Mootorsaag - hooldus ja remont ning turg

(12-09-2016, 07:02 AM)Daff Kirjutas:  Mul sõbrast metsamees väitis, et kui lähed aspenile üle on vaja saag ringi häälestada nii vanad manuaalsed kui ka uued ajuga saed.

Mida vanem pill, seda rohkem tuleb ümber säädida. Mul on peale paari kurba kogemust nüüd tavaks päeva viimane paagitäis panna poekütust. Ja siis veelkord käima panna - saab järgmisel korral käima ka. Minu saed ju igapäevaselt ei huuga. Pikkadel päevadel ei raatsi poebensuga saagida, lihtsam on kruvi keerata see jäme kaheksandikpööre.

Aga vanakestel  tuleb tõesti ühelt teisele üleminekul kruvida, uuem saag sööb mõlemat kruttimata.

Minu tähelepanekut on paar saagide tõepoolest tundvat tegelast ka kinnitanud. Ning migil põhjusel ei taha ka igapäevaselt saagivad profid ise kütust segada. Laisad vist... Toungue
Vasta

5-liitrine kanku seda võluvedelikku maksab Stokkeris 20.90 e. jämedalt 4€/L Cool Kuskohast seda tegelikult hangitakse?

Idiootidega pole mõtet vaielda - nad veavad sind enda tasemele ja lajatavad siis kogemusega /Iid-Tõstamaa/
Anna väikesele inimesele veel väiksem võim kätte ja ta arvab kohe et on Jumal taevas (või mode foorumis...)
Vasta

eelmisel aastal uurisin erimellist seal jäi 5 liitrine kanku samasse suurusjärku. Uurisin ka 20liitrist kuid nii suurt polevat ja viiese lasen vahest päevaga tühjaks... ja no 4 eur liiter on palju oleks 2 siis ka kasutaks seda spetsi. Kui metsatöid sai raha eest tehtud, siis segasime bensiini 30 liitrises kankus, sai segu täpsem ja ühtlasem kui 5 liitri kaupa segada.
Vasta

Mehed-kotkad: 4 rutsi liitri eest on ju selline käsitööõlle liitrihind! See on absoluutselt PUHTA põlevvedeliku, millesse on lisatud täiesti puhtalt põlevat määrdeainet, eest ikka suhteliselt vähe küsitud. 
Nagu isand diesel kirjutas, siis murutraktorit tankida, kui niita on hektarites + teeb trakats ka muid töid, pisut liiga kulukas, lisaks ei tehta trakatsiga tööd võsas/metsas tuulevaikuses. Samas ma arvan, et ma ei lase trakatsist hooajaga 100 liitrit läbi, seega jääks kulu alla 400 euro. Ning üldse on 4-takti pisut teine teema vs. otse nina all ja kõrva ääres karjuva 2-taktilisega võrreldes. Muuseas, mina sael ja võsakal erinevust käimises ja käivitumises ei märganud. Kui, siis käivituvad hästi natuke paremini aga mu Partner on kõik need aastad alates 2002 ideaalselt käivitunud niisamagi...

Mis aga ksf!viplala tähelepanekusse puutub: ma mitte ei jaksa head õli osta, ma jaksan ka ÕIGET kütust osta! Sest tervise tapmine saab tegelikult alguse ikkagi bensiinijaama solgist, mitte õlist seal sees. Me võime ju ka kalleimat õli valada aga kui voolikust voolab välja haisev läga, on tuleb ikkagi läga. Autodesse jõudev bensiin on juba algselt teine asi, kui alkülaatvedelik. Siis segatakse seda veel tehastes kõikmõeldava pasaga, et mahtu saada, oktaaniarvu tõsta jne. Lõpptulemus ongi nitrolahusti järele lõhnav benseeni, vaike ja muid aromaate täis ülimürgine põlevvedelik. 

Mitte, et ma nüüd äkitselt oleks kuidagi rohkem tervislikkusele mõtlema hakanud, einoh - natuke muidugi ikka, kui oled pikuti lõhki lõigatud - aga mootorsaega nina all rõvetossutamine on olnud küll kogu elu probleemiks. Lihtsalt polnud varem õigeid vedelikke saada ja tuli teha nii, nagu sai. Sittta need muud masinad, isegi trimmer on selja taga aga sael oled Sa tööd tehes iseenda ninaga sae sumpsist 50 sendi kaugusel ja enamusel saagidel tuleb heitgaas põrkega tüvest suisa otse näkku... Mul on pikad käed ja imeasendis pingutades suudan sae sumpsi oma ninast 80cm eemale "lükata". 

