Iveco Eurocargo 75e14 95a
#81

Ikka veel elus-terve. Ma ei ütle sellega, et ohutusreegleid ei tule täita, aga töö ei saa ka tegematta jääda. Näiteks peksin kuvaldaga kääntelje polti välja. Suure poldi, millele baabaga pähe äsasin, sidusin nööriga raske asja külge. Nii ei lenda polt väga kaugele (ihu pihta). Pidurikambri panin tagasi kokku koormarihma abiga. Raske on, aga võitlema peab.
   
Vahetasin filtreid. Uurisin ka, mis sees on. Küttefiltri sees oli sit-pask.
   
Õlifiltril oli millegipärast sisemise ringi (liitepinnal kaks tihendit) tihendi välja pressinud. Oli nagu kõik ühenduses. Filtrit lahti võttes ei tundunud olema väga pasane.
Õhu kuivatusfilter oli päris korras. Kuivatusgraanulid olid puhtad ja kuivad. oleks võinud edasi sõita, aga kes siis ikke ennem teab.
Kuna auto hakkab valmis saama, siis lähevad tööd pisemaks ja aeganõunvamaks.
Tegin rataste tasakaalustuspingi. Vanakooli värk, ilmeksimatu. Võtsin rulllaagrid välja ja ostsin kuullaagrid asemele. Väike pusimine, et seina külge saada ja voilaa, kõik rattad tasakaalu.
       
Tagasilla reduktori kaan oli nii läbi roostetanud, et tahtsin klaasriidega üle kleepida. See projekt läks aga nässu. Võtsin siis kätte ja keevitasin augud kinni. Lõpptulemina leidsin miskit 5 auku. Kaan peale ja pesuõli sisse.
Kogu sumbutimajanud sai uuesti tehtud. Oli olemas üks teine Iveco pütt ja torud ka. Kuidagi ei saanud algust käima. Õlifilter oli ees. Keerasin ära ja siis avastasingi, et tihend nässus. Mõtlesin, et võtan alguse ka turbo küljest lahti. Muidugi keerasin kaks polti pooleks. Ühe sain keevitusega kohe kätte, aga teine avaldas vastupanu. Lõpuks puurisin välja. Uued roostevaba poldid sisse ja lõpuks valmis sumbuti saigi.
   
Ja elektrivärki uurin. Akud peal, võiks välja sõita. Ühed tagumised stabika puksid on veel tulemata, teised sain kiiresti kätte. Esimestega oli igavest janti, aga see ka nüüd möödas. Kütted pumpasin üles, aga akud mootorit vedada ei jaksa. Kulutasin vigade otsimisega osa voolu ära. No muidugi laadima ja edasi elektrielu uurima. Igatsorti releesid ja kaitsmeid on küllaga topitud. Pool päeva möödus laadides ja ükskord äkki starteri plokkimise releed uurides kargas mootor järsku käima. Pea kaks aastat seisnud ja polnud vaja rohkem, kui nõksu üle kompressiooni.
Muidugi õhud üleval ja kässar töötab. Aga veakoode oli "kompuutris" küllaga. Hakkasin siis neid otsima. Lõpuks sain jagu. Kõikse kauem läks piduriõli nivoo tulega. Avastasin lõpuks, et seal juhe ühest kohast ära mädanenud. Kontroll käib aga ahela katkemise peale.
   
Kõikse lõpuks aga jäi leidmata kontrolllambi koht, mis näitab piduri peasilindri lõppu minemist. Juhtmed on, andur on, aktiveerin, kusagil pole märgutuld. Ja pole sellist kohtagi. Oleks ühendanud tagapiduri klotside kulumise kontuuri, aga need töötavad vastupidiselt. Klotside kontuur töötab katkestamisele, peasilindri kontrollkontuur töötab aga ühendamisele.
Kas kellegil on selle kohta ideid?

hp
Vasta
#82

Vanal Ford Cargol on minu arvates, pidurirõhkude erinevuse lüliti ühendatud nn üldise piduri veateate lambi alla ((!))
Kui sul rõhk on maas, siis kontrolltuli põleb?
Vasta
#83

(01-07-2016, 07:37 AM)Raigo Kirjutas:  ...Kui sul rõhk on maas, siis kontrolltuli põleb?

