[Basilio]

minul üks trabant ka harrastas mingi aeg pidevat suremist ja uuesti käivitamiseks pidi ootama.
remonditi ksp-d ja igasugu muud kraami. raha läks kõvasti. tulemust ei olnud.
lõpuks üks vanakooli spets tuvastas, et immol on mingi kütusekraan, mis ennast vigaseks ei tunnistanud, aga ometi keeras tasahilju kütte kinni.
no antud juhul see vist lahenduseks ei sobi, a laiema vaatenurga kasulikkusele vast ikka vihjab.

Päris asjalik vihje. Olen kütusetrassi üle vaadanud nii palju kui see seal p* augus võimalik ja mingeid lisavidinaid pole leidnud. Otsisingi lisafiltrit või klappi, et äkki jääb kütus kuhugi pidama.

[Basilio]

Ega vanematel Opeli disladel sisselaskekollektoris klappe pole?

Astra H 1,9 diislil vahetasin kollektori ära, kuna klapid ei liikunud ja ajule anti viga - sümptomid olid samad.
http://www.instructables.com/id/swirl-fl...tra-H-19-/

On ikka, sellel risul ka. On ka kahtlusaluste nimekirjas, sest swirl controli näit muutub järsult koos ikaldusega. Võib küll olla tagajärg, mitte põhjus, aga vaatama peab kindlasti. Asub tuubiku video järgi sellises kohas, et sisselaske kolle koos EGR klapiga tuleb maha kakkuda. Eile õhtul ei jõudnud selleni. Peale tööd veel muud kohustused ja siis tuleb suur Wäsimus peale...
EGR süsteem pidi pikapeale need klapid ja kolle seest sodi täis lööma.

[v6sa]

Ega vanematel Opeli disladel sisselaskekollektoris klappe pole?

Astra H 1,9 diislil vahetasin kollektori ära, kuna klapid ei liikunud ja ajule anti viga - sümptomid olid samad.
http://www.instructables.com/id/swirl-fl...tra-H-19-/

On ikka, sellel risul ka. On ka kahtlusaluste nimekirjas, sest swirl controli näit muutub järsult koos ikaldusega. Võib küll olla tagajärg, mitte põhjus, aga vaatama peab kindlasti. Asub tuubiku video järgi sellises kohas, et sisselaske kolle koos EGR klapiga tuleb maha kakkuda. Eile õhtul ei jõudnud selleni. Peale tööd veel muud kohustused ja siis tuleb suur Wäsimus peale...

Tuttav tunne. Maha võtmata Sa neid kontrollida ei saa, küll saad üle kontrollida, kas hoovastik liigub. Kui mootor töötab, peab järsul gaasivajutusel toimuma selge klappide liikumine.

Pingeteema väärib süvenemist - multimeeter Sul vist oli

[Basilio]

Tuttav tunne. Maha võtmata Sa neid kontrollida ei saa, küll saad üle kontrollida, kas hoovastik liigub. Kui mootor töötab, peab järsul gaasivajutusel toimuma selge klappide liikumine.

Visuaalselt ei kontrolli seal nii lihtsalt midagi, kõik on sellel mootoril peidus, ka hoovastik. Väljast on näha vaid vaakumi-seen, mis hoobi liigutab. Logifail aga näitab vist ainult käsku liigutada, liikumist ennast ei näe temagi. Ilma lammutamata vist ei pääse, aga profülaktiliseks puhastamiseks kulub see niikuinii ära, sest olen siiani puhastanud vaid EGR klappi.

[v6sa]

Visuaalselt ei kontrolli seal nii lihtsalt midagi, kõik on sellel mootoril peidus, ka hoovastik.
...

Tunde järgi näpuotsaga see käib ka teistel markidel   Aga enne näppude Tundmatusse Avausse ajamist tee kindlaks, kas oblikas üldse kontrollib klappide liikumist kuidagi. Kui mingit tagasisidet kas rõhumuutuse või hooba liikumise anduri järgi ei ole, ei ole mõtet ka pead vaevata.