Ja nüüd mõtleme korra veel: kas 4 euri liiter on PALJU??? Teate, palju terviserike maksab????
Vasta

(14-09-2016, 11:48 AM)PlyVal64 Kirjutas:  Mehed-kotkad: 4 rutsi liitri eest on ju selline käsitööõlle liitrihind! See on absoluutselt PUHTA põlevvedeliku, millesse on lisatud täiesti puhtalt põlevat määrdeainet, eest ikka suhteliselt vähe küsitud. ... 
Samas ma arvan, et ma ei lase trakatsist hooajaga 100 liitrit läbi, seega jääks kulu alla 400 euro. Ning üldse on 4-takti pisut teine teema vs. otse nina all ja kõrva ääres karjuva 2-taktilisega võrreldes. Muuseas, mina sael ja võsakal erinevust käimises ja käivitumises ei märganud. ...

Ma olen vahel häda sunnil ostnud Statoili seda va alkülaatbensiini. Mul nimelt 4-taktiline segukütusega töötav Stihli trimmer/võsakas, mis kütuse suhtes kapriisne. Kuna trimmerist lasen suvega nii 40-50 l läbi, siis ega väga ei raatsi kulutada. Samas vana Stihl 025 saag töötab muretult igasugu kütusega ja vahet käivitumises ega töötamises pole tuvastanud. Õues töötades pole nagu vingumuret täheldanud.
P.S. Traktori kulu ei oska arvatagi, mul nimelt see pisitrakats diisliga ja niitmiseks kulub ikka vähemalt üks täistööpäev (tegelikult mitu osalist päeva) ehk ca 10 l diislit, suve jooksul tuleb niita umbes 18 nädala jooksul, korra või kaks nädalas niita see teeb oma 30 korda a´10 l elik 300 l.
Vasta

(14-09-2016, 12:18 PM)Maanteemuuseum Kirjutas:  P.S. Traktori kulu ei oska arvatagi, mul nimelt see pisitrakats diisliga ja niitmiseks kulub ikka vähemalt üks täistööpäev (tegelikult mitu osalist päeva) ehk ca 10 l diislit, suve jooksul tuleb niita umbes 18 nädala jooksul, korra või kaks nädalas niita see teeb oma 30 korda a´10 l elik 300 l.

No kurask, palju seda niidetavat maad siis on, et SELLISED kogused traktoritest, trimmeritest ja saagidest läbi lasta!!! Mul on kahtlus, et nullidega arvutamine ei pruugi paigas olla... või siis elataksegi AINULT traktori seljas või trimmer käes ja magamiseks aega polegi. 

See suvi oli mul niidetavat ala veel rohkem, sest sai omal põllult juurde võetud, mereäär ja peamine: üks Sõber hakkas ehitama ja niidan tee oma juurest üle põllu Tema krundini ja siis seal ka korraliku platsi. Ma arvan, et puhast niidupinda hakkab juba hektari ligi kiskuma...
Ja siis ostis Parim Sõber augustis ka meie külla mereäärse krundi, kus tänaseks on ka jäme hektar tulnud roogu/heina trimmerdada + ma tegin saega puhastust jne ning trimmerist pole veel 20 toopi läbi käinud!!! Ja aastakümneid niitmata pilliroo ja heintaimede SEGU on konkurentsitult raskeim töö võsalõikurile. 

Ütleme nii, et ma ei ole VEEL suutnud ühe tavalise nädalavahetusega, elik reede õhtust pühapäeva pealelõunani, 20-liitrist kankut bensu tilgatumaks kulutada. Selleks lihtsalt ei jagu AEGA ja JÕUDU! Ja ma olen kiire töötegija ning kaugelt mitte kõige nõrgem füüsiliselt...  normaalselt tehes on isegi 10 liitri kulutamisega probleeme ja ka siis on omal tunne, et tegu pole mitte puhkamiseks suvekodu vaid vabatahtliku orjalaagriga Wink 

Miskipärast on mul tunne, et jube palju aetakse paska või suisa valetatakse...
Vasta

(14-09-2016, 13:45 PM)PlyVal64 Kirjutas:  
(14-09-2016, 12:18 PM)Maanteemuuseum Kirjutas:  P.S. Traktori kulu ei oska arvatagi, mul nimelt see pisitrakats diisliga ja niitmiseks kulub ikka vähemalt üks täistööpäev (tegelikult mitu osalist päeva) ehk ca 10 l diislit, suve jooksul tuleb niita umbes 18 nädala jooksul, korra või kaks nädalas niita see teeb oma 30 korda a´10 l elik 300 l.

