[linnuke]

Ei ole see klaaside kiletamine mingi garantii,kui tegu logodega tööautoga siis pigem ahvatleb uurima,mis sees ka on.Narkarile kama kaks,mitu klaasi sisse lööb.
PS.Võta üks romu,pargi suvalise marketi parklasse ja löö tal sõraga klaas puruks.Nüüd hakka aega võtma,millal midagi juhtub(kui juhtub)

[alfredo]

Kaubanduskeskuse parklas aitab natukene selline taktika, kui parkida auto kuhugi teiste vahele, soovitavalt kitsasse vahesse ja taguots peaaegu vastu teise samas vahes oleva parkija tagaosa. Ja siis hästi kähku poes ära käia. Või siis mõni kurjem koer autosse jätta, soovitavalt selline tasasema loomuga - rotveiler või dobi.

[v6sa]

Tean ettevõtet, kus regulaarselt käiakse pakibussiga ca. 2k km edasi-tagasi. Tuuakse eeskujuks meest, kes sõidab seda ilma magamata. Õhtupoolikul stardib Eestist, hommiku laadib kauba peale ja samaks keskööks on eestis tagasi. Teeb siis 32h sõidus ja tegevuses.

Ja kuniks me kõik säärast eludega mängimist normaalseks ja kiiduväärseks peame, see ka jätkub. Ei muutu midagi enne, kui inimesed ise oma elunatukest kalliks pidama hakkavad ja oma õiguste eest seisma hakkavad.

Kuni juhid Kõrgesti Koolitatud logistikule reaalsete numbritega vasta pead andma ei hakka, nad jäävadki saama ebareaalseid tähtaegu. Nii lihtne see ongi: kapitalist pigistab igast vahendist (ka juht on firmajuhile vaid tootmisvahend ettevõtte bilansis paraku) maksimumi välja.

Tark kapitalist teab, et kõrge väärtusega inimvahendid on keerukad asendada. Loll kapitalist ostab uuema auto, mitte ei pane heale juhile (ohutu, täpne, puhas) regulaarselt palka juurde. Paraku on meil tarku kapitaliste väga vähe. Suur osa firmajuhte on lihtsalt veidi nahaalsemad juhid...

Eelpool mainiti, et vat pangalaenud on maksta ja seepärast peab seda vene ruletti rooliga mängima. Küllap on jah, ka minul on. Sestap oleme me juba üle kümne aasta väga täpselt jälginud oma pere eelarvet, et saaksime söönuks, vajadused kaetud, kohustused täidetud ja midagi jääks ka üle. See ei ole lihtne, aga see on tehtav. Isegi alla keskmise sissetuleku. Enamus "pikapäevamehi" aga vähemalt jutu järgi nii väikese palga eest rooli taha ei istuvat...

[mossepower]

...väga kehv on tagurpidi liikudes sõita (unustage oma peeglijutud, mina vanakooli juht tahan näha otse, mis vaateväljas toimub!), peaaegu nagu sein oleks ees. Ka suvel salongi hämarus ei istu mulle kuidagi.

Tundub et veoauto v. kaubikuga eriti sõitnud pole. Üldjuhul kui mõnda aega veoka/(väike)bussi roolis olla siis ununeb ka sõiduautos ära tahavaatepeegel ja läbipaistev "tagasein". Tekib 100 % usaldus küljepeeglitele sest noh lihtsalt ei näe mujalt selja taha  Olen ka tähele pannud ja ka spetsiaalselt jälginud, et selle järgi kas juhi jaoks võõra autos rooli istudes hakkab ta salongipeeglit enda järgi paika panema v. mitte saab suht. määrata inimese "veokakogemust". Siiani on täppi läind et kutselised juhid salongipeeglit ei kruti ja üldjuhul ei pööra pilkugi sinnapoole.

[41Degree]

...
See on ka üks põhjustest, miks ma selle ameti maha panin. Autojuht ei osta ju firma sõidukile rehve alla.
...

Aga ometi on autojuht ja mitte firma juht see, kes jääb kabiini lõksu. Kas tõesti on täna häid autojuhte nii palju, et peab enda elunatukesega niimoodi riskima....

Kuniks leidub autojuhte, kes oma elu ei hinda, leidub sääraste kulu kasumit lõikavaid firmajuhte.