[Wiki432]

Tuli meelde aforism ühest vene foorumist, mis vabatõlkena kõlab umbes nii: Autoelekter - see on õpetus erinevatest massühendustest.
Algusest peale kummitab lõik

Konditsioneeri sisse lülitamisel tabab ikaldus kohe, ilma kondita sõidab 10-15km, siis hakkab samuti kakkuma.

Kondiga katsetamisel näitas, et pumba kiiruse andur paneb vahel nulle. Kui konti ei kasuta, on see andur OK.

Lisaks madal laadimispinge. Vägisi kisub mõte sinnapoole, et kont ja miskit veel kasutavad sama massi, kondi mähise sisselülitamisega on kehvapoolne massühendus oma võimalused elektronid keresse saata ammendanud ja pumba kiiruse anduri oma kaob kuhugi mürasse. Laadimise anomaaliad võiks ka samuti seal peituda - üheksa dioodiga generaator ei kasuta pardapinget reguleerimiseks, omaarust reguleerib 14+ natuke, aga üldisesse elektivõrku see kõik ei jõua, kuna mass on kehv.
Puhas teoreetiline mõttesegadus, ei mingit praktilist kogemust analoogse juhtumiga.

[v6sa]

Tuli meelde aforism ühest vene foorumist, mis vabatõlkena kõlab umbes nii: Autoelekter - see on õpetus erinevatest massühendustest.
Algusest peale kummitab lõik

Konditsioneeri sisse lülitamisel tabab ikaldus kohe, ilma kondita sõidab 10-15km, siis hakkab samuti kakkuma.

Kondiga katsetamisel näitas, et pumba kiiruse andur paneb vahel nulle. Kui konti ei kasuta, on see andur OK.

Lisaks madal laadimispinge. Vägisi kisub mõte sinnapoole, et kont ja miskit veel kasutavad sama massi, kondi mähise sisselülitamisega on kehvapoolne massühendus oma võimalused elektronid keresse saata ammendanud ja pumba kiiruse anduri oma kaob kuhugi mürasse. Laadimise anomaaliad võiks ka  samuti seal peituda - üheksa dioodiga generaator ei kasuta pardapinget reguleerimiseks, omaarust reguleerib 14+ natuke, aga üldisesse elektivõrku see kõik ei jõua, kuna mass on kehv.
Puhas teoreetiline mõttesegadus, ei mingit praktilist kogemust analoogse juhtumiga.

Kusjuures kontrollimist väärt asi. Mismoodiu see oblikas oma andurid-ajud kerega ühendab? Iga tegelane saab oma punkti või kogutakse kokku ja pannakse ühest kohast keresse?

[Basilio]

Lisaks madal laadimispinge. Vägisi kisub mõte sinnapoole, et kont ja miskit veel kasutavad sama massi, kondi mähise sisselülitamisega on kehvapoolne massühendus oma võimalused elektronid keresse saata ammendanud ja pumba kiiruse anduri oma kaob kuhugi mürasse. Laadimise anomaaliad võiks ka  samuti seal peituda - üheksa dioodiga generaator ei kasuta pardapinget reguleerimiseks, omaarust reguleerib 14+ natuke, aga üldisesse elektivõrku see kõik ei jõua, kuna mass on kehv.

Taoliste mõteteni jõudsin juba ka ise, aga üks puudus sellel teoorial siiski on - miks külmast peast kõik toimib ja pinge vajub ära pikkamööda ja sujuvalt? Praegu lammutan ja vaatan mis ma leian.

