Akudest tibake.
#61

On väga lühike akude töövõimeline iga , diiselmootoriga sõiduautol 2 aastat ja mõni kuu , ning otsas . Olen valinud akud , millistel on kaanes korgid , saan vajadusel vedelikutaset kontrollida ja muuta , elektrolüüdi tihedust pole pidanud vajalikuks mõõta , aga võtan plaani , eks annan teada , milline on tulemus .
  Bensiinimootoriga sõiduautol ( Opel Astra ) sai autoakule saatuslikuks GPS põhine jälgimisseade , mille aku "suri" ja võttis endaga ka suure aku kaasa , Amserv kõrvaldas vea , kuna Auto asendati renault iga , siis edasist ei tea .
Vasta
#62

Seda, et midagi pekkis on, sai allakirjutanu aru vast  kolm-neli aastat tagasi. Nimelt ühel kasutataval japsil kustus aku. Juhtub ikka. Ei ole kindel, kas see oli algusest saadik peal olnud(auto vanus toona u.13a), aga selline ilma tootjale viitavate kirjadeta ja rusutud välimusega kindlasti. Isiklikult sai seda pigistatud neli aastat ja kasutusrezhiim pehmelt öeldes karm, pikalt seismist ja vähe laadimist sinna vahele, aga toimetas, no lõpuks muidugi kustus. Sai siis ostetud see pagana znejder. Esimene vaatus kestis kolm kaunist suvekuud. Midagi ekstravagantset polnudki, suvine aeg, sõitsime eestis ringi ja nuusutasime lille. Aga ühel hommikul, kui oli vaja trabandiga kuhugi minna, ei piuksugi. Vaatan siis akut lähemalt ja pealiskaudsel vaatlemisel sai tuvastatud ühe otsa paistetus. Poes vahetati ilma mingite küsimusteta ümber, ilmselt siis ikkagi tootja praak. Teine vaatus kestis läbi häda umbes aasta, kuigi sai talvel teist tuppagi toodud ja hoolduslaadimisi tehtud, lihtsalt kogu aeg jäi vurtsu vähemaks ja lõpuks ei pannud starterit pöörlema. Tagasi ma selle müüja juurde ei läinud, kuna garantiiaeg kehtis vist esimese aku müügikuupäevast ja suht mõttetu oleks spetsiaalselt seepärast poodi minna, et saaks inimestega mõnusasti vaielda. Ostsin siis KB vahendusel kolmekümne euriga mingi vana MB kirjadega aku ja see toimis rahulikult selle sügiseni, nüüd väsis ära.

Selliseid kogemusi on veel, kuna neljarattalisi pereliikmeid on mitu, aga kes seda kõike lugeda viitsiks, ammugi veel kirjutada. Sõber soovitas AGM soetamist kaaluda, et need pidi kestma. Mis muideks kasutusel ka S-S süsteemi masinatel. Siiani pole julgenud sellist investeeringut teha, kuna enamus autode hind selline, et korralik aku maksaks 10-20% autost ja vaesus tuli ka peale, ikkagi kaamos. Eks siis ostab neid odavaid vanu OEM-e edasi ja teadvustab, kuigi tulutult, et oleme üheskoos sattunud globaalse finantsvandenõu ohvriteks.
Vasta
#63

(25-11-2016, 11:09 AM)v6sa Kirjutas:  
(25-11-2016, 10:42 AM)hulgus Kirjutas:  ...
Kui nüüd sellisele autole panna oluliselt suurem aku, on see pidevalt nälgas ja lõpp oluliselt kiirem, kui laetud akul.
...

Miks peaks suuremast akust 2 pangetäie särtsu võtmise järel selle genakaga tagasitoppimine kauem võtma võrreldes väikesema akuga? Ükski loodusseadus seda väidet ei põhjenda.