Käsi püsti, kellel ei ole kohustusi panga ees! Minul ei ole. Aga ikka käin rekka peal tööl  Ja mis palga eest
Kellel on kohustused panga ees, PEAB PALGATÖÖL KÄIMA.
http://www.logistikauudised.ee/uudised/2...hkem-palka

Kindlasti on ettevõtteid (ja mitte üks või kaks), kus "optimeeritakse" rehvide ja muu tehnoseisundi pealt, aga kes sunnib just seal siis barankat keerutama? On ju olemas ka ettevõtteid, kus sellega probleemi ei ole. Ah et kus need on ja sinna ei saa tööle? Ma ei hakka siin hirmkõvasid üldistusi tegema, aga kui selline küsimus tekib, siis võiks vastust proovida vähemalt korrakski peeglist otsida.

Kui ametikoolitust tegemas käisin, siis seal ütlesid nii "klassikaaslased" kui ka koolitajad kui ühest suust, et autojuhte on nii puudu kui ka üle. Korralikku autojuhti otsitakse tikutulega ja kui keegi mingil põhjusel ripakil on (nt soov töö iseloomu muuta), siis see rabatakse kohemaid ka ära, samal ajal kui teine seltskond, kraabib muudkui mööda ettevõtete uksi ja otsib, kes lubaks mingi ringi ära teha, sest õlleraha sai otsa. Sarnast juttu olen vahelduva eduga ka mujalt kuulnud (kuna ma pole elus kordagi suure autoga üle vee sõitnud, siis ei ole olnud võimalust kuulata "laevajuttu" ), nii et ei kipuks seda lolliks mölaks tembeldama.

Ja lõppeks, ega autojuhi töö siis maailma ainuke töö ole: kui ikka nii halb on, siis võiks ju kaaluda ümber õppimist.

[linnuke]

Just oli Kukus juttu arstide ,õpetajate jne.madalast palgast.Et nad seda tööd ikkagi teevad nimetatakse kutsumuseks.

[ZIL 131]

Lisaks, on inimestel tegu, et ots otsaga toime tulla. Kust võetakse raha ümberõppeks?
Selline tabel:

Kas ja kui palju on mustadeks päevadeks (reserviks/puhvriks) kõrvale pandud?
Põhimõtteliselt pole midagi, raha peab ringlema 7% 
[ 19 ]
Praegu pole midagi, aga paneks kui jääks üle 28% 
[ 73 ]
1-2 kuu palk 21% 
[ 54 ]
3-5 kuu palk 15% 
[ 39 ]
6-12 kuu palk 10% 
[ 27 ]
Rohkem kui aastane palk 10% 
[ 28 ]
Likviidseid sääste pole, on aktsiad/investeeringud 6% 
[ 17 ]
hääli kokku : 257

[veix__]

...väga kehv on tagurpidi liikudes sõita (unustage oma peeglijutud, mina vanakooli juht tahan näha otse, mis vaateväljas toimub!), peaaegu nagu sein oleks ees. Ka suvel salongi hämarus ei istu mulle kuidagi.

Tundub et veoauto v. kaubikuga eriti sõitnud pole. Üldjuhul kui mõnda aega veoka/(väike)bussi roolis olla siis ununeb ka sõiduautos ära tahavaatepeegel ja läbipaistev "tagasein". Tekib 100 % usaldus küljepeeglitele sest noh lihtsalt ei näe mujalt selja taha  Olen ka tähele pannud ja ka spetsiaalselt jälginud, et selle järgi kas juhi jaoks võõra autos rooli istudes hakkab ta salongipeeglit enda järgi paika panema v. mitte saab suht. määrata inimese "veokakogemust". Siiani on täppi läind et kutselised juhid salongipeeglit ei kruti ja üldjuhul ei pööra pilkugi sinnapoole.

Täpselt. Olen aastaid sõitnud kaubikutega, millel tagaosa vaid plekist ja aknaid seal ei olegi. Oma sõiduautol ikka taga klaasid on, aga peaaegu läbipaistmatu kardin on ees, sisemise tahavaatepeegli asemel juba mitmeid aastaid pardakaamera, väga hästi sobib sinna, häirib vaatevälja vähem kui peegel. Ülevaatusel küll mainitakse ja pannakse väheohtlik viga, aga sellest pole probleemi, läbi saab ikka.

