[Maanteemuuseum]

P.S. 600 ruutu sauna ümbert niidan mehhaanilise niidukiga ajal, mil midagi muud tarka niikuinii ei tee, muidu istuks ja libistaks õlut. St lihtsalt aja rats kasutamine. Muidu niidaks traktoriga korra nädalas, aga nii 3  korda nädalas käsitsi.

See on juba suhteliselt mõistetav, kui lihtsalt jahtumise ajal ennast liigutada  Ma niitsin aastaid omal võrgu platsi eraldi 48-sendise käsiniidukiga (tennisemuruks ja nii olid kohe "piirid" näha), mootoriga, see ju 9X18 ehk 162 "olematut" ruutu ja sedagi jalutad päris omajagu aega. Enam lihtsalt ei viitsi...  Samas on spordi- ja tallatavale murule just see trummelniiduk kõige kasulikum. Egas muidu golfiväljakute Toro'd jms trumlid poleks  Ehk seal sauna ümber peaks saama heaste sportida?

Ei oska seda aega hinnatagi, nii 5-6 korda käin laval, pärast iga korda 10-15 minutit jahutust. Tavaliselt k 20 sauna ja k 23 tuppa, mingi aeg sellest kulub siis sellest jalutamisele niidukiga. Sportida seal sauna ümber nüüd väga ei saa, üks UAZi vrakk segab ja kallakud kah, aga niidan ju paljajalu, päris ok on jalutada.
ja kui päris aus olla, siis kogu seda 500-600 ruutu ma ühe saunapäevaga ära ei niida, nii 2/3 aga mitmekordselt üle käies et ikka "illos" saaks. Aga kuna 3x nädalas siis saab üsna tihedalt valu ja vaid võilill üritab end ära peita ja uuesti püsti ajada.

[Simmerling]

...
Samas mõõta traktori võimekust niidetava maa pinnaga? Kah nagu tobe. Kõiksugusel muul tehnikal suudetakse rääkida töötunnist, hirvel isegi vastav lugeja installeeritud.
...

Ja mitu uusmaakat suudavad aduda, mitu tundi neil kulub 1 ha (see on 10 000 ruutmeetrit) niitmiseks, kui seal kasvab xkümmend Eriti Õrna Jorjenilist?

Eks igaüks paneb oma rikutuse piirides. Peab ikka peast puhta uusmaakas olema kui nina ees olevat tunnilugejast ei suuda aru saada  Neid muidugi on. Kilulinna kandis on nad valdavalt eelistatud mägedelt pärit. 
Mis vahet seal on kui Eriti Õrna Jörjeni ümber Eriti Aeglaseid Ringe teed, või jälgid õite puhkemist ja mesilaste korjelendu nendel? Mootor, jõuülekanne ja deck lasevad ikka oma tunde täis.  

[PlyVal64]

Mis on "Normaalne" niidukiirus? Ütleme jäme 5 km/h ehk ümardame 1,4 m/s. 120-sendise korpusega saad heal juhul meetri puhast niidet ehk 1,4 ruutu sekundis = 84 m2/min ehk ideaalis 5000 ruutu tunnis! Ok, niidad kihutades 2m/s, saad 7200 ruutu tunniga siledaks. IDEAALIS ja seda ka zeroturniga.

Selline tüüpiline Eesti murutrakats on aga 97 cm ehk puhast niidet saad 80 cm, seega kombekalt(1,4m/s) niites 1,12 ruutu sekundis / 67 ruutu minutis / 4000 ruutu tunnis. Tegelikkus minu suhteliselt sileda ja taksitustevaba maaga on poole vähem - 2000 tunnis. Ja siis tulevad ikkagi trakatsi jaoks "nikerdamised" ning reaalsus minu selle ~3500 ruuduse õueala peale läheb 3 tundi. Koos teedega korralik täisniide mäest mereni koos õlle- ja pissipausidega 5 tundi. Ja kuna ma olen "kergelt" ikkagi see  matfüssi klassi oma, siis on ka niitmine matemaatiline tegevus ehk loogika, integraal jne  Ehk KUIDAS sa niidad...

Ehk kui niiduala ei ole 100X100 ruudukujuline sile heinamaa vaid ikkagi "koduõu koos seal asuvate "asjadega" mille ümber tuleb nikerdada" siis hektari niitmiseks kulub väiksema trakatsiga (~97 cm) julge 10 tundi ja laiema/suuremaga (~120+ cm) 8 tundi. Ja siit ma olengi tuletanud selle "4 tunni põhimõtte" mitte-profikatele ja profikatele on seesama 8-tunni ehk tööpäeva taks.  Mina tunnen, et praegu on täpselt piir ees, kuskohast suurema niiduala tekitamine "tapaks" trakatsi ja traktoristi ära. 

