Postitused: 1,075
Teemad: 57
Liitus: Mar 2004
Maine:
10
kunagi hakati mul ühe töökoha ees olevat platsi asflateerima esimese lumega, ma siis uurisin töömeeste käest et miks nii, nemad vastasid et siis on töö odavam, kuna tööd tellitakse lumega vähem ja tellija otsustas nii
Postitused: 659
Teemad: 24
Liitus: Nov 2008
Maine:
7
Üleeelmine aasta kui sai asfalti veetud, siis Põhjakonna laoturijuht vihmaga asfalti ei pannud maha vaid tuli oodata. Väidetavalt ei pidanud nii hästi nakkuma...
Ennem sõidan aeglaselt ja jään totaalselt hiljaks kui et enam kunagi kuskile ei jõua.
Postitused: 3,779
Teemad: 36
Liitus: Nov 2008
Maine:
46
(12-11-2016, 21:45 PM)linnuke Kirjutas: Tööd vaja ju hoida,kevadel pilt jälle samast kohast
Asjata rõõmustad. Nõukaaja lõpus (täpset aastat kahjuks peast enam ei ütle, aga veits enne 1989 pidi see olema) pandi Sauga alevikust Nurme sillani asfalti nii, et höövel läks lund lükates ees ja laotaja roomas aurupilvedes taga, rullid sibasid sabas. Olnud väga uhke vaatepilt- tuliuus asfalt mustas ja auras valgel lumel. Ise ma seda pulli pealt ei näinud, läksin mainitud aasta lõpus TREV-1 tööle. Kommentaare asjaosalistelt tuli küll.
Mehed, kes asfalti panid, olid ise ka imestunud kui ei lagunenudki ära, aastakümneid pidas vastu. Nüüdseks on küll uus kiht sinna juba pandud..
Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Postitused: 24
Teemad: 7
Liitus: Jan 2009
Maine:
0
Ühe suurema või ka väiksema kaliibriga sümpoosioni käigus juhtusid ühes hotellitoas koos napsi võtma kolm teaduste doktorit: kaks füüsikut ja matemaatik.
Kõik meesterahvad. Istuvad, vestlevad intelligentselt ja korraga põleb laes lambis pirn sirinaga läbi. Et ilma ainsa valgusallikata kiskus atmosfäär sellise koosseisuga seltskonna jaoks pisut perversselt romantiliseks, helistati, kuhu vaja. Tuli tunkedes mees, vabandas, ronis jalgupidi toolile (kingad võttis enne jalast), kruttis vana pirni välja, ulatas selle füüsikule, kes selle õrnalt lauale pani; siis kruvis remondimees tunketaskust võetud uue ja funktioneeriva asemele, ronis tooli pealt alla, pani kingad jalga, soovis teaduste doktoritele head olemist ja lahkus.
Matemaatik soojendab konjakiklaasi kahe peo vahel ja küsib topsivendadelt, ise peaga laua poole rehmates:“Aga kas te teadsite, et kui lambipirn suhu toppida, nii et sokkel väljaspoole jääb, siis kätte seda enam ei saa?“ Mõlemad füüsikud elavnevad ja kinnitavad, et see on kahtlemata linnalegend ja füüsikaliselt nonsenss – kui sisse läheb ja vahepeal mass ja ruumala ei muutu jne, jne – peab ka välja tulema! Ilmselt on oma roll ka joodud konjakil, et üks füüsikutest kahmab laua pealt läbipõlenud pirni ja lükkab selle endale suhu. Välja see sealt enam ei tule ( kontrollitud ja teaduslik fakt!).
Paus. Tellitakse takso ja sõidetakse traumapunkti. Taksojuht kõõritab peeglist pirniga venda, aga küsida midagi ei julge. Jõuavad traumapunkti. Algul ei saa vastuvõtus valveõde mitte millestki aru, sest need kaks, kes rääkida saavad, teevad seda korraga. Lõpuks näitavad nad kannatanut. Naerukrampides väänlev õde ei ole muuks suuteline kui viipab neile ebamääraselt kirurgi kabineti suuna kätte. Kirurg on ilmselt elunäinud mees, vajutab raksatusega lambiga vennikese kuklal mingeid punkte, suu läheb veel rohkem pärani ja pirn tuleb välja. Ainult pea on veidralt kuklas ning suu ei lähe kinni. Kirurg rahustab kolmikut, et nii peabki olema – reflektoorsete retseptorite ajutine paralüüs jne, jne. 30 – 40 minuti pärast taastub kogu motoorika täies mahus, tüsistusi pole kunagi.