See oht muidugi on, et kui patareimõõtu akusga saabub nälg ja surm kiiresti, siis Akuga kannatab õige kaua loomapiinamist harrastada enne, kui lõpliku vaikus saabub. Aga saabub see pideva alalaadimise tõttu vääramatult.
Kogemus seljatab loodusseadused Wink
Räägime ikkagi lühikestest sõitudest, suurest akust ja kaasaegsest liikurist, eriti diiselmootoriga, palju tarbijaid taga.
Sõidan oma autodega pmst samas režiimis 5-10min sõitu ja tunde seismist.
2,5 Diisel, uus 100Ah aku (+ püsitoiteaku 85Ah), palju lühikesi otsi ja digivoltmeeter pidevalt silma all.
Täis akut ehk töötava mootoriga 14,3V hakkab näitama alles peale tunnikest! sõitu. Suvel kliima ja vent pidevalt taga ja sellist numbrit näeb harva. Kui aku on öösel luti otsas olnud, siis peale käivitamist on 14,3 ees paari minutiga. Kui hommikul on ees alla 12,4V, läheb Cteki juhe sappa ja seda on vaja pea korra nädalas Sad
Teine auto on 1,6B 45Ah akuga ja sellel saab aku maks pingele 5-10minutiga... Järellaadimiseks pole vajadust olnud.
NB. autodel elekter korras, tarbijad pea võrdsed ja seistes tarbimine alla 0,02A.

Teoorias on Sul küll õigus, aga miks ma siis Volkarit kogu aeg laadima pean? Wink

(25-11-2016, 13:54 PM)olli Kirjutas:  Mida suurem aku autole peale panna, seda rohkem on võimalik sinna sama aja jooksul voolu tagasi panna. Nimelt ampermeeter hakkab ju ikka üsna kohe (mõne minuti jooksul) pärast käivitamist langema, sest toimub pingete ühtlustumine....

Nii see on, aga ainult juhul kui genekas piisavalt voolu annab. Keskmine 45-55A-ne genekas toodab oluliselt vähem, kui esimestel minutitel peale käivitamist tarbimist on.
väike kalkull: tuled ca 12-15A, vent 5-10A, igasugu soojendused, raadio jm 10-20A ja akule jääb...?
Ühtlasi on see ka põhjenduseks eelnevale.

edit. Kui mitte arvestada rumalaid sõnu alla aasta vanuste suurte akude kohta, suurtel autodel, mis viimastel aastatel korduvalt hätta on jätnud, siis väiksemate akude kohta pretensioone pole, 3-5 aastat ja siis on tavaliselt aeg autot vahetada...


Vasta
#64

(25-11-2016, 22:25 PM)hulgus Kirjutas:  Kogemus seljatab loodusseadused Wink
Räägime ikkagi lühikestest sõitudest, suurest akust ja kaasaegsest liikurist, eriti diiselmootoriga, palju tarbijaid taga.
Sõidan oma autodega pmst samas režiimis 5-10min sõitu ja tunde seismist.
2,5 Diisel, uus 100Ah aku (+ püsitoiteaku 85Ah), palju lühikesi otsi ja digivoltmeeter pidevalt silma all.
Täis akut ehk töötava mootoriga 14,3V hakkab näitama alles peale tunnikest! sõitu. Suvel kliima ja vent pidevalt taga ja sellist numbrit näeb harva. Kui aku on öösel luti otsas olnud, siis peale käivitamist on 14,3 ees paari minutiga. Kui hommikul on ees alla 12,4V, läheb Cteki juhe sappa ja seda on vaja pea korra nädalas Sad
Teine auto on 1,6B 45Ah akuga ja sellel saab aku maks pingele 5-10minutiga... Järellaadimiseks pole vajadust olnud.
NB. autodel elekter korras, tarbijad pea võrdsed ja seistes tarbimine alla 0,02A.

Teoorias on Sul küll õigus, aga miks ma siis Volkarit kogu aeg laadima pean? Wink

(25-11-2016, 13:54 PM)olli Kirjutas:  Mida suurem aku autole peale panna, seda rohkem on võimalik sinna sama aja jooksul voolu tagasi panna. Nimelt ampermeeter hakkab ju ikka üsna kohe (mõne minuti jooksul) pärast käivitamist langema, sest toimub pingete ühtlustumine....

Nii see on, aga ainult juhul kui genekas piisavalt voolu annab. Keskmine 45-55A-ne genekas toodab oluliselt vähem, kui esimestel minutitel peale käivitamist tarbimist on.
väike kalkull: tuled ca 12-15A, vent 5-10A, igasugu soojendused, raadio jm 10-20A ja akule jääb...?
Ühtlasi on see ka põhjenduseks eelnevale.
5-10 minutit sõitu on bensiini mootoriga auto akule(ja genekale)igal juhul lihtsam. Osadel diislitel kasutatakse küünalde järelhõõgumist jne mis ise juba võib 5 min kesta. Seega pole mingi ime kui diiselmootoriga autol aku ei kesta.
 Ise olen paarile bensukale pannud poolpiduseid diisli akusi, kõlbavad väga ilusti. 1,3 gorilla sai 40Ah kellapatarei asemele 60Ah diislika, töötas väga hästi.