Sellistele ei ole "hektar päevas kunstmuru teha" probleemiks, teevad ka rohkem, kui vaja. Aga niidulaius, niidukiirus nikerdamise arvelt ja sealt hind... uus rooliga ja vähe kitsam 6,6K euri ja "kuni 4000 ruutu tunnis". Kangidega, veel kitsam ja kuni 3500 ruutu tunnis zeroturni saab kätte 4 kiloga. See "Kuni" tähendabki jalkaväljaku niitmist, a'la mõisapargis jaga see kohe kolmega ja mõnel puhul ka neljaga  

[maisalup]

aga need pindalad mis traktoritel kirjas, on mõeldud maksimaalsed tunni tootlikused ideaalsete tingimustega mitte 1 niidukorra pindalad. Kui sellel johndeerel on kirjas 6000 siis see ongi mõeldud ideaaltingimustel ja rohupikkuse korral tunni tootlikus... Ei tasu nüüd mehed mõelda et olete rämedalt traktorit kuritarvitanud kui päevas rohkem niidate  

[PlyVal64]

aga need pindalad mis traktoritel kirjas, on mõeldud maksimaalsed tunni tootlikused ideaalsete tingimustega mitte 1 niidukorra pindalad. Kui sellel johndeerel on kirjas 6000 siis see ongi mõeldud ideaaltingimustel ja rohupikkuse korral tunni tootlikus... Ei tasu nüüd mehed mõelda et olete rämedalt traktorit kuritarvitanud kui päevas rohkem niidate  

Ei ole alati siiski tunnitootlikused! Mõnel puhul näidatakse ära jah see maksimaalne tulemus ideaaltingimsutel aga seda rohkem profimasinatel, kus see on ka oluline. Eelarvestamisel ja pakkumuste tegemisel oluline. 
Kodukasutusse pole mingit kindlat standardit, kuidas seda kajastada aga seal ei eeldata ka 8-tunnist palgatöö päeva. Lisaks mõistavad ka tootjad, et kommertskasutuse niidetavad platsid on hoopis teistsugused, kui koduaiad. 

[Maanteemuuseum]

... Lisaks mõistavad ka tootjad, et kommertskasutuse niidetavad platsid on hoopis teistsugused, kui koduaiad. 

Ehk kommertskasutuses niidetakse korralikke suure (euro)rahaga RAJATUD muruväljakuid ja staadione aga kodukasutuses endist heinamaad ja söötikasvanud künnipõldu, mida muruniidukiga tasandatakse .

[meli666]

Olen kuulnud, et mõni mees saab ühtede lõiketeradega läbi kaks aastat ja enam. Oma kogemuse järgi julgen väita, et tegu on ilmselt legendiga  Mul peavad hooaja alguses paigaldatud terad vastu poole juulini. Juuliks on nii kulunud, et enam niidust decki alt välja ei puhu. 

Minu Husqvarna LTH-154 läheb originaalteradega 5 hooaeg.
   
Niitmispind algul oli 0,8Ha, nüüdseks tõusnud aasta aastalt 1.3-ni kuskil.
Tegu klassikalise talumuruga, ehk siis kõik looduslik. Küll muidugi enne murutraktorit aastaid niidetud lükatava bensiinimootoriga niidukiga, ehk siis kõik juba suhteliselt sile.
Kui ikka kahe kuuga terad siledad, siis tegemist rohkem maapinna profileerimise mitte muruniitmisega. Aga see selleks. 
Kuna siin teemasid on kerkinud vahepeal üles hüdrokäigukasti osas, siis endalgi tekkis väikselt hirm.
Nagu öeldud Husqvarnal minemas 5 hooaeg ja on minugi traktoril Tuff Torq K46 käigukast.
Võtsin ta siis küljest ära.
         
Esimesena hakkas silma, et õlipunn ära mõranenud. Kuna asi oli vaja kokku saada, siis pärast punni tagasipanekut tõmbasin mõradele hermeetiku kihi lihtsalt peale. Eks tuleb uurida, kas ja kust saab.
   
Õli iseenesest värvuselt suht ok.
   
Järgmisena tuli otsustada, kuidas õlivahetusel toimida. Kas käigukasti alumine kaan maha ja kõik lauapeale pulkadeks, ära pesta jne.
Või siis nagu on soovitatud mitmes kohas, et lihtsalt käigukast tagurpidi ja välja kallata, nõrutada. Ja remondi puhul siis juba pulkadeks.
Läksin siis selle välja kallamise teed, kuna käigukastile otseselt midagi ette heita ei olnud.
Kummikorgi all oli magnet, seal ikka mustust küljes oli.
   
Õlis endas oli ka ikka läikivaid osakesi omajagu päikse käes vaadeldes. Eks tagantjärgi oleks kindlasti võinud ennem ka selle vahetuse ära teha, kui oleks teadnud. 50 tundi on täitsa mõistlik esmakordseks vahetuseks, algul ju sissetöötamisel, sobitumisel seda metallipuru kõige rohkem tekibki.
Tund nõrutatud, läks uus õli sisse. Ventilaatorist sai näpuga ringi aetud, seni kuni rattavõllid pöörlema hakkasid. Siis veel tagurpidi käik sisse ja sama tegevust korratud. Õli sai siis 20mm allapoole korgi äärt, nagu ette nähtud.
   
Käigukasti küljes jäi silma mingi regull, mida sealt timmida võiks saada?
   
Veel jäi silma, et käigukasti identifitseerimine toimubki tõenäoliselt kleepeka abil, mis suvalisel ajal jalutama võib minna.
Ehk siis tasub üles tähendada see kleepekas, hilisemalt endal lihtsam.
               
Üldiselt vist need K46 on paljukirutud, sama siiski toimivad lahendused.
Vaatasin, tööjuures kasutusel YTH seeria Husqvarna traktor, peaks olema juba profiseeria. 2 pütane Kawasaki mootor, laiem dekk, suuremad niidirullid all.
Aga ikkagi K46 kast all.
Euroaja alguses ostetud, mitme tegelase kasutada. Mootori õligi väidetavalt selle aja jooksul kaks korda vahetatud. Käigukasti õlist ei tea keegi miskit. Ja liigub. Nii et ei ole see käigukasti mure nii problemaatiline siiski mitte. Küll aga on näha, et haakekonksu kunagi kasutatud pole.
Olen siit sealt kuulnud, et hüdrokastid ei talu vedamist. Kui ikka miskeid äkkeid, relssi tasanduseks enda järel vedama hakata, siis lõpp kiire tulema.
Enda traktoril näiteks sellised lubatud jõud kirjas.
   
Kilogrammidesse arvutatult olematute numbritega tegu.
Järelikult, olgu profiseeria YTH, või roheline Hirv. K46 on see lüli, mis määrab asja vastupidavuse.
Pole huvi pärast vaadanud, mis kastid kasutuses neil kõige odavama otsa McCullochitel.

[Simmerling]

meli666, pead püha traktorivaimu tänama, kes sulle niisuguse maa niitmiseks ette on ajanud. Neli kuud TÖÖTANUD terad näevad välja nii, nagu allpool olevalt udupildilt võib aimu saada. Ääremärkusena peab mainima, et nimetet terad on kõvasulamiga keevitamise teel juba tugevdatud, eriti kuluvast kohast. Pinnast ei planeeri ja mõned mutihunnikud käivad asja juurde. (Neid on viimasel ajal õnneks väheks jäänud)
Kasti õli reeglina värvi ei muudagi, kuna pole erinevalt mootorist kuskilt tahma õlisse tulemas. 
Magneteid on kasti põhjas veel vähemalt üks. Uuematel kaks. Minuomal oli originaalis üks, teine tuli koos kronsaga remondikomplektis juurde. Ilmselt olid ka tehaseonud aru saanud, et rauapuru hüdrole mitte hästi ei mõju. Põhiline ülejääv raud nende külge kogunebki.
Eks lagunevad need K46, milliseid kasutatakse nii, nagu müügimehed on müües lubanud. Vedamine ja tõukamine on nende jutu järele täiesti sallitud tegevused. Vaata ka pakutavat lisavarustuse valikut, seal on nende tegevuste jaoks pakutud kõik võimalused.

[meli666]

Sellest alumisest magnetist ei teadnudki. Eks see aasta lõpetab hooaja ära ja siis kisub korralikult käigukasti laiali. Võiks vast peale seda veel teine viis hooaega saada.
Üldjuhul tavaliselt see traktoriga kaasasaadav plastkastiga käru ei tohiks drastiliselt mõjuda. Aga pannakse ju Respot suisa taha.

[v6sa]

Liivane pinnas kulutab isuga. Vähemalt ei ole terasid purustavaid kive

[Simmerling]

meli666, vaata selle sama posti 4. lehekülge. Seal esimesel pildil on selle lisamagneti kronsa näha.
Her v6sa, see kulumine on päris uskumatu, kusjuures pealekeevitus (spetsiaalselt abrasiivse kulutamise kindlad) elektroodidega lõbu väga ei pikenda. 
Ja maa on paraku niisugune, et kui tuleb mõte naabri koera kiviga visata, (päästa jumal muidugi sellise jõhkrusee eest) peab minema enne sellesama naabri käest kivi laenama.

[Simmerling]

Poolkevadine aeg, paras vana teema naeltest ja tolmuimeja torudest tehtud tehnika kohta korraks taas üles võtta. See kirjutis on ülalnimetet tehnikaimede omajate klubi liikmete tähelepanu juhtimiseks tekkida võivale probleemile. Enne Jaani on ikka kenaks tavaks olnud muruplatsid kauniks teha ja likvideerida olukord kus muru teel lõkke juurde vöökohta kipub kõdistama. Nii üritasin minagi toimetada. Paraku jäi lombakas hirv keskpaika kõige suuremat tööhoogu platsil seisma nagu saepukk. Ei edasi, ei tagasi. Õnnetu lahkamisel selgus tõsiasi, et nüüd on hirv võtnud nõuks juba tükke hakata küljest loopima. Selles teemas korduvalt kirutud käigukast üritas irduda muust tehnikast. Seda küll õnneks osaliselt. Aga kui asjast kõnelda siis nagu piltidelt sotti võib saada on kasti riputus ühelt poolt (vasakult)     täiesti irdunud ja ega see parema külje irdumine ka enam kaugel poleks olnud.         
Tundub olevat pisut ka nagu konstruktori apsakas. Kusjuures lagunemine,  (mis see pragunemine ikka muud on) rooste järele pragude pinnal on toimunud juba pikemat aega. Seega klubiliikmed kontrollige kuidas teil selle pragunemisega lood on. Parem kohe likvideerida, platsilt evakueerimine on muidugi suht lõbus tegevus kuna kast blokeerub. 
Muidu on see lombakas hirv jõudumööda ikka tööd ka teinud. Kast on nii nagu ta on. Korra olen pumba ja mootori tööpindu lihvinud. See aitab liikuvust tunduvalt parandada. Muidugi on ilmselgelt abi ka sellest, et niidan selle lombakaga nüüd ainult õuepealset. Muude tööoperatsioonide (millede hulka kuulub ka niitmine) teostamiseks hankisin kohe peale seda kastijama omale ühe Iseki TL2500, mis on küll mammutite kaasaegne aga vaatamata oma vanusele vägagi kõbus vanake. Nokkimist aegajalt tahab aga nende aastate jooksul pole erinevalt lombakast veel miskit küljest ära varisenud.
Lähen panen keevituse sooja, äkki saab ilma selleta, et kõrred kõhtu kõdistavad, ikka tuleäärde.

[Simmerling]

Tere rahvas! Esimesest postist mitu aega möödas ja vanad mured kimbutavad taas. Elik lombakas hirv ei taha liikuda kohe mitte sugugi. Probleemiks ikka seesinane TufTorq K46 käigukast, mis seda hirve edasi peaks ajama. Sama jama nagu aastaid tagasi. Lahendust enam-vähem tean aga tahtsin uurida kas saatusekaaslasi on vahepeal juurde tekkinud ja kuidas on saatusekaaslased tekkinud jama lahendanud. Ja kas on keegi kuskilt leidnud ka koha kust soodsamalt mõne jupi saab. Tundub, et uus john deeri maaletooja ei tea murutraktorite varuosadest muhvigi. Vähemalt kodukas ei anna märku, et ka sihandsed massinad mõnda juppi vajavad.

[tõnn]

Ega see sonn deer pole sinna midagi peale kleepekate tootnud.

Samasuguse välimusega masinaid on Jonseredi ja Husqvarna kleepekatega.

[Simmerling]

Kleebekad kleebekateks, kast on neil kõigil õnnetu TufTorx46. Ja veel hulgal muul tehnikal ka. Ilmselt ka jamad samad. mõtlesin, et äkki on mõni saatusekaaslane selle jama lahti hammustanud, miks see peletis liikuda ei taha. Kusjuures sügisel kuurialla pannes sõitis veel täiesti vabatahtlikult.