[Edel]

...väga kehv on tagurpidi liikudes sõita (unustage oma peeglijutud, mina vanakooli juht tahan näha otse, mis vaateväljas toimub!), peaaegu nagu sein oleks ees. Ka suvel salongi hämarus ei istu mulle kuidagi.

Tundub et veoauto v. kaubikuga eriti sõitnud pole. Üldjuhul kui mõnda aega veoka/(väike)bussi roolis olla siis ununeb ka sõiduautos ära tahavaatepeegel ja läbipaistev "tagasein". Tekib 100 % usaldus küljepeeglitele sest noh lihtsalt ei näe mujalt selja taha  Olen ka tähele pannud ja ka spetsiaalselt jälginud, et selle järgi kas juhi jaoks võõra autos rooli istudes hakkab ta salongipeeglit enda järgi paika panema v. mitte saab suht. määrata inimese "veokakogemust". Siiani on täppi läind et kutselised juhid salongipeeglit ei kruti ja üldjuhul ei pööra pilkugi sinnapoole.

Täpselt. Olen aastaid sõitnud kaubikutega, millel tagaosa vaid plekist ja aknaid seal ei olegi. Oma sõiduautol ikka taga klaasid on, aga peaaegu läbipaistmatu kardin on ees, sisemise tahavaatepeegli asemel juba mitmeid aastaid pardakaamera, väga hästi sobib sinna, häirib vaatevälja vähem kui peegel. Ülevaatusel küll mainitakse ja pannakse väheohtlik viga, aga sellest pole probleemi, läbi saab ikka.

Sedaaniga (kinnine pakiruum) sõidan, sellele pole seda musta s...ta sinna akendele vaja. Ja tööalaselt pean koguaeg neid peeglite järgi töökojast sisse-välja ajama ja seda juba aastaid. Kuni on võimalik endal elu lihtsamaks teha segavate hujoovinate vaateväljast likvideerimisega, siis seda ka teen. Igapäevapilliks ma suuri sõidukeid ei taha. Tänapäeva paljudel "akvaariumitel" on kinni tõmmatav pagasiruumi kate ka olemas ja kui ei, saab need ise teha. Tänapäeva enamus autodel ongi see tagasivaatel nähtavus kehvem kui aastakümneid vanemal sõidukil, see üks paljudest põhjustest, miks tänapäeva tehnikat endale igapäevaseks liikumiseks ei taha.
Lõppeks võin öelda, et ma kodus pean sõitma oma parkimiskohale tagurpidi mitukümmend meetrit, seda siis kortermaja ees teiste autode ja laste vahel. Seal lihtsalt peab nägema rohkem kui peeglist paistab.

[nustu826]

Tegu ei ole firma logodega autoga mul vaid välimuselt täiesti tavaline vana pereuniversaal. Narkar selle juures narkariks, aga lihtlabane kaine pätipoiss ei tule ja ei löö klaasi ikkagi sisse kui ta ei näe kas autost ka midagi võtta on. Ja kui ta juba läbi selge klaasi näeb ja otsustab ära et mis ja kuidas võtta, siis klaasi sisse lüües peab ta hakkama alles kalkuleerima asja - ja pealegi on ju olemas ka toonitud turvakiled - olen proovinud, väga lihtne sealt just läbi saada ei ole isegi kui klaas on soolaks pudenenud...

Ise aga kunagi kasutasin sellist varianti, et sättisin salongipeegli selliselt, et see näitas tagaklaasi peegeldust laes - hinnanguliselt paistis pilt kuskil 50% tumedamana kui otse läbi klaasi ja pimedas ei seganud sabassõitja tuled.

Rekkajuhi tunned veel sõiduka roolis ära ka sellest, kui ta hakkab n.ö. "hädaldama" et küljepeeglid on nii krdi väikesed.

[honkomees]

...väga kehv on tagurpidi liikudes sõita (unustage oma peeglijutud, mina vanakooli juht tahan näha otse, mis vaateväljas toimub!), peaaegu nagu sein oleks ees. Ka suvel salongi hämarus ei istu mulle kuidagi.

