupäevaga oli neid üks.
Odavam PWM kontroller, arduino mega ja paar releed pudinate lülitamiseks
Aku 72ah
Paneelidest tuleb 6mm2 kaabel. Inverterid 300 + 1500W

[Pilt: 13882695_516152731908412_390408772035336...e=581CE009]
[Pilt: 13833436_510919039098448_710348148_o.jpg...e=57A40D9F]
Vasta

Projekteerija teatmiku küsimus lahendatud.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta

(03-08-2016, 22:52 PM)omaenergia Kirjutas:  Üks paneel 50W, tänase seisuga kokku kolm, veel eilse kuupäevaga oli neid üks.
Kas 50W paneelid oli teadlik valik? Ise olen leidnud hinna-võimsuse suhtelt kõige soodsamad olevat 100-vatised, ntx:
http://www.ebay.com/itm/260932741846?ssP...1436.l2649
Vähemalt Jebais kipuvad 50-vatised pea sama kallid olema kui sajased.
Kuna pole ammu teemaga tegelenud, siis võin muidugi eksiarvamusel olla. 
Nüüd jääb sul vist ka akust väheks. Olen leidnud kirvereegli, et nii palju kui paneelidel kokku vatte, sama palju(vähemalt) peaks ka akudel kokku ampertunde olema. Iga süsteem on muidugi unikaalne ja see ei pruugi alati paika pidada.
Aga muidu - tubli! Üks mees jälle klubis juures.  Wink

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

kui kiiresti see ed ära tasub?sõites ringi vaatan elurajoonides katused täis neid ja isegi maal metsas.sinna saab ka külmiku,tsirkulatsjooni pumba,fööni naistel taha panna?nimetatud asjad toas nagu suurimad tarbijad.
Vasta

(04-08-2016, 09:41 AM)muska71 Kirjutas:  kui kiiresti see ed ära tasub?sõites ringi vaatan elurajoonides katused täis neid ja isegi maal metsas.sinna saab ka külmiku,tsirkulatsjooni pumba,fööni naistel taha panna?nimetatud asjad toas nagu suurimad tarbijad.

Praegu mitte kunagi - enne haklkab langema paneeli võimsus ja ikaldub aku.  Ja kasvab isu (loe: voolutarve), eksole Big Grin  Aga sõltumatus EE suvast maksab ka midagiWink
Vasta

(04-08-2016, 09:27 AM)Basilio Kirjutas:  Kas 50W paneelid oli teadlik valik? Ise olen leidnud hinna-võimsuse suhtelt kõige soodsamad olevat 100-vatised, ntx:
http://www.ebay.com/itm/260932741846?ssP...1436.l2649
Vähemalt Jebais kipuvad 50-vatised pea sama kallid olema kui sajased.  

 Kas paneele on tänasel päeval üldse mõtet jebayst tellida? Eestis toodetud paneeli saab suht sama hinnaga kätte. 

Nüüd aga küsimus targematele.
 Oli siin käsil sõbra matkaautole paneeli paigaldus. Olemas kontroller 12v/24V 30A ja paneel 12V 150W. Siis tuli aga välja, et buss on 24V el. süsteemiga. Kuna tegu oli uue ja kasutamata eesti paneeliga, siis arvasime, et peaks ju suht lihtne olema paneel ümber vahetada. Kõne müüjale ja mis selgus. tema väitel polevat mingit vahet, mis voldid on paneelil, peaasi et on piisavalt võimsust. Jutt tundus kahtlane. Kõne teisele paneelimüüjale ja ka sealt sama jutt: pole vahet, mis voldid on paneelil, peaasi et kontroller tunnistab 24V süsteemi.
 No hakkasime siis katsetama. Keerasime paneeli maapinnal ilusti päikese poole ja ühendasime süsteemi ära. Kontroller näitab kenasti aku pinget, kuid laadimine 0 amprit. Proovisime siis ühe aku järgi ühendada (12V) ja laeb kenasti. Kuidagi õnnestus lõpuks ka paneeli müüja ümber veenda, et ta vahetaks selle paneeli ikkagi 24V paneeli vastu ja süsteem hakkas kenasti tööle.

 Siit nüüd küsimus. Kuskohast võis pärineda algul selline väide, et paneeli voldid pole üldse olulised, peaasi, et kontroller tunnistab 24V süsteemi?




`73 Hanomag-Henschel F46KA
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 21 külali(st)ne