Jah, see toimib.

hp
Vasta
#84

(01-07-2016, 00:13 AM)motamees Kirjutas:  ...Kõikse lõpuks aga jäi leidmata kontrolllambi koht, mis näitab piduri peasilindri lõppu minemist. Juhtmed on, andur on, aktiveerin, kusagil pole märgutuld...Kas kellegil on selle kohta ideid?

See probleem leidis lahenduse. Ikkagi olid juhtmed mädanenud. Asja üle juureldes järeldasin, et eelnev juht on pikalt sõitnud mingi veakoodiga. Nii tuleb kontrolllabi juhet (ühine kompuutri veateatega)mööda vool ka sellesse kontuuri. Voolu all olev juhe aga oksüdeerub lihtsalt. Aktiveerimata vaskjuhe võib seista ka niiskuse käes, ilma halbade tagajärgedeta. Sellepärast alguses juhet ei kahtlustanud. Juhtmerüüse avades leidsingi lõpuks jämedama koha. Juhe ise oli veel koos, aga seest katkenud.
Kas kellegil võiks olla aimu, mis lüliti on PEREKLUTSATEL DLJA UPRAVLENIA (lüliti juhtimise jaoks)? 
Armatuuri all on "lahinguvalmis" kõik lülitite pistikud. Kasutusel on neist vähesed. Üks pistik on lühistatud kahe klemmi osas juukseklambriga. Selle lüliti juhtmed on saanud lühises kannatada. Hakkasin uurima, mis lüliti see võiks olla. Peilisin välja lisakaugtule lüliti ja esimeste udulampide lüliti. Kasutuses on testlüliti ja tagumiste udulampide lüliti. Manuaali järgi jäi siis sõelale eelpoolnimetatud juhtimise lüliti. Tahaks nüüd asja sisust aru saada, siis oskan midagi ka sellega ette võtta.

hp
Vasta
#85

(03-07-2016, 13:52 PM)motamees Kirjutas:  ...
Kas kellegil võiks olla aimu, mis lüliti on PEREKLUTSATEL DLJA UPRAVLENIA (lüliti juhtimise jaoks)? 
...

Taga-aparelli juhtimine ?

Arrogance diminishes wisdom ! 
Vasta
#86

Taga-aparell on lisaseade ja selle jaoks oli kabiinis lisalüliti.
Küsimuse all olev lüliti koht on aga tehaseseade.

hp
Vasta
#87

Pakun,et seal tehtud isetegevust, et saaks kõik täistuled korraga põlema panna. Selle aja autode kohta ei tea, aga tänapäeva veoautodel ei lase korraga kõiki tulesid korraga põlema panna, muidu ületab lubatud valgustugevust.
Vasta
#88

(04-07-2016, 11:16 AM)woltz Kirjutas:  Pakun,et seal tehtud isetegevust, et saaks kõik täistuled korraga põlema panna. Selle aja autode kohta ei tea, aga tänapäeva veoautodel ei lase korraga kõiki tulesid korraga põlema panna, muidu ületab lubatud valgustugevust.

Loogiline, aga ei saa kinnitada ega ümber lükata. Uurisin natuke elektrijuhtmeid teise auto peal. Seal on topeltjuhtmega sild tehase poolt olemas. Minu omal on see topeltosa millegipärast maha lõigatud ja siis klambriga ühendatud. Kui kunagi el skeemi saan, siis tulen tagasi selle teema juurde.
Täna oli siis D päev. Üle pooleteist aasta pole auto ilmavalgust näinud. Kui nägi, siis otse kissitas silmi. Esimene etapp hakkab läbi saama. Esimese etapi sisse kuulub veel ühe roolivõimendi simmeri vahetus, mille lekke täna avastasin.
Veel avastasin, et esiratas on kunagi lahti olnud ja ära kulutanud tsentriava. Et ratas tsenris oleks ajasin vahele plekitükid ja siis keerasin poldid uuesti kinni.
Kui vedru kummikpukse vahetasin, siis jätsin poldid natuke lahti. Kummipukside poldid tuleks kinni keerata umbes selles asendis, milles ta hiljem enamjagu on. Kui tühja auto puhul poldid kinni keerata, siis pärast on nad koguaeg pinges ja surevad kiiremini. 
Võtsingi proovisõiduks ette poereisu. Ütlesin meestele, et täna olen kapriisne. Tahan kaks alust kive ja siis mõtlen kohe ringi. Tuli pikemalt seletada, mis ikkagi kapriissuse põhjuseks on. Seletasin ära. Espaki mehed on arusaajad ja aitasid lahkesti. Kaks kivialust tõsteti auto tagaotsa pääle. Siis keerasin poldid kinni ja kivid läksid "letile" tagasi..
       

