Et kõik ausalt algusest peale ära rääkida, peab alustama sellest, et mulliga vesi, on alati paremini sisse läind, kui ilma mullita.
Ja seistes ükspäe kohaliku gaasimüüja leti taga jäis silma udupeen garnituur mullide pakkimiseks erinevatesse vesilahustesse, karastavate jookide tootmiseks koduses mahus. Ülbelt sai rahakott lahti pakitud ja... kuuldes mis kogu see luksus maksma läheb, panin kiiresti kinni tagasi, et mõtlen veel... Sama raha eest saaks aastajagu mullivett osta ja taara eest raha ka tagasi.
Kuna, aga soetama sai mindud just "limonaadigaasi" keevituse tarbeks, siis jäi miskit kripeldama, eriti eelmainit garnituuri ja keevitusgaasi balloonide mahtusid ja hindu võrreldes. Ja tuluke süttis...
Peale paari ebaõnnestunud katsetust jalgratta rehvi küljest laenatud ventiili ja kaaseagsete f---g lühikese keermega pudelikorkidega (mis päädisid uhke ja effektse raketilennuga) ja mõningaid kadusid (liitrijagu värsket õunamahla ja läbimärg assistent), jäi valikusse tavaline plastpudel vanema, pika keermega korgiga ja sõiduauto tubeless ventiil. Veel parem oleks veoki mutriga fikseeritav nippel.
Kuna keevituse külge käib co2 balloon mugavuse pärast nagunii õhu kiirliitega, siis oli veel vaja rehvipumpamise pistolit manomeetriga sama vooliku otsa ja... asi toimib
.
Soovitused:
Täitmisel hoia kork allapoole, pudel mitte päris täis ja üleliigne õhk pressi enne täitmist välja. Täitma peab aeglaselt reduktorit peale keerates, mahub mulli rohkem.
Külmas vedelikus lahustub Co2 te rohkem.
Üle 6atm ei ole soovitav sisse lasta, mul balloon otsakorral, rohkem ei andnud kah. Juutuubis väidavad, et plastpudel kannataks ka 10 atm..
Siseruumides ei ole soovitav ei täita, ei avada
.
Kulud kokku ... hmmm... 0,..€ ventiilile+ 0,10€ taara, aga selle saab tagasi+ olematu kogus gaasi.
tulemuseks suure- ja saksapärane
apfelshorle ...