You see, pal, Elvis can´t read a contract.
All he knows is, no Ferrari, no rides with the top down.
Vasta
#65

Mis autol on 50A genekas?

Võtame 1.1l väikse bensuka: http://aeromotors.ee/kataloog/peugeot/20...501;s10450
70-90A genekad...

Kui sul pinge pmst kohe peale käivitust ei ole 14,4V, siis on laadimisega su autol mingi kala. Ainuke erand on diisel talvel, kui küünlad paar minutit peale käivitust taga on ning aku juhtub pooleldi tühi olema.
Vasta
#66

Targutan edasi , diiselmootoriga on vw passat 47 kW ja aastast 1990 , elektrit tarvitavad tuled + salongiventikas rohkem sel mudelil vast polegi "elektririistu" , generaator 90A , aku 72 Ah , no ei kesta aku üle 2 aasta , sõidud 25 - 400 km kord .
 Maantemuhk , mis oli mu esimene auto , alalisvoolugeneraator 13 A , aku  Volgalt 65Ah ja kestis 6 aastat , akukast koos akuga oli mootoriruumis , see tingis elektrolüüditaseme kontrollimise kord 2 nädala tagant , akut tuli täiendavalt laadida .
 NSVL aegne mustast plastist korpusega aku oli minu kogemuse kohaselt  kestvam , kui tänapäevane kirevate siltidega aku .
Vasta
#67

(25-11-2016, 22:25 PM)hulgus Kirjutas:  ...
Teoorias on Sul küll õigus, aga miks ma siis Volkarit kogu aeg laadima pean? Wink
...

Sest klonksvaagen tarvitab käivitamiseks rohkem voolu ära? Ning genekas ei suuda muude söödikute kõrvalt piisavalt tagasi toppida?

Vaevalt need mõlemad autod "täpselt sama" koguse voolu tarvitavad käivtamiseks-töösolemiseks. Enamasti kipub diisel isukam olema ning eks mugavuslisad lutsuta ka. Minu märkus käis selle kohta, et kui genekas jaksab väiksema aku täis laadiuda, siis samadel tingimustel jaksab genekas täis laadida ka suurema aku.
Vasta
#68

(25-11-2016, 22:45 PM)qwerty009 Kirjutas:  Mis autol on 50A genekas?

Võtame 1.1l väikse bensuka: http://aeromotors.ee/kataloog/peugeot/20...501;s10450
70-90A genekad...

Kui sul pinge pmst kohe peale käivitust ei ole 14,4V, siis on laadimisega su autol mingi kala. Ainuke erand on diisel talvel, kui küünlad paar minutit peale käivitust taga on ning aku juhtub pooleldi tühi olema.

Avensisel pingeregulaator 14,2V, pinge geneka +klemmil 14,1-14,2. Genekas oli vist 50+A, homme võin täpsemalt öelda. Kaeban kohtusse? Wink VW regulaator 14,4 peal, geneka +klemmil mainit 14,3V.
Mitte ühelgi autol ei karga laadimine lambist maksimumi, kui just äsja laetud ei ole.
Pinge tõuseb mõne minutiga maksimumi lähedale, antud juhul 14,0-14,1, aga maksimumi saab ikkagi alles pikema aja jooksul (loe eelnevat 80% teksti).

Võrdluseks võib võtta teatud Volvo 24V süsteemi, kus 2x225Ah akusid laevad 2 või 3 100+A (s.o. kokku 5+kw!) genekat, kui seal akud enamvähem täis on, siis kerib 28,2V, ehk maksimumi mõne hetkega.


Vasta
#69

Pingeregulaator hoiab pinget. On tarbijaid taga 90A eest või 5A eest on pinge ikka 14,4V. 20A resurssi aku laadimise jaoks jääb genekal ka siis, kui seal igast muud manti talvel taga on. Aku peab ikka eelnevalt suht tühi olema, et 14,4V pealt laadimisvool üle 20A läheks. Ning tavalise käivituse 4 sek starterit külmaga bensukal läheb akusse tagasi loetud minutitega.

