[muska71]

Tänapäeva veebikaameratel milledel ka led tuled küljes-on kaabel usb pistikuni metall juhtmetega või mingid paela moodi asjad nagu hiirtel.On kellegil infot?Vanasti olid küll metall juhtmega.

[qwerty009]

Saunaahjud muidu tõmbavad hästi.

Tegelikult ahjud ei tõmba. Selles saab veenduda, kui poes ahju uks lahti teha, pea sisse pista ja oodata, kas viib mütsi minema   Tõmbe tekitab korsten. 

Tegelikult ei tekita ka korsten tõmmet. Tõmme tekib jaheda ja kuuma osa rõhkude vahest. Pole temperatuuri erinevusi korstna otstes, pole ka tõmmet.

Kui me looksime kunstlikult situatsiooni kus näiteks kütteallikaks on elektrispiraal mis küttkoldes annab 500c ning meil on seal otsas 5m kõrgune ideaalse soojusisolatsiooniga korsten (mis tagab ka selle, et korstna ülemises otsas oleks temperatuur 500c) kas siis tõmmet ei oleks? 
Ma ütleks, et tõmme oleks selline, et viiks sõna otseses mõttes mütsi peast. Tõmme tekib sellest, et kuum õhk on kergem kui külm mistõttu hakkab see ülesse tõusma. Mida rohkem soojust gaasid korstnas kaotavad seda sitem on ka tõmme + kondensatsioonist tekkiv korstna hävinemine.

[muska71]

. Tõmme tekib sellest, et kuum õhk on kergem kui külm mistõttu hakkab see ülesse tõusma. Mida rohkem soojust gaasid korstnas kaotavad seda sitem on ka tõmme + kondensatsioonist tekkiv korstna hävinemine.

kuum õhk on kerge,aga kui sul on ikka 10 m külma nt paekivi korsten taga siis ikka ei lähe see soe õhk kuidagi üles muidu kui teed lõkke korstnasse.Loomulik tõmme on 10 ja enam meetrit kõrges korstnas ja pidevalt,alla seda teevad igasugust pulli,koonuses pits enamasti parandab asja.

[viplala]

No ei tekita tõmmet korsten. Korstnas tekitab tõmbe gaaside temperatuuride erinevustest tingitud rõhk, mitte korsten. Kui me paneme korstna otsa ventilaatori, siis tekitab tõmbe ventilaator, mitte korsten.

[Marko]

kuum õhk on kerge,aga kui sul on ikka 10 m külma nt paekivi korsten taga siis ikka ei lähe see soe õhk kuidagi üles muidu kui teed lõkke korstnasse.Loomulik tõmme on 10 ja enam meetrit kõrges korstnas ja pidevalt,alla seda teevad igasugust pulli,koonuses pits enamasti parandab asja.

Motamees ehk täpsustab, tema tegeleb nende asjadega kogu aeg. Tema oskab ka aheneva lõõri teooriat ilmselt selgitada.
Ma võiksin siin võõraid kogutud kogemusi kirjutada, aga see pole see.
Enda kaminahjuga sain kuidagi poolkobamisi hakkama, suits tuppa ei tule ja hommikul on toatemperatuur 2 kraadi kõrgem kui õhtul kütmist lõpetades.

[muska71]

kuum õhk on kerge,aga kui sul on ikka 10 m külma nt paekivi korsten taga siis ikka ei lähe see soe õhk kuidagi üles muidu kui teed lõkke korstnasse.Loomulik tõmme on 10 ja enam meetrit kõrges korstnas ja pidevalt,alla seda teevad igasugust pulli,koonuses pits enamasti parandab asja.

Motamees ehk täpsustab, tema tegeleb nende asjadega kogu aeg. Tema oskab ka aheneva lõõri teooriat ilmselt selgitada.
Ma võiksin siin võõraid kogutud kogemusi kirjutada, aga see pole see.
Enda kaminahjuga sain kuidagi poolkobamisi hakkama, suits tuppa ei tule ja hommikul on toatemperatuur 2 kraadi kõrgem kui õhtul kütmist lõpetades.

ma mota koleeg,aga mota oskab paremini seletada ja sõnu ritta seada.
mul kodu oli korsten ca 7 m kõrge ja vana mits voodriga ja koonuses ja tõmbas kui loom.Kuna oli peetis ladusin uue,täpselt samale kohale ja sama kõrge,aga poole väiksem ristlõige 14x27 on praegu ja laiskusest ei viitsinud voodriga pitsi teha.nii ja mis te arvate mis oli tulemuseks?keskütte katel hakkas sisse ajama ja juba tuhaluugi juures läikis pigist.nüüd need teoreetikud kes ajavad korstna pikkuse muinasjuttu,et teeme 0,5 või meeter pikemaks,no laduge kõrgemaks ja mitte kui midagi ei muutu.mina panin koonuses plekist toru korstnasse ja tõmme oli hetkega tagasi.vaadake tööstus katlamajade korstnaid,need kivist kolakad mis kujuga need on?seal aastaringselt tõmme selline,et müts läheb peast minema ülesse.õieti tehtud soojamüüri lõõrid kõik sees ahenevad korstna poole,sama ka klassikalistel ahjudel.