Tundub et veoauto v. kaubikuga eriti sõitnud pole. ...

ma mäletan oma noorusaja III liigi autojuhi õpikust selgelt joonistatud pilti, kuidas tagurpidi sõita: seistes ühe jalaga astmelaual ja vaadates taha, samal ajal teise jalaga pedaalides ja ühe käega roolides ... nii vanad krusamehed sõidavadki tagurpidi. Igasugu peeglid on nõrkadele 

[Daff]

.............................. 

Rekkajuhi tunned veel sõiduka roolis ära ka sellest, kui ta hakkab n.ö. "hädaldama" et küljepeeglid on nii krdi väikesed.

Viime sisse väikese täpsustuse, on olems rekkajuhid ja kaugsõiduautojuhid. Niimoodi vähemalt need kaks vastasleeri üksteist nimetavad.

Aga kui nüüd peeglitest rääkida siis ise elangi LKW rooli taga aga kui oma PKW-sse istun siis esimese asjana keeran salongipeegli paikka. Kui on peegel siis tuleb teda kasutada sihtotstarbeliselt.

[motamees]

ma mäletan oma noorusaja III liigi autojuhi õpikust selgelt joonistatud pilti, kuidas tagurpidi sõita: seistes ühe jalaga astmelaual ja vaadates taha, samal ajal teise jalaga pedaalides ja ühe käega roolides ... nii vanad krusamehed sõidavadki tagurpidi. Igasugu peeglid on nõrkadele 

Sõitsin ka alguses nii. Ükskord Silikaadi õue peal aluste vahel manööverdades jäi auto uks äkki ühe aluse taha kinni. Selleks ajaks, kui piduri/sidurini jõudsin oli uks juba tagurpidi. Peale seda ainult peeglite järgi tagurdanud.
Tänapäevastel masinatel pole sellist astmelaudagi enam, mille peal seista. 

[samodelkin]

Rehviprobleem jätkub - http://www.postimees.ee/3858475/pildid-l...kus-kulili
Nüüd juba küll vist iga nädal...

[Wiki432]

Ma ei tea, kuidas (esi)ketaspiduriga masinatel on, aga trummelpiduritega, nagu viimasel lingil täha, on taoline avarii ette programmeeritud. Täpsemalt masinatel, mille esipidur on käsipiduriakuga. Siin tundub piltide järgi olevat. Kui rehv lõhkeb, või viskab kasvõi tüki protektorilt jooksurajalt välja, niidetakse enamvähem kindlalt maha mõlemad pidurivoolikud. Eelpigestatud käsipiduri vedru lastakse vabadusse (kuna õhk seda enam ei hoia), see surub käsipiduri hetkega maksimaalselt peale. Esiratas jookseb otsekohe plokki ja tavaliselt teine esiratas sekundi pärast kah. Masin enam juhitav ei ole, vaatamata juhi sõiduoskustele. Edasine trajektoor on füüsikaseaduste ja vanajumala tahtmise järgi. Ketaspiduri kohta lihtsalt ma ei tea, kas seisupidur toimib esiratastes, pole kogemust. Vanematel masinatel oli seisupidur ainult veo (ja tugi) sillal, miskipärast on uuematel veo ja esisillal.
Edit: vaatasin uuesti pilti ja ei ole enam kindel, et siin trummelpidur on. Kamber on teistmoodi tala küljes ja kilp on ka teine, kui minule tuttavatel masinatel. Aga käsipiduri aku on kindlasti olemas, seega esisillal on seisupidur.

[v6sa]

Siit kohe küsimus paugu üleelanutele: kas tõsti on teelt väljasõit vältimatu? Minul isiklik krusakogemus maanteekiirusel lõhkenud esirehviga on vaid täishaakega, mis küll tuias üle tee, aga käest ei läinud. Raputas muidugi üksjagu ja kui ma oleks ühe näpuga roolinud, siis vist oleks selle käest löönud. Sadulaga sõites pole veel paukunud... Aga ma pole mõnel aastal enam suure sangas olnud ka. Äkki on vahepeal füüsikaseadusi muudetud...

Ma seepärast küsin, et paari pikaotsakodanikuga on jutuks olnud see teema ja nad kõik on öelnud, et vaid väga järsus kurvis lõhkev välisrehv tähendab vääramatut teelt väljasõitu. Mis on ka loogiline. Kui juht aga ei lase rooli käest lüüa ega esimese korraga üle ei reageeri, siis pidi teele ikka ära mahtuma... Kuigi kaar minna laiaks, mida ka isiklik kogemus kinnitab.