No kurask, palju seda niidetavat maad siis on, et SELLISED kogused traktoritest, trimmeritest ja saagidest läbi lasta!!! Mul on kahtlus, et nullidega arvutamine ei pruugi paigas olla... või siis elataksegi AINULT traktori seljas või trimmer käes ja magamiseks aega polegi. 

Ütleme nii, et ma ei ole VEEL suutnud ühe tavalise nädalavahetusega, elik reede õhtust pühapäeva pealelõunani, 20-liitrist kankut bensu tilgatumaks kulutada. 
Niidetavat maad pole palju, trakatsiga kannatab  niita ca 1,5 ha ja vaid trimmerdada saab  0,7 ha maad kaardi järgi, aga Võrumaa künklik maastik oma äkiliste nõlvadega lisab oma. Eks traktoriga tuleb reaalis lasta korraliku ülekattega, et küljele vajumistega ei jääks teises kohas jälle vahet ja tihti on silmale tulemus kole, nii et tuleb vastukarva veelkord niita. Kuna maalapid pole mitte ilus ristkülik, siis tegelikult sõidabki palju tühja või topeltniitmist. trimmerdamist teen muidugi palju harvemini, 5-6 korda suve jooksul, lihtsalt ei jõua rohkem, muidu oleks ka selle kulu mitmekordne. Ühe nädalavahetusega saaks ilusti ära trimmerdatud kõik, tegelikult muud tööd segavad ja ei saa vaid trimmerdada, aga selleks kulub ikka alla 10 l, puusalt tulistades nii 6-8 l. 
Kuna tegu pole suvekoduga, vaid alalise elukohaga ...
Tsitaat:...siis on omal tunne, et tegu ... vabatahtliku orjalaagriga Wink 
Traktori seljas ei ela, vaid õhtuti töölt tulles 1-2 tundi ikka tuleb heinakasvuga võitlemiseks pühendada, vahel jääb mõni õhtu ka vahele. See suvi ausalt öeldes pääses hein lokkama, kuna kuuri ehitus võtab krdi palju aega.
Vasta

(14-09-2016, 14:38 PM)Maanteemuuseum Kirjutas:  Kuna tegu pole suvekoduga, vaid alalise elukohaga ...
See on teine asi, kus saab iga tööpäeva õhtu ja siis 2 nädalavahetuse täispäeva otsa põlevainet kulutada. Aga selliseid majapidamisi on koguarvust tühine osa. Enamusel maameestel/naistelgi pole kõnealuseid hektareid käes! Füüsiliselt maaERAMUTE koguarvult on uue aja väikeasulate individuaalid (Antsud, Toomased, Kullipesad jne) palju suurm arv koos kuni mõnetuhandese krundiga, kui SUURED ja maha müümata maadega talud. Pooled taludki on kas 1 või 2 ha ümber maja ja kogu ooper. Ja nii saabki täiesti tuimalt väita, et ka maal asuvatest suurtest maakohtadest, kus suvel tuleb orjata, on ENAMUS suvilad. 

See, et siia automoto foorumisse on kokku sattunud eriliselt suur hulk parimas mõistes maamehi oma suurte maatükkide, traktorite, murede ja rõõmudega, on erisus ja jätab "vale mulje". Ma julgeks küll väita, et kõigist tõsiseltvõetavatest talumeestest, kes mingil moel siia foorumisse satuvad, saab täisprotsendi raudselt kokku! See oleks siis 100'st 1... Lugedes erinevaid teemasid ,siis mina ulgeks pakkuda, et 30-40 erinevat kasutajanime on tõsiseltvõetavad suurmaomanikest (me ei räägi hektarimeestest) talumehed ja kui see oleks 1%, siis 100% oleks 4000 tõsist aastaringse elamisega suure maalapiga talu Eestis!!! Utoopia...
Näiteks ma oma suvise valla noarootsi kohta ei suuda peast välja mõelda aga näiteks Albu valla kohta suudan küll suures piires peast kokku lugeda kõik pisikese krundiga individuaalid, suured majad ja tegelikud suure maaga talud. Ja tulemus on masendav "talude" jaoks.... ning Albu vald pole kaugelt suvitusrajoon Big Grin Võtame Lääne- või Lõuna-Eesti ja saared, ning asi on väga nukker.
Vasta

.  .  .  .  .  .  .  .  .  .  .  .  .  . aamen!