Lahkuvad, istuvad taksosse. Teine füüsik keerutab eemaldatud pirni käes:“ No ei ole selline asi võimalik!“ ja lükkab pirni endale suhu... Takso keerab ringi ning professorid sisenevad jälle traumapunkti. Tõstavad valveõe põrandalt üles, lähevad kirurgi juurde, kes vilunult kukla kallal raksutades annab neile ühtlasi teada, mida ta arvab idikatest, kes endale öösiti lambipirne suhu topivad. Kolm sõpra võtavad pirni kaasa ja lahkuvad.
Taksojuht kõõritab kahte pärani lõugadega venda tagaistmel ja söendab lõpuks küsida, et milles asi. Matemaatik seletab. Kougib isegi pirni taskust välja. Taksojuht ei usu... Keeravad takso ringi, sõidavad traumapunkti. Õde ei anna sedakorda enam sellevõrragi rahustada, et ta iseseisvalt püsti püsiks. Kirurg eemaldab taksojuhi suust pirni ja lööb selle kanna all puruks sõnadega: “Muidu raisk jäätegi mul siin hommikuni käima!“
Sõidavad siis taksos tagasi hotelli poole. Et taksojuhi pea on pärani lõugade tõttu kuklas, siis märkimisväärset kiirust ta muidugi autoga arendada ei saa. Politseijaoskonnale liginedes äratab teosammul liikuv takso aga kõnniteel suitsetava mundrikandja tähelepanu ja see viipab käskivalt auto seisma. Kummardub, vaatab autosse ja küsib:“ Ja kuhu sa neid imbitselle vead??“ Ainuke, kes rääkida saab, on matemaatik ja see muidugi protesteerib:“ Mis ingli imbitselle, siin autos on kolm teaduste doktorit!“ ja räägib võmmile üldjoontes kogu loo ära. Politseinik keelab neil edasi sõita ja siseneb jaoskonda. Hetke pärast kustub seal valgus. Politseinik väljub, avab takso tagumise ukse ja pressib ennast jõuga füüsikute kõrvale. Suust paistab tal hõõgkambi sokkel. Keeravad takso ringi, sõidavad traumapunkti. Valveõde nad turgutama ei püüagi – kohe joonelt kirurgi juurde. Koputavad uksele ja kirurg avab – endal pea kuklas ja suu pärani lahti
Postitused: 3,779
Teemad: 36
Liitus: Nov 2008
Maine:
46
15-11-2016, 11:24 AM
(Seda postitust muudeti viimati: 15-11-2016, 11:26 AM ja muutjaks oli
Basilio.)
Ja siis veel öeldakse, et teadmine on valgus ja mitteteadmine pimedus!
Aga tõsiselt rääkides ... mina ei usu!! Kes meil siin need kõvad vaidlejad vennad olidki?
Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Postitused: 3,717
Teemad: 30
Liitus: Feb 2013
Maine:
64
Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Postitused: 3,779
Teemad: 36
Liitus: Nov 2008
Maine:
46
Mina, aeglase taipamisega inemine, hakkan alles nüüd aru saama, miks Roopaliit hõõglambid ära keelustas. Sellise kujuga asju ei tohi tõesti rahva kätte anda.
Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Postitused: 3,717
Teemad: 30
Liitus: Feb 2013
Maine:
64
15-11-2016, 20:43 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 17-11-2016, 13:42 PM ja muutjaks oli
viplala.)
Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Postitused: 200
Teemad: 0
Liitus: Dec 2010
Maine:
1
Olevat kord Soomes olnud perekond, kus perepoeg tumm oli. Jutust sai kenasti aru, aga ise ei ütelnud kunagi sõnagi. Oli juba nii suureks kasvanud, et käis isaga koos metsa tegemas. Saagisid kahekesi puid ja kena kõik, aga korraga poiss näeb, et puu kukub otse isa poole. Seepeale poiss hõikab isale: "Hoia alt, puu langeb!". Isa hüppab kähku kõrvale ja pääseb. Pärast esimest ehmatust küsib poisilt, et miks sa varem midagi rääkinud ei ole? Seepeale kostab poeg: "Varem polnud midagi olulist ütelda".
___________________________________________
PS nii mõnigi foorumikaaslane võiks sellelt poisilt palju õppida!!