[Feeliks_Jalgraud]

-on kellelgi kogemusi?
Toiduainetele mõeldud kankusid on igas spektris olemas aga kas seal veini kannatab kääritada... -nii, et lõpptulemus hea ka maitseks?

*klaas "punnud" on juba otsa lõppenud/hävinenud....

[agaa]

-on kellelgi kogemusi?
Toiduainetele mõeldud kankusid on igas spektris olemas aga kas seal veini kannatab kääritada... -nii, et lõpptulemus hea ka maitseks?

*klaas "punnud" on juba otsa lõppenud/hävinenud....

Tere.
Vastus. Saab küll. Võib olla annab kerge teise meki kui kaaspudel (vähemalt sama firma longerod on erneva maitsega mis pimetestis tõestatud) aga kama kaks.  Kuulsusrikkas Nõukogude armees tegime veinilaadset ollust kilekotis   (viinamarja mahl ja moosiga karamell kommid mida kõik kutsusid radost pederasta ei tea küll miks)

[v6sa]

*klaas "punnud" on juba otsa lõppenud/hävinenud....

Seda kaupa peaks siiski piisavalt liikuma.

Plasti ei peeta siiski hapnikukindlaks... Mis muidugi ei tähenda, et veini muidu paslikus plastkankus teha ei saaks. Tulemus võib olla ainult...üllatav

[taavi]

praegune kodukäärituskama kõik plastik. Aga samas klaasnõusid ka müügis igas erimõõdus ja hinnadki sinna 10€ tk kanti. Kui sadu pudeleid ei osta, siis pole eriti kallis hobi

[Gravity]

Ma ise küll suurem asi veinimeister pole. Pigem ikka jooja . Kuid kas on mingit lihtsat meetodit kuidas näiteks koduveini puhul kindlaks teha mitu % märjuke on?

[taavi]

jep, mõõdad suhkrusisalduse enne ja pärast ja arvutad sellejärgi või kui vein juba valmis, siis tiheduse järgi saab ka. Ise kasutan seda asja: http://www.veinivilla.ee/tarvikud/veini-...oodik.html

üldse seal veinivillas on palju asju müügil. Minuteada sügisel võetakse kogu see kraam ka bauhoffi müügile. Päälinna meestel kergem, füüsiline pood on ka olemas.

[Feeliks_Jalgraud]

Ma ise küll suurem asi veinimeister pole. Pigem ikka jooja . Kuid kas on mingit lihtsat meetodit kuidas näiteks koduveini puhul kindlaks teha mitu % märjuke on?

"veinitermomeetreid" on päris paljudes kohtades saadaval (tartus ntx "1001asja" putkas, -maaturul. 7- jeeni vist maksis viimati)

klaasist kääritusnõud on küllalt defka kaup (just need õiged, õhukese seinaga) ja nendega on tülikas majandada.... -kui ise juba oma produkti oled degusteerinud... -on küllalt kerge neid ära lõhkuda.... -pärast on koer purjus ja naine vihane

kanister võtaks ka vähem ruumi, -kui suurem sats teha...

hapnikukindlust ma ei pelgaks.... aga "perselõhkujat" ka ei tahaks valmistada (muidu tuleb läbi tule ja vee ajada )

[taavi]

mis see kanister saab olla hullem kui see: http://www.veinivilla.ee/tarvikud/alusta...-luks.html
samamoodi toiduaineplastik.

[Feeliks_Jalgraud]

mis see kanister saab olla hullem kui see: http://www.veinivilla.ee/tarvikud/alusta...-luks.html
samamoodi toiduaineplastik.

irw... see on nagu parask rohkem...


Ma mõtlesin ikka korraliku (toiduaine plastikust) kanistrit 30L , korgiga... -no pm nagu tavaline "rekkastnaftakoju" plänn..

[vanauss]

Meil kooli ühikas tüübid tegid veini tavalises kolmeliitrises purgis, kummikinnas otsas. Kui kinnas "hääletas", siis oli valmis, või midagi siukest.

[Basilio]

Meil kooli ühikas tüübid tegid veini tavalises kolmeliitrises purgis, kummikinnas otsas. Kui kinnas "hääletas", siis oli valmis, või midagi siukest.

Seda nimetati kokteiliks "Heil Hitler" just selle käe pärast, mis ennast püsti ajas ja pärast lonti vajus. Enne lonti vajumist ei tohtinud juua, polnud valmis. Eks need solgid ühed kolba- ja perselõhkujad olid. Õige vein kääritatakse keldris pikkamisi ja suurtes klaaspudelites. Erilised snoobid kontrollivad happesust, alkoholisisaldust jne.

[kiiresti2]

mul kodus (pärnumaal) on päris mitmeid veini ajamis pudeleid,ehk umbes 30 liitrit ja rohkem.kui kellelgi huvi siis PS 

[Janka]

Ma võin küll eksida, aga kas mitte Magaziinis neid suuri veini kääritamise klaasist aamisid mitte ei müüdud?

[Basilio]

Ma võin küll eksida, aga kas mitte Magaziinis neid suuri veini kääritamise klaasist aamisid mitte ei müüdud?

Müüakse küll ja muud veinitegemise mudru ka pudelikorkideni välja.

