21-11-2016, 15:54 PM
Tänapäeva veebikaameratel milledel ka led tuled küljes-on kaabel usb pistikuni metall juhtmetega või mingid paela moodi asjad nagu hiirtel.On kellegil infot?Vanasti olid küll metall juhtmega.
(21-11-2016, 12:58 PM)viplala Kirjutas:(21-11-2016, 09:52 AM)oltsberg Kirjutas:Tegelikult ei tekita ka korsten tõmmet. Tõmme tekib jaheda ja kuuma osa rõhkude vahest. Pole temperatuuri erinevusi korstna otstes, pole ka tõmmet.(20-11-2016, 09:23 AM)muska71 Kirjutas: Saunaahjud muidu tõmbavad hästi.Tegelikult ahjud ei tõmba. Selles saab veenduda, kui poes ahju uks lahti teha, pea sisse pista ja oodata, kas viib mütsi minema Tõmbe tekitab korsten.
(21-11-2016, 16:16 PM)qwerty009 Kirjutas: . Tõmme tekib sellest, et kuum õhk on kergem kui külm mistõttu hakkab see ülesse tõusma. Mida rohkem soojust gaasid korstnas kaotavad seda sitem on ka tõmme + kondensatsioonist tekkiv korstna hävinemine.kuum õhk on kerge,aga kui sul on ikka 10 m külma nt paekivi korsten taga siis ikka ei lähe see soe õhk kuidagi üles muidu kui teed lõkke korstnasse.Loomulik tõmme on 10 ja enam meetrit kõrges korstnas ja pidevalt,alla seda teevad igasugust pulli,koonuses pits enamasti parandab asja.
(21-11-2016, 16:41 PM)muska71 Kirjutas: kuum õhk on kerge,aga kui sul on ikka 10 m külma nt paekivi korsten taga siis ikka ei lähe see soe õhk kuidagi üles muidu kui teed lõkke korstnasse.Loomulik tõmme on 10 ja enam meetrit kõrges korstnas ja pidevalt,alla seda teevad igasugust pulli,koonuses pits enamasti parandab asja.
(21-11-2016, 17:48 PM)Marko Kirjutas:(21-11-2016, 16:41 PM)muska71 Kirjutas: kuum õhk on kerge,aga kui sul on ikka 10 m külma nt paekivi korsten taga siis ikka ei lähe see soe õhk kuidagi üles muidu kui teed lõkke korstnasse.Loomulik tõmme on 10 ja enam meetrit kõrges korstnas ja pidevalt,alla seda teevad igasugust pulli,koonuses pits enamasti parandab asja.
Motamees ehk täpsustab, tema tegeleb nende asjadega kogu aeg. Tema oskab ka aheneva lõõri teooriat ilmselt selgitada.
Ma võiksin siin võõraid kogutud kogemusi kirjutada, aga see pole see.
Enda kaminahjuga sain kuidagi poolkobamisi hakkama, suits tuppa ei tule ja hommikul on toatemperatuur 2 kraadi kõrgem kui õhtul kütmist lõpetades.
(21-11-2016, 19:43 PM)linnuke Kirjutas: Kah mõnikümmend meetrit kõrged.(vastuolu justkui).No samas jutujätkuks küssa,miks keevitati nendele raudtoru korstendele spiraal ümber.
(21-11-2016, 20:20 PM)aavu Kirjutas: Selle koonusena aheneva korstna kohta olen kusagil lugenud. Korstnas gaas jahtub ja ruumala väheneb. Et ei tekiks pidurdavat efekti peab kiiruse säilitamiseks toru olema kitsenev. Ärge ometi seda juttu pimesi uskuge, mul mälu hakkab tuntud saksa teadlase nime juba unustama. Naise käest küsisin - Altzheimer. Viimane märkus on kohendus tänasest (või oli see eilses) lehest anekdootide rubriigist. Ikka alz.
(21-11-2016, 21:37 PM)tanel. Kirjutas: Korsten on ju tegelikult toru mille sees olev aine peab liikuma kogu ulatuses ühe kiirusega, et üks ots ei hakkaks teist takistama. Kui toru läbimõõt ei muutu aga selles liikuva gaasi tihedus muutub(jahtub) siis on tulemus liikumise aeglustumine, sest tihedamat kraami mahub sama ruumala sisse rohkem. Koonuses korsten kompenseerib jahtumise ja suits tõuseb ilusti üles. Tekkinud rõhkude erinevuse tõttu imetakse alt värsket õhku peale ja kõik on rõõmsad.
Tsitaat:Mis ma'nd ikke rohkem tean, pole korstnas roninud/lennanud.(21-11-2016, 17:48 PM)Marko Kirjutas: Motamees ehk täpsustab, tema tegeleb nende asjadega kogu aeg. Tema oskab ka aheneva lõõri teooriat ilmselt selgitada...
(21-11-2016, 21:37 PM)tanel. Kirjutas: Korsten on ju tegelikult toru mille sees olev aine peab liikuma kogu ulatuses ühe kiirusega, et üks ots ei hakkaks teist takistama. Kui toru läbimõõt ei muutu aga selles liikuva gaasi tihedus muutub(jahtub) siis on tulemus liikumise aeglustumine, sest tihedamat kraami mahub sama ruumala sisse rohkem. Koonuses korsten kompenseerib jahtumise ja suits tõuseb ilusti üles. Tekkinud rõhkude erinevuse tõttu imetakse alt värsket õhku peale ja kõik on rõõmsad.
(19-11-2016, 21:47 PM)oltsberg Kirjutas: Või korstnatoru veepaaki läbima panna? See variant ei sobi, siis peaks toru korstnasse juhtima kõrgemalt. Korsten niigi lühike ja tõmme halb. Olen ühe eelmise ahjuga erinevaid korstnasisendi kõrgusi katsetanud, mida madalamal, seda parem. Ja kui paak väga kõrgel on, siis on kehv tankida....siis mulle tundub teooria põhjal küll, et ahjutoru (mida ma samuti siinses kontekstis "korstna osaks" nimetaks) korstnasse suubumise kõrgus ei mõjuta tõmmet. Vähemasti mitte tõmmet vähendavas suunas.
(21-11-2016, 19:43 PM)linnuke Kirjutas: ...No samas jutujätkuks küssa,miks keevitati nendele raudtoru korstendele spiraal ümber.