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta

Uhuu!!!! Teate ma pettusin selles alküülbensiinis. Hooldusest tulnud Echo trimmer hakkas puterdama ja mitte 1 tonks ei tahtnud tuure üles võtta. Naljakamaks läks asi siis kui panin rohuketta... tekkis tunne et ketas veab mootorit mitte vastupidi Big Grin
Panin selle Makita punase seguõliga (mida Bauhof müüb) kütte paaki ja uskuge või mitte, nurrub nagu pahandust teinud kass... Ok proovisin veel paari sae peal. Ainus mis tõsist selle kütte lembust näitas oli McCulloch aastast vanem kui mammuti s..t. Ma ei oska seisukohta võtta, parem istun Cool 

Või sattus mulle sant partii kütet

Veel pole maha löödud
Vasta

(14-09-2016, 23:37 PM)JaakH Kirjutas:  Uhuu!!!! Teate ma pettusin selles alküülbensiinis. Hooldusest tulnud Echo trimmer hakkas puterdama ja mitte 1 tonks ei tahtnud tuure üles võtta. Naljakamaks läks asi siis kui panin rohuketta... tekkis tunne et ketas veab mootorit mitte vastupidi Big Grin
Panin selle Makita punase seguõliga (mida Bauhof müüb) kütte paaki ja uskuge või mitte, nurrub nagu pahandust teinud kass... Ok proovisin veel paari sae peal. Ainus mis tõsist selle kütte lembust näitas oli McCulloch aastast vanem kui mammuti s..t. Ma ei oska seisukohta võtta, parem istun Cool 

Või sattus mulle sant partii kütet

Kummaline on see, et siin eespool ka väidavad, et Aspeni kasutamisel on vaja tööriista seadistada. Oktaaniarv RON on 95 ja MON 92. Viimane ehk kõrgepöörde detonatsioonikindlus on oluliselt parem tavabensiini minimaalsest 85'st. See, et seal pole sitta ja mürke ei tohiks kuidagi seadmete tööd segada! Ainult paremini saab käima minna ja paremini pöördesse minna. KUI, siis võib olla küsimus küünlas ja selle kuumaarvus aga mitte karpa seadetes. Elukogemus näitab, et kui väikemootor käima ei lähe, on küünal peetis või süütesüsteemis muu viga! Väga harva on mingi muu jama... ning väikemootoriteks liigituvad mulle ka enamus peravurridest kuni 20 jõudu. 

Seega võis olla tõesti "sant" partii bensiini, kuigi seegi võimalus on nullilähedane. Tänaseks olen ma seda valanud nii vanasse saagi, kasutatud trimmeritesse, päris muldvanasse (37 aastat vana 2pütane SeaHorse) peravurri, täiesti tuliuutesse seadetesse testimiste käigus ja KÕIK need on läinud kohe ja kenasti käima. Kusjuures nii 2- kui 4-taktilised mootorid ehk punane ja sinine Aspen. Peaks ühe sinise veel võtma ja 2-jõulises Honda Fouris ära testima. Kankutäiest jagub täpselt 5 tundi täisgaasil sõita ja vaikses allatuules tiksudes (8 tundi kestaks 5 liitrit) ja hauge taga ajades hakkab täpselt samamoodi bensuving tervisele! Kes on paadimees teab, kuidas allatuult vingu kokpiti/paati keerutab... Ja ma olen 100% kindel, et valan lihtsalt Aspen-4 paaki, tõmban ÜHE korra ja käib, nagu alati Big Grin
Vasta

Mis selle võluvedeliku erikaal on vs. tanklabensiinist segul? Tootekaarti ei suutnud kuskilt leida.