[Dexter]

Laadimise kohta mainin enda tähelepanekut elust - Samamoodi külmalt oli ilus 14,x V aga mida kauem käis seda allapoole kukkus. Kukkumise lõpp oli 13,5-13,6 peal. 
Kõike sai proovitud ja tehtud aga tulemus sama. Ka uut genekat sai proovitud.
Kui aga sai tühjavõitu aku peale pandud siis sõitis ikka väga kaua ennem kui pinge alla "kukkus".
Sellest järeldatult arvan, et süsteem ongi nii tehtud, et kui aku täis siis lastakse pinge alla.
Autoks oli mingi 2000'ndate algusaastate masin aga marki enam ei mäleta. Kui igapäevaselt autode remondiga leiba teenid siis lihtsalt ei jää kõik meelde.

[nustu826]

Lisaks madal laadimispinge. Vägisi kisub mõte sinnapoole, et kont ja miskit veel kasutavad sama massi, kondi mähise sisselülitamisega on kehvapoolne massühendus oma võimalused elektronid keresse saata ammendanud ja pumba kiiruse anduri oma kaob kuhugi mürasse. Laadimise anomaaliad võiks ka  samuti seal peituda - üheksa dioodiga generaator ei kasuta pardapinget reguleerimiseks, omaarust reguleerib 14+ natuke, aga üldisesse elektivõrku see kõik ei jõua, kuna mass on kehv.

Taoliste mõteteni jõudsin juba ka ise, aga üks puudus sellel teoorial siiski on - miks külmast peast kõik toimib ja pinge vajub ära pikkamööda ja sujuvalt? Praegu lammutan ja vaatan mis ma leian.

Sellele on väga lihtne teoreetiline seletus - kehv massiühendus kuumeneb tasapisi kui väikesed tarbijad järgi on ja ühendus läheb sellega kehvemaks...

[Basilio]

Sellele on väga lihtne teoreetiline seletus - kehv massiühendus kuumeneb tasapisi kui väikesed tarbijad järgi on ja ühendus läheb sellega kehvemaks...

Jutt õige, aga massiühendus nüüdseks järele kontrollitud. Koormusel ca 30-40A on aku miinusklemmi ja geneka korpuse vahel pingelang vaid 0,2V. Katsusin ka KSP korpuse massi ja samade tulemustega. Teadmata on muidugi veel geneka sisese massiühenduse headus. Ilma vastava võtmekomplektita ei õnnestunud genekat ega isegi rihma kätte saada. Opelil saadanal on tähikpeaga poldid kapoti all. Pisemad saab tavalise padruniga lahti, aga turskemad vajavad õiget võtit, mida pole siiani vaja läinud. Peab täna poodidesse ostma minema. Küll on ikka tänapäeval vaeva nähtud, et jumala pärast keegi ISE autot ei remondiks! Audil ntx peab käigukastis õli vahetamiseks spets-otsiku ostma, et punni lahti saada.
Geneka rihm igatahes tuleb kätte saada, sest on üsna pragunenud ja selleks on vaja mootori käpp maha keerata ning mootor tungrauaga üles tõsta. Meenutan nukrusega aega, kus geneka rihma vahetus oli lapsemäng...

[Aspelund]

Jah, olid ajad... Põrnika rihma vahetus viie sekundiga.

[Basilio]

Avastasin, et sisselaske klappide hooba (swirl control) saab siiski liigutada ilma kaant maha võtmata. "Seene" all on hoob, millele saab käega ligi ja liikus ilusti. Seen pidas ka vaakumit. Voolikust imedes liikus hoob ok. Samamoodi kontrollisin ära ka turbo juures oleva vaakumklapi. Kõik OK. Poest sain mõned sobivad tähikpadrunid. Mootorikinnitust päris lahti veel ei saanud, üks mutter hakkas ringi käima ja sinna ligi saamiseks peab ratta alt ära võtma, katte maha kiskuma jne. Täna ei viitsinud enam.

[Qunts]

 Poest sain mõned sobivad tähikpadrunid. 

Kas sul siis TORX poldid ?
Tähikpadruneid pole nagu kuulnud. 
Oleksid vähe lähemal laenaksin sulle neid TORX padruneid.

