29-10-2016, 21:36 PM
(29-10-2016, 17:18 PM)maisalup Kirjutas: pead ei anna, kuid justkui nägin selliseid uuri korke tallinna espakis elektri osakonnas täitsa uutena...
Espakist isegi saanud!
vabal ajal painutan kaablit...
(29-10-2016, 17:18 PM)maisalup Kirjutas: pead ei anna, kuid justkui nägin selliseid uuri korke tallinna espakis elektri osakonnas täitsa uutena...
(29-10-2016, 21:50 PM)Marko Kirjutas: Kärpman tahab kestasid, mille sisse toppida olemasolevaid "korke"
Neid saab asendad ükskõik millise voolujuhtiva asjaga muide
(31-10-2016, 14:31 PM)qwerty009 Kirjutas: Kui palju on rekka reaalne kõrgus kõige kõrgemast punktist (tuulesuunajast)?
Vaja üks tõstuks võrdlemisi madalasse avasse teha ning oleks vaja teada kas pärast ikka autod ka sisse läheksid.
(31-10-2016, 14:47 PM)zazik Kirjutas:(31-10-2016, 14:31 PM)qwerty009 Kirjutas: Kui palju on rekka reaalne kõrgus kõige kõrgemast punktist (tuulesuunajast)?
Vaja üks tõstuks võrdlemisi madalasse avasse teha ning oleks vaja teada kas pärast ikka autod ka sisse läheksid.
Standardkõrgus on 4m. Tegelikult tasub arvestada 425cm, sest päris palju liigub meie teedel Skandinaaviast toodud autosid, mis on lubatust kõrgemad.
(31-10-2016, 19:45 PM)hulgus Kirjutas:(31-10-2016, 14:47 PM)zazik Kirjutas:(31-10-2016, 14:31 PM)qwerty009 Kirjutas: Kui palju on rekka reaalne kõrgus kõige kõrgemast punktist (tuulesuunajast)?
Vaja üks tõstuks võrdlemisi madalasse avasse teha ning oleks vaja teada kas pärast ikka autod ka sisse läheksid.
Standardkõrgus on 4m. Tegelikult tasub arvestada 425cm, sest päris palju liigub meie teedel Skandinaaviast toodud autosid, mis on lubatust kõrgemad.
Pole veel selliseid kohanud, koormaga küll, aga tühjalt ei lähe sa ülevaatuselt isegi 4,05-ga läbi.
Aga uks peab ikka jah 4+m olema, antenni murrab ära
Ainult veduki jaoks võib värava madalama teha, spoiler on lihtsalt allapoole lastav mõnikümmned cm (v.a.vesi- ja k--ipeadega autod)
(31-10-2016, 21:01 PM)zazik Kirjutas: No ülevaatusi tehakse teadagi kuidas.
Mina tean igatahes päris mitut sellist. Küsimus on minu jaoks pigem see, kuidas nad registrisse on saadud. Mul üritati angaaris isegi Volgale linti peale panna.
Need "rootslased" on sõidukõrgusel 415 umbes, võibolla siis patjadega manipuleerides annab niipalju mängida, et mahub mõõtudesse.
(12-11-2016, 01:21 AM)Gravity Kirjutas: Oeh. Tänapäeval korralikud tootjad näiteks SKF(ise pidevalt kasutan) lähtuvad sellest kaasaegsest loogikast, et kinnised laagrid on eluaegse määrdega varustatud.
Mingit täiendavat määrimist pole ette nähtud. Kui määre on ära kulunud siis aeg uus laager sisse lükata.
Üleliigne määre ei anna eelist.
(12-11-2016, 12:50 PM)13piisab Kirjutas: tasub ka silmas pidada, et määrete lisamine ei pruugi kummidetailidele meeldida. Mul on alati "määrida või mitte määrida" dilemma pidurite töösilindritega - võiks ju kolvile kerge õlituse anda, aga tolmukate ja ka mansett ei pruugi sest hästi arvata. Üldiselt olen kolvid siiski väga õhukese määrdekihiga katnud.
survelaagrite täiendav õlitamine pole mul tõttöelda isegi mõttesse tulnud (kuigi viimase aasta jooksul olen lausa kahel oma sõidukil muuhulgas ka survelaagri uuendanud). Pigem on määrimisest vast ikka kahju, kui kasu...