Auto voolutarbivus ei suurene aku mahtuvuse suurenemisega.
Kui mõni tootja ongi (ja veel diislile) pannud 50A geneka, ning autoga 10 min otsi tehakse, siis oleks mõistlikum osta vast korralik genekas, kui akusid pidevalt vahetada ja laadida.
Vasta
#70

qwerty009, punktid kirja, vähemalt 12 Big Grin

Misasi on lisalaadimine? Viimase kolmekümne aasta jooksul pole vaja läinud miskipärast. Autod kõik bensukad alati olnud. Juhul kui, siis täkust käima ja minek. Varemalt oli garanteeritud 18+18 kilomeetrit igapäevaselt, praegu pigem 3+3 kilti.
Vajadus laadija järgi sisuliselt puudub, vaatamata sellele, et klaasid - istmed alati köetud.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#71

Krt, šrifti kaasalohisemist pole ikka veel viitsitud korda teha Sad

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#72

Targutaks ka

ostke Bosch või Varta aku, 4...5 aastat käib ikka kui pidevalt alalaetud pole.
Ostes aku tuntud müüja käest, soovitavalt maaletooja jaemüügiketist võiks nagu kindel olla et saate värske (tootmisaeg on akudel markeeritud) ja ikka originaal aku ja on hiljem olemas koht kuhu murede korral pöörduda.
Mingisuguse 10eur säästu nimel odavamat noname kräppi nagu siin kirutakse (Sznajder jt) ei ole ju mõtet osta

Laadimine... laadimispinge peab ikka kohe minema maksimumini, kui ei lähe siis kuskil pingelang või genekas pekkis, raudselt on 0,5 ja enam volti pinge akuklemmil madalam kui geneka klemmil. Autol on laadimiseks genekas ja mingi laadijaga küll ringi joosta pole vaja

Keegi siin kirjutas et vene ajast pärit happe tiheduse tabelid tänapäevaste akude juures ei kehti, ei oskagi kommenteerida, laetud akud ikka 1.28...1.30+

Veoka akud mis aasta kestavad, akud raami vahel kestavadki aasta kui on põrutuskindlamad akud, suurema küttepaagi eest tuleb lihtsalt lõivu maksta
Vasta
#73

Täna tuli uuesti kaks akut vahetusse,  mõlemad umbes 2 aastat tagasi peale pandud. Mõlema aku firmaks Bosch. Peale läksid uuteks Yausa nimelised. Õhtul astus naabrimees garaaži ja kurtis sama häda, aku mis 2 aastat tagasi enne talve sai bensukale ostetud, suri ära. Firmat ei küsinud. Teise auto peal mingi suvaline kärakas kestab juba 9 aastat, oli ostnud poest aku, siis kui kasutatud autogi ostis platsilt. Võibolla on tegemist akude suremise kokkusattumusega sel aastal, kuid millegi pärast kahtlen selles ja arvatavasti jääb see trend nüüdsest edaspidigi samaks.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#74

(25-11-2016, 23:00 PM)edvard Kirjutas:  Targutan edasi , diiselmootoriga on vw passat 47 kW ja aastast 1990 , elektrit tarvitavad tuled + salongiventikas rohkem sel mudelil vast polegi "elektririistu" , generaator 90A , aku 72 Ah , no ei kesta aku üle 2 aasta , sõidud 25 - 400 km kord .

Sellel mootoril on mingi disainiviga, starter on meie kliima jaoks aladimensioneeritud. Vennal on sama mootoriga  Bora.
Miinus viis kraadi ja paar aastat vana aku mootorit ei käivita.Tõmmates läheb hetkega käima.

Kuna mul Skodal (2006 aasta diisel, elektriasju peal kuhjaga) suri samal ajal kaheksa aastat vana tehaseaku, siis pani selle "peetis" aku ajutiselt Skodale prooviks peale.
Kodus on korralik täkk olemas, millega vajadusel abi anda, siis polnud ka mingit hirmu hommikuse töölejõudmise ees. Ennäe imet, aku toimis ka kõige karmimate külmadega probleemideta. Nii saigi sellest "korraks proovimisest" üle aasta kasutust kuni sügiseni. Oleks võibolla ühe talve veel kestnud, aga hindasin riske liiga suureks, et seda proovida.

Vanatehnikast näide, Datsun Urvani "surnud" aku käis Volvo 240 diisli peal veel kolm talve.
Traktoriteemades on kiidetud reduktorstarteri positiivset mõju aku tervisele.

Igasugune väike pidev voolutarbimine on aku surm nagu siin ka juba kirjutatud on. Selle avatari pildi kolli käivitamine pärast pikemat seismist oli ka paras loterii. Ainsad teadaolevad tarbijad on kell ja raadio mälu. Massilüliti vahele ja käivitub alati. Kell on paraku vale ja raadio tuleb ka uuesti jaamale häälestada. Osadel masinatel ei ole muidugi isegi võimalik massilülitit paigaldada.