hp
Vasta
#89

   

Arrogance diminishes wisdom ! 
Vasta
#90

Ta liigub siiski! Cool

Praegune konfiguratsioon sobib hästi küljetsiliikumiseks...
https://www.youtube.com/watch?v=2J4KdQQIzW4
Vasta
#91

Ratta saab tsentrisse kahe "sõrmusega" mis pannakse kahe esimese vastakuti mutri alla.
Vasta
#92

(07-07-2016, 08:44 AM)ZIL 131 Kirjutas:  Ratta saab tsentrisse kahe "sõrmusega" mis pannakse kahe esimese vastakuti mutri alla.

Proovisin, naise sõrmus ei läinud poldi otsa. Minu oma sõbis küll, aga ühest ei piisanud. Plekid olid kodusemad, kohe võtta.

hp
Vasta
#93

(07-07-2016, 08:44 AM)ZIL 131 Kirjutas:  Ratta saab tsentrisse kahe "sõrmusega" mis pannakse kahe esimese vastakuti mutri alla.

Mõnel aparaadil käivad juba originaalis rattamutrite alla koonusvedruseibid ja teisele poole ehk siis velje alla koonuskumerseibid.




`73 Hanomag-Henschel F46KA
Vasta
#94

(07-07-2016, 20:22 PM)korvimees Kirjutas:  Mõnel aparaadil käivad juba originaalis rattamutrite alla koonusvedruseibid ja teisele poole ehk siis velje alla koonuskumerseibid.

Jah, mo mersul on ka. Lohakad juhid suudavad isegi need avad tuksi panna. Iga kord, kui rataste kallal olen käinud, siis pingutan paar korda. Esimene pingutus on tavaliselt praamisabas.
Täna käisin ülevaatuspunktis ja lasin südamerahuks masinat kontrollida. Kuna veokas pole veel komplektne, siis ülevaatust teha ei saa. Mõni aeg tagasi avati Sikassaares uus Meelis Tehnoteenused OÜ tehnoülevaatus-punkt. Tehakse ka veokaid. Lasin masina üle kontrollida ja rõõm suur oleks isegi põhiasjadega läbi läinud. Mõned märkused olid. Roolivõimu leke, tuled vaatasid liiga maha ja vasak käsipidur oli veits nõrk. See on "dela tehniki" ja asjad saavad korda. Simmeri vahetan ära, tuled saab reguleerida alles peale auto komlekteerimist ja käsipidur vajab reguleerimist. Kohe ei saanud seda teha, kuna klotsid vajasid sissetöötamist.
Mehed olid veel nii lahked, et peale ärasõitu avastasin kabiinist piduritesti ja Co testi paberid. Ikke tasemel värk.
                       
Peale prooviülevaatust viisin auto maale, teise etapi alustamiseks. Vahepeal põikasin sisse sõbra juurde, kes on suuresti süüdi auto valmimises - Aitas mind üle vahepealsest surnud punktist.
       
Mootor sai kütet mitte paagis, vaid 5 liitrisest kanistrist. See selleks, et saaks arvestada täpset küttekulu. Mõõtmine kahes etapis. Esimese etapi kulu oli 13,7 L/100km ja teise etapi kulu 11,9 L/100km. Ühtlasi mõõtsin ka spidomeetri täpsust. Kiiruse näit on täpselt GPSiga sama. Kilomeetrilugeja valetab natuke. Edaspidi tuleb täpse näidu saamiseks odomeetri näit korrutada koefitsendiga 0,983.
Maale jõudes lasin kohe välja tagasilla ja käigukasti õli. Homme panen uued sisse. 80km läbisõitu peaks olema piisav pesuprotsessiks.
       