Kuis on, jagage kogemust.

Ja see läheb teemasse küll: liiga sageli tuleb krusa vastu, juht nägupidi telefonis või tahvlis ja rooli hoidmas heal juhul vaid õllekõht... See aga esisillal põhjusega illegaalse protirehvi lõhkemisel palju ei hoia. Ning väidetavalt on alates kolmandast sekundist uus vektor määratud ja edasine juba puhas dünaamikakursus.

[samodelkin]

Masin enam juhitav ei ole, vaatamata juhi sõiduoskustele.

Siinkohal ma ei olegi juhi sõiduoskusi kahtluse alla seadnud. Mina sihin ikka sinna, et firmajuhid ei raatsi korralikke rehve osta, ega autojuht ei pea/saa , ega tõenäoliselt suudakski, oma palgast neid osta.
Kasutatakse ära seda, et palju juhte on tööta ja kui palju nõudma hakatakse, siis võetakse uus juht, kes juba pikemat aega näljas on olnud ja lepib igasuguse tehnilise seisundiga, peaasi, et natukenegi teeniks. (vt. minu postitus 899)
Politseil oleks aeg hakata aru saama, et tehnoseisundi eest tuleb trahvida firma/auto omanikku, mitte autojuhti.
Minul saab nüüd aasta lõpuks 8a, kui pole enam käsukorras pidanud/tahtnud "suurega" sõitma minema, aga tundub, et see tehnoseisundi probleem on süvenev. Minule ehk tundub...

[ZIL 131]

Esisillal ja abisillal (tõstetav) on väga harva käsipidur. 
Ei saa libedaga mäest üles, laksad piduri põhja, käsipidur peale. Ja niikui vabastad sõidupiduri hakkab auto mäest alla libisema.

[CORRADOg60]

Siit kohe küsimus paugu üleelanutele: kas tõsti on teelt väljasõit vältimatu? 

Võtan ka korraks sel teemal sõna.
Vältimatu alati pole, kuigi ilmselt on selles loos oma osa ka õnnel.
Täna õhtul nägin Imavere lähistel tee ääres seismas purunenud esirehviga DAF-i sadulat koos tenthaagisega.
Tee oli 300-400 meetrit kummiräbalaid täis ja stange alumine nurk ilmselt teepinnaga kohtunud, aga masin oli ilusti teepervel ja mingeid lappama minekule viitavaid jälgi teepinnal ei märganud.
Ise ka poolhaakega kuigipalju sõitnud, aga pole olnud õnne sellisesse õnnetusse olukorda sattuda.
Ülekaalus soolo masinaga olen korra aastate eest teepeenart kündnud esiveljega peale kurvis esirehvi lõhkemist. Teelt päris ära ei läinud, lappama võttis üksjagu ja nagu hiljem ise juhtunut analüüsides tundus, siis ilmselt oleks lappamist vähem olnud kui oleks sujuvamaid liigutusi teinud. Aga nooruse kogenematus ja ehmatusest ähmi täis minek...
Sugulasest pikamaajuht väidab sel teemal rääkides et esimene ja saatuslik viga on sellises situatsioonis tavaliselt ehmatusega jala kiire pidurile panek. Tühja rehvi veeretakistus on hoopis erinev teise poole ratta omast ja väga erinevad pidurdusjõud tekitavad järsu ja väga raskelt kontrolli alla saadava suunamuutuse.
Tema väitel peaks hoopis pidurdamisega ootama selle hetke, kuni juht on roolil selle katkise rehvi tekitatud jõu suutnud tasakaalustada ja alles siis vaikselt käigu ja haagisepiduriga hoo alla tooma.

[Janka]

Teadjad targad teoreetikud olla välja arvutanud, et kui veoautoga  sirgel teel sõites mõjub mõlema esiratta kaudu roolirõngale koormus iks, siis järsult tühjenenud esirehviga hakkab töötama koormus iks korda kaks ning kui nüüd veel pidurit kah tallata, on see iks korda kaks korda kaks. Kui roolivõimendit pole, on kindel perse majas ka paljalt koormusega iks korda kaks (gaz 53, zil 157 näiteks).