[viplala]

Mis materjalist on Nati kilbid? Kas mõni tavaline teras või malm? Kas tegemist on kergesti keevitatava materjaliga?

[linnuke]

Olen küll elupõline linnamees, ehk siis "auruküttel".Samas saan aru , et koonuses  ruumala väheneb,seega kiirus suureneb, ehk siis tekib tõmme(nagu karpa ehk).OK.Iru jne. pikad korstnad koonuses.Kohalikud,ehk siis suvalise vabriku või elamukvartali katlamajade  korstnad ju ainult toru(sõltumata D st.) Kah mõnikümmend meetrit kõrged.(vastuolu justkui).No samas jutujätkuks  küssa,miks keevitati nendele raudtoru korstendele spiraal ümber.

[Tegelane5]

Kah mõnikümmend meetrit kõrged.(vastuolu justkui).No samas jutujätkuks  küssa,miks keevitati nendele raudtoru korstendele spiraal ümber.

 Et tuul korstent ümber ei lükkaks.

[linnuke]

Kah mõnikümmend meetrit kõrged.(vastuolu justkui).No samas jutujätkuks  küssa,miks keevitati nendele raudtoru korstendele spiraal ümber.

 Et tuul korstent ümber ei lükkaks.

Pool vastust õige

[aavu]

Selle koonusena aheneva korstna kohta olen kusagil lugenud. Korstnas gaas jahtub ja ruumala väheneb. Et ei tekiks pidurdavat efekti peab kiiruse säilitamiseks toru olema kitsenev. Ärge ometi seda juttu pimesi uskuge, mul mälu hakkab tuntud saksa teadlase nime juba unustama. Naise käest küsisin - Altzheimer. Viimane märkus on kohendus tänasest (või oli see eilses) lehest anekdootide rubriigist. Ikka alz.

[Marko]

Ma püüdsin aheneva lõõri teooriat rakendada juba kaminahju sees, niipalju kui võimalik.

[linnuke]

Selle koonusena aheneva korstna kohta olen kusagil lugenud. Korstnas gaas jahtub ja ruumala väheneb. Et ei tekiks pidurdavat efekti peab kiiruse säilitamiseks toru olema kitsenev. Ärge ometi seda juttu pimesi uskuge, mul mälu hakkab tuntud saksa teadlase nime juba unustama. Naise käest küsisin - Altzheimer. Viimane märkus on kohendus tänasest (või oli see eilses) lehest anekdootide rubriigist. Ikka alz.

Kfl.Aavu.Vaatamata Sinu "raskele haigusele" on Sul ehk õiguski.Soe õhk jahtub,vastavalt sellele ka korstna jm. kubatuur väheneb.Siis aga tossu kiirus ikkagi püsiv,mitte kiirenev.

[tanel.]

Korsten on ju tegelikult toru mille sees olev aine peab liikuma kogu ulatuses ühe kiirusega, et üks ots ei hakkaks teist takistama.  Kui toru läbimõõt ei muutu aga selles liikuva gaasi tihedus muutub(jahtub) siis on tulemus liikumise aeglustumine, sest tihedamat kraami mahub sama ruumala sisse rohkem.  Koonuses korsten kompenseerib  jahtumise ja suits tõuseb ilusti üles. Tekkinud rõhkude erinevuse tõttu imetakse alt värsket õhku peale ja kõik on rõõmsad.

[linnuke]

Korsten on ju tegelikult toru mille sees olev aine peab liikuma kogu ulatuses ühe kiirusega, et üks ots ei hakkaks teist takistama.  Kui toru läbimõõt ei muutu aga selles liikuva gaasi tihedus muutub(jahtub) siis on tulemus liikumise aeglustumine, sest tihedamat kraami mahub sama ruumala sisse rohkem.  Koonuses korsten kompenseerib  jahtumise ja suits tõuseb ilusti üles. Tekkinud rõhkude erinevuse tõttu imetakse alt värsket õhku peale ja kõik on rõõmsad.

M.O.T.T.

[motamees]

Motamees ehk täpsustab, tema tegeleb nende asjadega kogu aeg. Tema oskab ka aheneva lõõri teooriat ilmselt selgitada...