Idiootidega pole mõtet vaielda - nad veavad sind enda tasemele ja lajatavad siis kogemusega /Iid-Tõstamaa/
Anna väikesele inimesele veel väiksem võim kätte ja ta arvab kohe et on Jumal taevas (või mode foorumis...)
Vasta

tootja lehel mingi välismaa keelne pdf. http://www.aspen.se/Files/PDF/sakerhetsd...4777205842
äkki leiad sealt küsitud numbri.
mudu, mis hinda puutub, siis flexoili letihind on 18 raha kannust ja mulle tehti esimene kord ilma küsimata 15 kannu hinnaks. hiljem pole kahjuks sama müügimehe otsa sattunud.
Vasta

huvitav, et kõik vaid Aspeni alkülaatbensiini mainivad, ometi pole see ainuke, ma nt ei teagi, kus sellist saab. Statoili tanklas on oma Statoili kirjadega alkülaatbensiini kanku müügil, mingit "Spetsiaalbensiini" kankut olen ka ostnud.
Vasta

(15-09-2016, 23:12 PM)honkomees Kirjutas:  huvitav, et kõik vaid Aspeni alkülaatbensiini mainivad, ometi pole see ainuke, ma nt ei teagi, kus sellist saab. Statoili tanklas on oma Statoili kirjadega alkülaatbensiini kanku müügil, mingit "Spetsiaalbensiini" kankut olen ka ostnud.

Söön oma sõnu, ehk annate andeks Smile Täna täitsa viis oli trimmerdada alküüliga. Jõudu ja kettakiirust jagus nii et tapab. Homme proovin ise segatud küttega, kurat vahe peab ju olema. Asoo, unustasin alküüliga "sõites" siristasin paagi tühjaks, näis kuda homme on ise segatud küttega

Veel pole maha löödud
Vasta

Tere targad nimelt mul mure stihl ms 170 saega. Nimelt hakkas mingi aeg jama pihta läks käima ja kohe suri välja ja enam käima ei läinud. Küünal oli nagu märg aga säde oli olemas. Sai siis nikerdatud ja läks kuidagi käima aga tühikäigul ei toiminud pea aegu pool paaki siis hakkas jälle tööle normaalselt. Järgmine päev ei saanud aga teda jälle kaima tõin uue küünla ja mitte mingit kasu polnud ikka ei saanud tööle. Täna puhastasin karpa ära  timmisin seda segu kruvi aga käima ei saanudki. Küünal läheb märjaks ja käima ei lähe. Mida seal veel vaadata või vahetada ?
Vasta

Sädet võiks kontrollida ka surve all järsku on süütepool õhtal. Muidu kui kütus ikka peale tuleb peaks käima minema. Sädet ei pruugi ollagi süütepool võib läbi olla sellepärast ei pruugigi käima minna. Big Grin
Vasta

(16-09-2016, 20:58 PM)kuno666 Kirjutas:  Tere targad nimelt mul mure stihl ms 170 saega. Nimelt hakkas mingi aeg jama pihta läks käima ja kohe suri välja ja enam käima ei läinud. Küünal oli nagu märg aga säde oli olemas. Sai siis nikerdatud ja läks kuidagi käima aga tühikäigul ei toiminud pea aegu pool paaki siis hakkas jälle tööle normaalselt. Järgmine päev ei saanud aga teda jälle kaima tõin uue küünla ja mitte mingit kasu polnud ikka ei saanud tööle. Täna puhastasin karpa ära  timmisin seda segu kruvi aga käima ei saanudki. Küünal läheb märjaks ja käima ei lähe. Mida seal veel vaadata või vahetada ?

Alustan küsimusega kui palju su saag tööd teinud on? Esialgu nn puusalt tulistades su saeke (mul omal ka selline) on otsa saanud. Tee lihtne katse, võta starteri nöörist kinni ja lase sael oma raskusega maha vajuda. Ketipidurit ära peale lükka. Kui kähku maha vajub siis on otsas kolvi rõngad aga Teiseks kuda õhufilter on? See raibe ummistub ja pesta ei tohi.

Veel pole maha löödud
Vasta

Ise mõtlesin samuti ,et surve all võib säde nõrgaks jääda aga kuidas seda sädet surve all kontrollida ?

Saag pole väga vana mingi 2a ehk aga saaginud on suht vähe mõne õunapuu ja natuke laudu katlajaoks parajaks saaginud.
Vasta

Poes müüakse sellist küünalt millega kontrollida surve all sädeme olemasolu....  Muidu saab seda ka ise teha. Vaja settepotti klaasist,tükk rauda ja autoventiili.

[Pilt: 23232039d434f1_o.jpg]

[Pilt: 23232041011182_o.jpg]
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 4 külali(st)ne