Omaette teema on kuusakoski vääriliste mootoritega autoomanikud (õnneks AMF foorumlaste hulgas neid pole). Kui ikka talvel pead niikaua mootorit ketrama, et starter juba hõõgub, siis ei kesta ka parim aku.

Ps. Põhjamaade turu jaoks toodetud Terranodele on Nissani tehase poolt paigaldatud kaks akut. Generaator on sama mis lõunamaa turu jaoks toodetud ühe akuga mudelil. Seega jutt, et genekas suuremat akut täis ei lae, ikka ei päde.
Vasta
#75

aku eluiga ongi 2 aastat täpselt seni kui garantii kehtib. Mina sain üllatuse osaliseks kui Deta aku kestis 3,5 aastat. Soojemate ilmadega oleks veel käivitanud küll, kuid temperatuuril alla -16 tekkis probleeme, tuli soojapuhur kapoti alla panna ja siis oli nagu naksti elu sees, terve talve vedasin nii läbi. Ilmselt kui oleks ploki soojendus autol, siis oleks veel 4nda ja võibolla 5ndagi aasta käinud. 
Üldiselt nii vanal passatil hakkab starter otsa saama, kas harjad/puksid/mähised on ok? Kui ei ole siis nõuab käivitus rohkem voolu ja piinab akut... mul oli fiat samasugune, aasta sai akuga käivitada, siis tahtis uut akut, vana aku ämma yarise peal käis aga aastaid veel. Peale uue starteri panekut asi paranes ja aku kestis kauem.
Vasta
#76

Tihti ongi laadimisprobleemid alguse saanud kehvadest ühendustest. Pingelang on esimene asi mida mõõta tavaliselt. Keskmine kasutaja kõiki ühendusi ei kontrolli ega puhasta ja kohe hakatakse genekat ja akut süüdistama.
Vasta
#77

Jõuame välja sinna, et ühel autol enam hommikul starterist autot käima ei saa aga teise auto peal kestab aku veel aasta. Generaatorid on erinevad, pingereleed on erinevad, STARTERID on erinevad Big GrinAku ei pruugigi olla otsi andnud, vaid lihtsalt väsinud, igale starterile ei jagu voolu. 
Ok, lähen panen aku laadima Sad
Vasta
#78

(26-11-2016, 09:56 AM)ivoalaska Kirjutas:  Tihti ongi laadimisprobleemid alguse saanud kehvadest ühendustest. Pingelang on esimene asi mida mõõta tavaliselt. Keskmine kasutaja kõiki ühendusi ei kontrolli ega puhasta ja kohe hakatakse genekat ja akut süüdistama.

Pihtas ja põhjas.

Mul on kolm akut kasutuses, mis korjatud "pettunud" klientide autodelt. Käivad siiani bensuautodel...

Kõik lühikeste otse masinatelt, mis paar korda aastas tunnikese täis töötavad.

Ka mul on üks 47 kW klonksvaageni diisel, mis Täkku Täius akut küsib käimaminekuks. Aga seal ei ole viga mitte akus ega ühendustes, vaid peetis rootoris. Mida ma vahetada ei raatsi. Aga kuna see mootor on teisejärgulise õuekäru peal, siis väga ei häiri - alati saab lisavoolu anda Iževski tehase mootorkärult.Wink See surematu mootor on õnneks mineja.

Varta Siniseid on uuest peast kaks tükki ära peetud - mõlemad kestsid kenasti need "pretensioonide esitamiseks" määratud 24 kuud ja siis kõngesid. Kvaliteetne kaup ikkagi. Ei, mitte päris surnuks, aga starteri tubliks kerimiseks ei jätkunud enam ampreid. Niisama pirni põletada oli mahtuvust küll.

Hinna-kvaliteedi suhe on akupoe sooduspakkumisakudel hulga parem. Cool
Vasta
#79

(26-11-2016, 07:23 AM)raulex Kirjutas:  
(25-11-2016, 23:00 PM)edvard Kirjutas:  Targutan edasi , diiselmootoriga on vw passat 47 kW ja aastast 1990 , elektrit tarvitavad tuled + salongiventikas rohkem sel mudelil vast polegi "elektririistu" , generaator 90A , aku 72 Ah , no ei kesta aku üle 2 aasta , sõidud 25 - 400 km kord .

Sellel mootoril on mingi disainiviga, starter on meie kliima jaoks aladimensioneeritud. Vennal on sama mootoriga  Bora.
Miinus viis kraadi ja paar aastat vana aku mootorit ei käivita.Tõmmates läheb hetkega käima.