[h2rra]

 Poest sain mõned sobivad tähikpadrunid. 

Kas sul siis TORX poldid ?
Tähikpadruneid pole nagu kuulnud. 
Oleksid vähe lähemal laenaksin sulle neid TORX padruneid.

Isegi sügaval veneajal olid saadaval 12 kanti padrunid, mida saab nimetada tähik padruniteks ja sobivad kapitalistide toodetud rämpsu remontimiseks. Ega viisnurk (punane) ei ole ainukene tähekuju  

[korvimees]

Sellel mootoril on 8 sisselaske klappi. Neist neli on vaakumiga liigutatavate pöördklappide taga. Need pöördklapid kattuvad tänu "roheliste" väljamõeldud EGR klapile tõsiselt rõveda pigilaadse möginaga, mille puhastamiseks näed algul puupulgaga tõsist vaeva ja hiljem juba brake-cleaner jne. Vene foorumis soovitavad seda protesduuri viia läbi ca 20 000km tagant. On ka omal õnn(etus) omada sellise 2,0 diisli ja VP44 pumbaga opelit ning mõned korrad on tulnud juba seda protseduuri teha (olgu muld rohelistele kerge) Ka see VP44 pump on paras õnnetus. Niikaua kui ta töötab on OK, aga ...

[Basilio]

Kas sul siis TORX poldid ?
Tähikpadruneid pole nagu kuulnud. 

Eks iga müüja nimetab neid vist omamoodi. 
http://www.autokaubad24.ee/et/tooted/too...osa-e4-e24
Alves nimetati neid võtmeid sisetorxiks jne. 
Kuna varem pole nendega kokku puutunud, siis ka korrektne nimetus teadmata. Loodan et nädalavahetusel on rohkem aega pusida ja torkida. Samas kisendavad juba muud tööd ja nõuavad kiirelt tegemist...

[highway2hell]

Ametlik nimetus neil padrunitel E-torx

[v6sa]

Ametlik nimetus neil padrunitel E-torx

Jep ja tähistuvad Enumber. Näituseks E8...

Muide, igapäevakasutuseks on päris mugav MikcoIndustriesi QuattroGrip komplekt:
https://www.stokker.ee/padrunite-kmpl-12...-104766160

Kui poldipäid ei ole ära rikutud, siis keerab tõepoolest nii 6-,10-, E- kui 12-kante. Aga istub natuke lahjemalt peale, kui päris Evõti. Antud komplekti häda on selles, et haarab alates E10. Aga oblikal on terve istelihasetäis polte E8, vähemalt astraalkehal. Mistõttu tuli juurde osta väikesed E-padruneid.

[Tegelane5]

Lisaks madal laadimispinge. Vägisi kisub mõte sinnapoole, et kont ja miskit veel kasutavad sama massi, kondi mähise sisselülitamisega on kehvapoolne massühendus oma võimalused elektronid keresse saata ammendanud ja pumba kiiruse anduri oma kaob kuhugi mürasse. Laadimise anomaaliad võiks ka  samuti seal peituda - üheksa dioodiga generaator ei kasuta pardapinget reguleerimiseks, omaarust reguleerib 14+ natuke, aga üldisesse elektivõrku see kõik ei jõua, kuna mass on kehv.

Taoliste mõteteni jõudsin juba ka ise, aga üks puudus sellel teoorial siiski on - miks külmast peast kõik toimib ja pinge vajub ära pikkamööda ja sujuvalt? Praegu lammutan ja vaatan mis ma leian.

  Variant on ka et pingeregulaator "mõõdab" temperatuuri, mida soojem seda väiksem pinge. Väidetavalt, nood klassikalised Boschi 14V pingeregulaatorid annavad 13,5v tuuri, kuna temp osa ei toimi enam 20 aastat hilljem õieti. Uuematel riistapuudel juhendab aju ka pingeregulaatoris midagi.