Mis ma'nd ikke rohkem tean, pole korstnas roninud/lennanud.
Samas, kui töötan, siis mõtlen kuumaõhu palli peale. Kui gaasileegiga õhku soojendad, siis tõused taevasse. Kui õhk jahtub, kukud alla või annad ruttu kuuma juurde. Samas tuleb ka jälgida, et kondli trossid on maa küljest lahti lastud. Muidu küta palju tahes, ei tõuse midagi ja peredraama ongi käes.
Linnuke oksal siristas juba koonuseffekti kenasti selgeks. Lisaksin veel ühe mõtte tööstuskorstna väljanägemise kohta. Ilmselt seisab selline ehitis paremini püsti, nagu jonnipunn. Enamus korstnaid on ikkagi otsast lõpuni ühejämused ja seisavad sarikate najal kenasti püsti.
Kindlasti ei eita ma koonuse effekti tõmbe parendamisel.

[veix__]

Korsten on ju tegelikult toru mille sees olev aine peab liikuma kogu ulatuses ühe kiirusega, et üks ots ei hakkaks teist takistama.  Kui toru läbimõõt ei muutu aga selles liikuva gaasi tihedus muutub(jahtub) siis on tulemus liikumise aeglustumine, sest tihedamat kraami mahub sama ruumala sisse rohkem.  Koonuses korsten kompenseerib  jahtumise ja suits tõuseb ilusti üles. Tekkinud rõhkude erinevuse tõttu imetakse alt värsket õhku peale ja kõik on rõõmsad.

Silindrilises korstnas võib ju jahtumise tõttu gaasi kiirus aeglustuda, aga see ei tähenda, et see hakkaks kuidagi takistama alt tuleva gaasi liikumist.

[muska71]

Isiklikest kogemustest sai kunagi suvilas kivikorsten 3,5m koos pliitaga maha lammutatud,vana korsten oli seest krobeline jne.tegime uue pliitsoojamüüri asemele ja schideli ümar korsten mis sama kõrge läks korstnaks.sain asjad valmis,aga korstnas tõmme puudub,vana tõmbas hästi.omanik kärutas tagant sisse,et mis pliita sa mulle tegid.ei jäänud muud üle kui võtsin suvalise auto jahutus ventika ja panin selle akulaadijalt korstna otsas tööle ja siis pliit laulis.omanik ei olnud nõus kirikutorni katusele ehitama ja ventikas jäigi talle.hiljem ütles,et korstna käivitamiseks tuleb vent tööle panna ja kui rondo pluss samott toru soojaks saab siis tõmbab juba ise.vot niipalju ilusat reklaam juttu,et ümar korsten tõmbab paremini.tiskres kamina korsten kah ümar toru,pikkust alla 4 m ja kah ei tõmmanud,sinna panin kah koonuses toru ülevalt sisse ja tõmme ikka palju parem.siin kindlasti ka mesinikke,vaadake mesiniku suitsikut kui pikk on korsten peal ja ahi all?kui põlema saad siis põleb lõpuni ja tõmme vägev.

[13piisab]

tulles aga korstnateooria praktilise algküsimuse juurde tagasi:

Või korstnatoru veepaaki läbima panna? See variant ei sobi, siis peaks toru korstnasse juhtima kõrgemalt. Korsten niigi lühike ja tõmme halb. Olen ühe eelmise ahjuga erinevaid korstnasisendi kõrgusi katsetanud, mida madalamal, seda parem. Ja kui paak väga kõrgel on, siis on kehv tankida.

...siis mulle tundub teooria põhjal küll, et ahjutoru (mida ma samuti siinses kontekstis "korstna osaks" nimetaks) korstnasse suubumise kõrgus ei mõjuta tõmmet. Vähemasti mitte tõmmet vähendavas suunas.

ehk siis: kui keegi just vastu ei vaidle, siis ma paneks "oltsbergi" nahas olles veepotsiku kerise kohale, viies (kivi-)korstnasse suubumise kõrgemale. Vee mugavaks kättesaamiseks saab vajadusel lisada kraani. Täitmine võiks aga 21.sajandil käia ühel või teisel moel (elektrilise) pumba abil

[motamees]

...No samas jutujätkuks  küssa,miks keevitati nendele raudtoru korstendele spiraal ümber.

Täna hommikul, kui tõusin, "plahvatas" äkki vastus. Kuna jutt käib kogu aeg "kuumaõhupallist", siis peab spiraal selle tõusu soodustama. Ilmselgelt soojeneb raudtoru kä väljaspoolt ja seal on teine tõusev "pall". Spiraal aga annab sellele pöörleva liikumise ja üle korstna otsa minnes on vint nii vägev, et toru imetakse tühjaks, nagu Dureksit kasutades.