Ja läheb kongi pealepanekuks ...

hp
Vasta
#95

Piduritesti Maha paber! Soovitan seda paberit ise küsida, mul neid iga auto kile vahel aastate kaupa. Esisilla rataste pidurdusjõu erinevus ÜKS %, väga hea! Kuna Sul VEOAUTO tagasilla kaal vaid 891 kg , siis siin jääbki seisupiduri efektiivsusest puudu, vaid 12 %. Muidugi see üle 60 % erinevus on ka liiast. See siis Ohtlik Viga (OV).
Muidugi see kolm kohta peale koma on liiast, koormaga hakkab veel rohkem kilomeetreid lugema, kui tegelik läbisõitSmile
Vasta
#96

(08-07-2016, 10:00 AM)ZIL 131 Kirjutas:  ... Kuna Sul VEOAUTO tagasilla kaal vaid 891 kg , siis siin jääbki seisupiduri efektiivsusest puudu, vaid 12 %. Muidugi see üle 60 % erinevus on ka liiast. See siis Ohtlik Viga (OV).
Muidugi see kolm kohta peale koma on liiast, koormaga hakkab veel rohkem kilomeetreid lugema, kui tegelik läbisõitSmile

Nad rääkisid mulle ka taguosa liigsest kergusest. Kui suur kässari erinevus tohib olla? Kässar ei tule takistuseks, kuna hoovalt näha, et reguleeringu viga.
Pole ju üldse vahet, mitu kohta peale koma. Nagunii arvutan arvutiga.

hp
Vasta
#97

Tegelikult on ka gepsuga kiiruse mõõtmisel omad väiksed agad.
Ma olen reisidel tähele pannud, et teatud maades teatud kellaaegadel on spido ja gepsu näidud väga erinevad.
Suurim ero on näiteks Lapimaa vs. Lääne-Euroopa. Lapis, kui aetaks nulltolerantsi poliitikat võid hea norimise korral trahvi ära teenida.
Vasta
#98

(08-07-2016, 12:13 PM)Janka Kirjutas:  Ma olen reisidel tähele pannud, et teatud maades teatud kellaaegadel on spido ja gepsu näidud väga erinevad.
Suurim ero on näiteks Lapimaa vs. Lääne-Euroopa.

See tuleneb sateliitnavigatsiooni sateliitide trajektooride omapärast. Trajektoorid paiknevad nii, et need kataks paremini tiheasutusega laiuskraade. Neid üle polaaralade palju keerutada oleks ressursi raiskamine.
Vasta
#99

Täna nipitasin kongi auto peale. Abiks tungraud ja koormarihmad. Nivast ja vasarast ma ei räägigi. 
Õhtaks sain poole peale.
           

hp
Vasta

(08-07-2016, 11:27 AM)motamees Kirjutas:  
(08-07-2016, 10:00 AM)ZIL 131 Kirjutas:  ... Kuna Sul VEOAUTO tagasilla kaal vaid 891 kg , siis siin jääbki seisupiduri efektiivsusest puudu, vaid 12 %. Muidugi see üle 60 % erinevus on ka liiast. See siis Ohtlik Viga (OV).
Muidugi see kolm kohta peale koma on liiast, koormaga hakkab veel rohkem kilomeetreid lugema, kui tegelik läbisõitSmile

Nad rääkisid mulle ka taguosa liigsest kergusest. Kui suur kässari erinevus tohib olla? Kässar ei tule takistuseks, kuna hoovalt näha, et reguleeringu viga.
Pole ju üldse vahet, mitu kohta peale koma. Nagunii arvutan arvutiga.
Sõidupiduri toimimine ja tõhusus:
Toimimine: Ühe ratta pidurdusjõud on vähem kui 70 % sama telje teise ratta maksimaalsest mõõdetud pidurdusjõust. OV
Mis tahes ratta pidurdusjõud on vähem kui 50 % sama telje teise ratta maksimaalsest mõõdetud pidurdusjõust, kui tegemist on juhtteljega. EOV
Seisupiduri toimimine ja tõhusus.
Ühe ratta pidurdusjõud on vähem kui 30 % sama telje teise ratta maksimaalsest mõõdetud pidurdusjõust. OV
Vastus SEITSEKÜMMEND % !!!

http://www.estlex.ee/tasuta/?id=e_getfil...adid=26181
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 16 külali(st)ne