Igasugune väike pidev voolutarbimine on aku surm nagu siin ka juba kirjutatud on. Selle avatari pildi kolli käivitamine pärast pikemat seismist oli ka paras loterii. Ainsad teadaolevad tarbijad on kell ja raadio mälu. Massilüliti vahele ja käivitub alati. Kell on paraku vale ja raadio tuleb ka uuesti jaamale häälestada. Osadel masinatel ei ole muidugi isegi võimalik massilülitit paigaldada.
 VWklubi foorumis on sellest halvasti käivitumisest juttu:
Tsitaat:Paljud on kindlasti kokku puutunud veaga, et nende muidu täitsa töökorras diisel ei taha sooja mootoriga käivituda. Masinatele millel on 66 ja 81kw soovitatakse otsida uus pump, kuigi pump on alles lõpetanud sissetöötamise(st. 500 000 km [Pilt: icon_mrgreen.gif] )
PS! Viga esineb kõigil TDI mootoritel. Olgu siis VP pump, pump-pihusti või common-rail!

Tegelikult on viga või siis probleem, tarkvaras. Antud mootoritele on tarkavara tehtud nii, et alates teatud temperatuuridest ei pihustata kütet ennem, kui mootoripöörded on saavutanud etteantud väärtuse.

Testida saab seda viga kui eemaldada käivituse ajaks temperatuuri andur. Juhul kui nüüd käiviub masin korralikult on viga starteri pööretes.

http://foorum.vwklubi.eu/viewtopic.php?f=77&t=113631

You see, pal, Elvis can´t read a contract.
All he knows is, no Ferrari, no rides with the top down.
Vasta
#80

Eespool oli juttu sellest, et kui kiiresti genekas aku täis laeb. Ei hakka kellegi peale näpuga näitama vaid räägin oma juttu lihtsalt jutu jätkuks.
Tegu on aasta vana Volvo veokaga. Sellel masinal on nüüd peale amper- ja voltmeetri paigaldatud lisaks veel ka akude laetuse astet näitav indikaator.  Väga huvitav vigur, näitab protsentides akude täituvust.
Kui siin eespool väideti, et genekas laeb aku nipsti täis ja isegi kuhja peale siis selle viguri näitudele toetudes on jäänud küll hoopis teine mulje.
Kui hommikul peale 11 tunnist pausi vaadata aku andmeid siis selgub, et pinge on keskmiselt 23,0- 23,5 V ja akude mahust on tarbitud ca 60-70 prossa. Seda peale normaalset voolutarbimist. Õhtul 1-2 tundi telekat, paar lambikest samal ajal hõõgumas ja ca 10 tundi ahjuga kütmist ja külmik muidugi.( Õlu peab ju jahe olema.). Kui voolutarbimine on kujunenud aktiivsemaks siis on juhuseid kui öösel kell viis annab auto "vilet" ja nõuab resoluutselt, et tuleb akusid laadida kuna akude ressurss on kriitiline. Käima on läinud veel 21,9 voldiga. 21,7 aga nõudis juba välist sekkumist.
Kui nüüd mootor käima lasta siis ampermeeter näitab algul kuni 137 A laadimisvoolu mis kiiresti langeb ja jääb umbes 40 A kanti ligi 3-4 tunniks siis hakkab vaikselt nulli vajuma. Kui saab päev aega sõita siis 7-8 tunni pärast on laadimisvool enam vähem nullis kuid 1-2 A laadimist näitab kogu aeg. 
Sellele näidule tuginedes peaks ju aku täis olema aga täituvust näitav indikaator väidab, et puudu on veel 10%. Ja kui pead päeval korjama ja jagama, et ei saa puhtalt sõita, siis on õhtuks puudu isegi vahel 20% kuigi laadimisvoolu näitab vaid 1 A.
Sellepärast enamus meist arvabki, et akud on muutunud kehvemaks aga Volvo lasi välja pisikese bülletääni kus väidab, et akud on tahtnud ja tahavad ka edaspidi lisa laadimist iga kolme nädala tagant ja et kõiges on süüdi autoga oskamatu ümberkäimine.
Uuest peast suutis aku ennast õhtuks täis laadida aga nüüd aasta hiljem on probleemne saada  ette 100% laetuse tase.
Uus Volvo-autojuhi õudusunenägu.
Vot selline heietus sai.

Aquila captas non muscas.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne