(03-06-2016, 14:19 PM)Walter Kirjutas: Vaja oleks umbes poolemeetrine jupp temperatuurikundlat juhtmerüüzi - selline tulekindlast tekstiilist punutud, nagu föönide ja kohvimasinate sees, laiatarbe ehituspoed seda ei paku, vahest mõni nišipood?
Tänud ksf. MadDriver'ile - vajalik materjal saavutatud!
Idiootidega pole mõtet vaielda - nad veavad sind enda tasemele ja lajatavad siis kogemusega /Iid-Tõstamaa/
Anna väikesele inimesele veel väiksem võim kätte ja ta arvab kohe et on Jumal taevas (või mode foorumis...)
Kas Eestist on kuskilt võimalik saada Eolys vedelikku? Vaja oleks siis Eloys- 176 nimelist mürki. Mõned kohad müüvad, kuid hind võtab silmad ümmarguseks ja E-bayst tellimine kaua aega.
Nädala vahetusel sain huvitava kogemuse . Kuna kajakad s..sid täis 2005 Hyundai Sonata kapoti , tuli mõtte see Kärcheriga puhtaks pesta .Olen seda teiste autodega ennemgi korduvalt teinud ,kuid seekord suutsin kapotilt lisaks kajaka s...ale maha saada ka lakikihi . Minu eelneva kogemuse järgi läheb ennem plekk mõlki kui tehase värv survepesuga kooruma hakkab .Ehk on kellelgi olnud sarnane juhus või oskab keegi õelda, mida sai valesti tehtud.
(07-06-2016, 00:20 AM)Ferry Kirjutas: Nädala vahetusel sain huvitava kogemuse . Kuna kajakad s..sid täis 2005 Hyundai Sonata kapoti , tuli mõtte see Kärcheriga puhtaks pesta .Olen seda teiste autodega ennemgi korduvalt teinud ,kuid seekord suutsin kapotilt lisaks kajaka s...ale maha saada ka lakikihi . Minu eelneva kogemuse järgi läheb ennem plekk mõlki kui tehase värv survepesuga kooruma hakkab .Ehk on kellelgi olnud sarnane juhus või oskab keegi õelda, mida sai valesti tehtud.
Põhiline abimees oli kajaka si...+võib olla kehv lakk,värv.
Kajaka scheisse on karm asi. Mõelge kalaluudele, mis kajaka kõhus kiirelt vedelaks peavad saama. Kajakas pidavat isegi allakugistatud raudnaela ära seedima. Kui see ollus auto värvkattele midagi muud ei tee, siis pleegitab koha heledaks ikka. Tasub alati kiiresti maha pesta, tuleb odavam.
Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Peris sama ei ole aga sinnapoole. http://www.helmevakk.ee/?id=2&cat_id=164
Paistavad plastikud olema, aga on ikka metallist asjad. Aeg-ajalt neil menüü vaheldub ka.
Tellimiseks peab liikmeks hakkama, poodi ei ole neil - saadavad postiga.
(Seda postitust muudeti viimati: 12-06-2016, 15:13 PM ja muutjaks oli qwerty009.)
Tallinnas kuskil tungrauale uusi tihendied on ka võimalik muretseda või tungraud on tänapäeval rohkem selline kaup, et hakkab lekkima, siis viska ära? Kolvi allosas on tungidel suht spetsiifilise kujuga tihend.
On üks vanakooli 12T maz tungraud, päris omapärase väljanägemisega. Hea meelega teeks korda...
(12-06-2016, 15:12 PM)qwerty009 Kirjutas: Tallinnas kuskil tungrauale uusi tihendied on ka võimalik muretseda või tungraud on tänapäeval rohkem selline kaup, et hakkab lekkima, siis viska ära? Kolvi allosas on tungidel suht spetsiifilise kujuga tihend.
On üks vanakooli 12T maz tungraud, päris omapärase väljanägemisega. Hea meelega teeks korda...
Võta tihendamist vajav sõlm kaasa ja mine Hydroskandi uurima.
Päris sama ei saa ilmselt, aga kui detailid laual, leiavad ehk pasliku asenduse.
Miks pidi keegi nõukaajal niipalju vaeva nägema tapipritsi tegemiseks?
Korpus roostevaba, ots keeratud vaskplekist ja joodetud vasega korpuse külge, tuutu veel omakorda kokku tinutatud.
Vene ajal oli tapipritsid ju iga masina komplektis, neid vedeles igal pool; või on tegemist millegi muu tarbeks tehtud asjaga?
See on palju vedelama olluse jaoks. Eelsoojendatud TAP näiteks. DT-54 lindi tugirullikutesse või mujale õli lisamiseks. Käepärastest vahenditest, millest tunnen ära auto rehvipumba varda koos kahe tihendiga. Üks õli sissetõmbamiseks, teine väljalükkamiseks. Tavotti käesurvega ei saa määrdeniplisse. Silinder ja silindri punn on mulle tundmatud aga huupi pakun lennundust.
Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Täitsa rumal küsimus, aga kas kilbis olevatel kaitsmetel on vahet ka kummalt poolt pinge peale tuleb? alt või ülevalt
Ja veel üks küsimus. Mis ristlõikega kaablit tasuks kasutada kui tahan toakilbist tehnoruumi eraldi kilpi tuua? 2,5 või 4mm2. Järgi tuleb sinna statsionaarselt veeboiler. Lisaks sellele siis tööruumi 3f pistik kuhu esialgu polegi midagi torgata , seinakontaktid ja valgustus. Kas võin otse sillata maja kilpi sissetuleva peakaitsme alla?
(12-06-2016, 18:07 PM)Meelis2 Kirjutas: Miks pidi keegi nõukaajal niipalju vaeva nägema tapipritsi tegemiseks?...
Kui sa kuskil töökojas töötasid, ega see siis nii suur vaev ka polnud. Treipingid ja muud seadmed olid omast käest võtta. Tööl pidid käima. Alatihti polnud seal midagi tarka teha. Tegidki siis omale natuke suurema õlipritsi, kui tehase oma.
Ma olen isegi Lada esiklotsile katteid peale neetinud. Käru haakesedmetest, mopeedi jalakäikudest, traktori eelsoenduskatlast töökoja soojendusest ei maksa rääkidagi.
(12-06-2016, 21:21 PM)Provoker23 Kirjutas: Täitsa rumal küsimus, aga kas kilbis olevatel kaitsmetel on vahet ka kummalt poolt pinge peale tuleb? alt või ülevalt
Ja veel üks küsimus. Mis ristlõikega kaablit tasuks kasutada kui tahan toakilbist tehnoruumi eraldi kilpi tuua? 2,5 või 4mm2. Järgi tuleb sinna statsionaarselt veeboiler. Lisaks sellele siis tööruumi 3f pistik kuhu esialgu polegi midagi torgata , seinakontaktid ja valgustus. Kas võin otse sillata maja kilpi sissetuleva peakaitsme alla?
(12-06-2016, 21:21 PM)Provoker23 Kirjutas: Täitsa rumal küsimus, aga kas kilbis olevatel kaitsmetel on vahet ka kummalt poolt pinge peale tuleb? alt või ülevalt
Ja veel üks küsimus. Mis ristlõikega kaablit tasuks kasutada kui tahan toakilbist tehnoruumi eraldi kilpi tuua? 2,5 või 4mm2. Järgi tuleb sinna statsionaarselt veeboiler. Lisaks sellele siis tööruumi 3f pistik kuhu esialgu polegi midagi torgata , seinakontaktid ja valgustus. Kas võin otse sillata maja kilpi sissetuleva peakaitsme alla?
Kui sul vahet ei ole, siis pane ikka alt sisse ja välja ülevalt, nii nagu harilikult tehakse.
Eks kaabli peab valima ikka maksimaalse voolutugevuse järgi. Peab arvestama ka paigaldusviisi, kas on pinnapealne, süvistatud... : http://www.elektroskandia.ee/files/Lihts...0tabel.pdf
Kui kahtled, siis pane alati jämedam kaabel, jämedam võib alati olla. Pead ikkagi arvestama sellega, et sinna 3F pistikusse võib mingil hetkel tekkida ka tarbija vastavalt pistikupesale lubatud maksimaalsele voolule. Sellel ahelal peaks oma kaitseautomaat ka vahel olema, mitte päris otse peakaitsme alla, sest peakaitse võib olla võimsam kui sellele juurde lisatavale ahelale lubatud maksimaalne vool. Kaitseautomaat pane siis vastavalt valitud kaablile.
(12-06-2016, 22:31 PM)Illimar Kirjutas: Millistest poodidest võiks Viljandimaal otsida 3 mm numbriraudasid ja väiksemaid neetimistorne?
Ma pole aastaid seal poes käinud ja ükspäev mõtlesin, et kas ta üldse enam eksisteeribki, et ehk peaks mõni päev sinna nina sisse pistma, a siis läks meelest ja nüüd seda lugedes tuli meelde. Endise konservivabriku hoovil oli vähemalt seitsme aasta eest selline asundus nagu "Anell".
Sääl müüdi igas't vahvat vajaminevat ja mittevajaminevat nodi varemalt. Kae perrä.
Hoovi sügavuses asub. Uue ja Lossi uulitsa kohtumispaika jääb. Rauakaupade reklaam on ka vbl. säilinud.
http://www.hamos.ee/
Sealt tasub küsida küll.
Kunagi käisin ise Stokkeris (Viljandis) needitorne küsimas, kuna nende kodulehel oli selline kaup täiesti olemas.
Hetkel leti taga seisnud härra ei saanud 4-5 minutit aru, mis vahe on needitornil ja needitangidel...
, seinakontaktid ja valgustus. Kas võin otse sillata maja kilpi sissetuleva peakaitsme alla?