[Telc]

Algse küsimuse vastuseks:

Saku Läte 19-liitrises sangaga veetünnis kääris õunavein korralikuks joogipooliseks ilma mingite tüsistusteta.
Kogu ülejäänud atribuutika sai samuti käepäraste vahenditega improviseeritud - mulksujaks jupp peenikest aiavoolikut otsapidi veepudelis. Teises voolikuotsas sai hermeetiline üleminek veinipunsust voolikule moodustatud kummikinda ja ohtra isoleerpaela abil. St kinnas rannet pidi pudeli otsa ja teibiga kõvasti kinni, kinda nimetissõrmelt ots maha, sealt voolik sisse ja samuti teibiga tihkelt kinni.

[Fanfarist]

Panin paar aastat tagasi klaas-veininõu ostukuulutuse üles ja  pakuti piisavalt neid vanu klaasnõusid. Kummipunn ja mulksutaja (Magaziinist, paar eurot) peale. Vanade vene korkide ja plastiliinidega ei taha enam jännata. Praegu on õige rabarberiveini tegemise aeg, seda toorainet on paljudel aiapidajatel üle.  20l veini jaoks on vaja rabarberitükid segada 4 kg suhkruga. Rabarberist tuleb suht viinamarjaveini sarnane produkt, kui selgitajat (Handymani oma tundub parem olevat) ka panna, siis ka päris selge.

[ats97]

Olen aastaid koduveini teinud ning pole vaja muid kulutusi peale suhkru teha. Hea veini saab MINIMAALSELT ühe aastaga - peale mulksumise lõppu tahab vein jahedas kinniselt seista paar kuud. Peale seda villin väiksematesse klaaspudelitesse ning seisab veel 3-4 kuud keldris ning siis on ta hea - enne seda on nn.toores peedi maitse alles. Ning siis on ka alati vein kristallselge.

Teemasse ka: väi mingiaasta 4 liitrit mahla "üle" ning prooviks panin mulksuma 2L plastpudelitesse ning välja tuli täitsa normaalne vein. Polnud mitte mingisugust kõrvalmaitset.

Ats.

[Basilio]

Panin paar aastat tagasi klaas-veininõu ostukuulutuse üles ja  pakuti piisavalt neid vanu klaasnõusid. Kummipunn ja mulksutaja (Magaziinist, paar eurot) peale. 

Mulksutaja võib rahulikult ostmata jätta. Toimib küll, aga veekogus liiga väike ja peab pidevalt kontrollima. Nii kui õhk sisse pääseb, on vein raisus. Kavalam ja odavam on kasutada mulksutajana tavalist pudelit veega, millele voolik sisse torgatud. 

[Feeliks_Jalgraud]

..pakuti piisavalt neid vanu klaasnõusid. Kummipunn ja mulksutaja (Magaziinist, paar eurot) peale...

mul on neid nöusid endal ka , -veinitegemise kogemustki piisavalt (mulksutajat väldin, kuna seda peab jälgima... -nagu juba eelpool kirjeldati, voolik + veepudel)
veini hakkan tavaliselt degusteerima ca.2a peale valmimist (vahepeal muidugi villin ära) jääb puhas ja klaar.

aga nüüd tahaks suuremat kogust teha ja nende pudelitega(veinipunsudega) ei viitsi mässata... -kanister (30L) tundub ergonoomsem... -sellest tulenevalt sai ka küsitud, et kas keegi on proovinud milline see produkt seal saab (loogika ütleb, et vahet ei tohiks olla)

[Feeliks_Jalgraud]

Praegu on õige rabarberiveini tegemise aeg, seda toorainet on paljudel aiapidajatel üle.  20l veini jaoks on vaja rabarberitükid segada 4 kg suhkruga. Rabarberist tuleb suht viinamarjaveini sarnane produkt, kui selgitajat (Handymani oma tundub parem olevat) ka panna, siis ka päris selge.

veinivilla räägib järgmist:
Rabarberivein (25l)

4 kg rabarbereid
1 kg õunu
750 g rosinaid (paneb paremini käärima)
4,5 kg suhkrut
Veinilupja 15 g (võtab happesuse normi)

*Kasutatakse ainult varsi. Varsi võib koorida, välja arvatud juhul, kui soovitakse roosakama tooniga veini. Pigem kasutatakse varasuvist rabarberit, vanem rabarber võib anda veinile kibeda maitse. Rabarberis on oblikhapet, mida saab neutraliseerida, lisades veinilupja.

Rabarberiveini tehakse järgmiselt: varsi ei tule koorida, küll aga lõigata võimalikult peeneks. Kallata käärimisnõusse rabarberid ja suhkur ning lasta seista umbes 1 ööpäev, et mahl eralduks.

Seejärel pigistada rabarberitest kogu mahl välja (lihtsam on selleks kasutada kurnamiskotti), uhada rabarberimass veelkord veega, et kõik mahl ja suhkur kätte saada. Rabarber läheb pehmemaks, kui kasutada keeva vett. Rabarberit on ka kergem pigistada, kui see on enne tõesti peeneks lõigutud.

Seejärel võib virdesse lisada teised ained – tükeldatud õunad või maasikad või rosinad ja jätkata vastavalt veinipärmi stardipakil oleva õpetuse järgi – pärmi ja ensüümide lisamine, käärimine jne.