[PlyVal64]

Karkass. Väljas voodrilaud ja sees 10mm OSB, millel kõigil ühenduskohtades laud taga. Tuulekindel ühesõnaga. Seest tühi. 

Ilus! 
Aga misasi on see "soojustus"??? See on ÕHK! Õhk, mis pannakse "suletud ruumi". Ehk siis nn"kinniste pooridega" peno jms Vill on samamoodi "õhu hoidja" aga tema tegelik otstarve pole mitte sooja hoida vaid olla müratõke. Kui seinas villa sees tuul tõmbab, on selle soojustuse kasu NULL! Müra võtab maha, sooja ei pea... 
Seega teed kogu seina enda tuulekindlaks (peamiselt ülaserv) ja kogu ooper. Muidugi voodrilaud ilma spetsiaalse tuuletõkketa kahjuks ise eriti tuulekindel pole. Kui, siis vaid tuulepragude ja oksaaukudega täispunn-laudis. Nn.kämpingulaud seda ei ole. 
Helisummutust nii ei saa aga sooja küll. Sama on ka laepealsega. Lihtsalt sinna villa rullida pole mõtet, vill peab olema ka pealtpoolt tuulekindlaks tehtud. Selles suhtes on peno parem - peno on ise tuulekindel  Ja kuna mürasummutust niigi pole, siis laepeale peno, vahed-ääred vahuga tihedaks ning asi ants. Peno ise on aga "mõnus kõlar"

[pat1]

Ainuke asi mis silma riivab on telliskorsten ja bullerjan, või on ehk lõõriks roostevabatoru. Kui ei, siis probleem varsti jalaga vastu ust tagumas.

[Marko]

Laepealne peno peab olema lahtise pooriga.
Val, õhk toimib soojustusena siis, kui vertikaalse kihi paksus on 3mm, edasi tekib juba konvektsioon ja tulemus nullilähedane.
Konvektsioon takistamiseks saab olemasolevasse vahesse mingit sodi puistada, kasvõi saepuru. Panemata tuuletõket saaks natuke kompenseerida ülevalt hingava katusekile ribasid mööda laudist alla lastes. Kuna katus nagunii vaja lahti võtta on ilmselt teostatav.
Saepuru kasutamisel peab meeles pidama, et see vajub kokku ja esimesed 5-6 aastat peab kindlasti lisama. Kuivatama ei pea, niiskus liigub väljapoole ja kaob märkamatult.

[PlyVal64]

Laepealne peno peab olema lahtise pooriga.
Val, õhk toimib soojustusena siis, kui vertikaalse kihi paksus on 3mm, edasi tekib juba konvektsioon ja tulemus nullilähedane.
Konvektsioon takistamiseks saab olemasolevasse vahesse mingit sodi puistada, kasvõi saepuru. Panemata tuuletõket saaks natuke kompenseerida ülevalt hingava katusekile ribasid mööda laudist alla lastes. Kuna katus nagunii vaja lahti võtta on ilmselt teostatav.
Saepuru kasutamisel peab meeles pidama, et see vajub kokku ja esimesed 5-6 aastat peab kindlasti lisama. Kuivatama ei pea, niiskus liigub väljapoole ja kaob märkamatult.

Nii on aga tuulekindel sein ilma villata on parem, kui "ulguva tuulega" villasein. Konvektsioon on  ja see "viib" sooja ringlusse/minema aga...  Selles suhtes on saepuru asemel täna äkki kavalam (jääme konkreetse hoone juurde, mitte üldiselt) "kott-tooli" materjali ehk jällegi peno-graanuleid puistada? Need viivad konvektsiooni väikeseks ja ei maksa sittagi, just purustatud vahtpolüstüreen 12 rutsi kant! Pakutakse ju ka otse paigaldusteenust, vist mingi masina/londiga, ma kahtlustan Kui juba katus lahti, siis vala seinavahelt sisse.... ja pärast ikka samamoodi pealtpoolt tuuletõmbekindlaks

[Marko]

Vahtpolüstürooli saab täiesti tasuta, seda on kõik kohad täis. Purustamiseks oleks hea kinnine ruum muidugi, üle saeketta pakendiribasid tõmmates ei teki miskipärast harjumuspärast kuhja, ainult lumi tuli enneaegselt
Ilmselt on see parem valik, hingab erinevalt kinnise pooriga tahvlist ja ei vaju nagu saepuru.
Otsused on loomulikult majaomaniku teha.

[hannest]

Seinad on pealt kinni ehk kahekordne 5x15 on lapiti karkassi peal. Seega seinte sisse ilma suurema lammutamiseta ei pääse. Ja isegi kui pääseks, siis on pooltes karkassi vahedes jälle diagonaalid ees. Ma ise oma peaga jätaks seinad rahule ja usuks katuslae soojustamisest rohkem kasu olevat. Lagi on omakorda alt üles vaadates: osb, 4cm lauast roov, 15x15 laetala, 4cm lauast roov, eterniit. Ise mõtlesin panna laetala vahele peno. Selliselt jääb osb ja penoplaadi vahele 4cm vaba ruumi. Kas seal võib äkki mingi kondents tekkida, mis omakorda alla osb peale tilgub?  

Laetaladega oli ka omamoodi jama, sest nagu selgus, siis 15x15 sillates üle 6m jäi ikkagi nõrk ja õõtsuv. Mitte midagi hullu, aga keskelt 2cm läbipaindes ja ei tundunud õige asi. Kuna oli otsutatud, et mingeid poste või diagonaale lihtsalt ruumi reostama ei taha, siis panin kahele laetalale UPN 120 raudtala serviti kõrvale. Toestasin alt puittala sirgeks ja keermelattidega omavahel kokku. Sai väga hea ja tugev lahendus.

Mis puutub korstnasse, siis tõsi, et eluruumides on need bullerjanid ja muud õhkkütte hullused parajad hõõgujad ja kindlasti nad korstnale hästi ei mõju. Lisaks on lihtsalt jube vaadata ja hingata seda, mis korstnast samal ajal välja tuleb. Olen ise viimased 6a pottsepana tegutsenud, erinevaid lahendusi näinud ja põhitõed hakkavad selgeks saama. Sellises garaazi bullerjanis toimub ikka konkreetne põlemine, mitte suitsutamine ja pigi probleemi kindlasti pole. Sisuliselt otse korstnas ka ja korsten seest ilus ja kuiv. Korstna sisendiks pakuks 300...400c ja parematel päevadel on korstna välispind 2m kõrguselt 55c ehk käega ei katsu. Korstnapitsi osa seest kahjuks sama ilus enam pole.

[Marko]

 Kas seal võib äkki mingi kondents tekkida, mis omakorda alla osb peale tilgub?  

Kinnise pooriga soojustus on nagu kile, niiskus ei pääse välja ja varsti on OSB saepuruna põrandal.

[CHRhmm]

Soojustsus soojustuseks - seda tuleb vaadata kui tervikut - põrand - mida pole tehtud, seinad, lagi - uksed ka...
See, et -3 katus tilgub pole ju probleem - tilgub ju selle pärast, et lumi/jää on katusel. Seinad tilguks ju sama moodi aga need pole veega kaetud. Soojustusega koos on vaja vaadata ventilatsiooni...
Pigem investeeri sisustusse, kui soojustus pole probleem. 
PS tugevtuli sellises korstnas... jällegi on kogemus, kus Aseri tellis mureneb.... ja väga kiiresti, üllatavalt kiiresti... isegi sama tehase samott toimb sarnaselt... paiguta korstnasse metalltoru...

Vaatasin, et oled kanali ääre teinud nurkrauast ja sinna kohe vastu valanud betoonpõranda - on kogemusi, kus betoon hakkab seal ääres murenema + painutab ka rauda selliselt, et kanali katteks mõeldud laudis ei mahu enam vahele.. Suuresti on selline olukord tingitud vee sattumisest põrandale + külmumine.

Milleks on sul valatud seinaääris - vundamendi kõrgus?

Aga ikkagi, hea on näha siledat pinda, mis on ka korras.

(kahjuks kasutan laenatud garaazhi ning kogu mu kola on n.ö. kastimajandus.... mis tundub nagu oleks mustlane)

[2715]

Kinnise pooriga soojustus on nagu kile, niiskus ei pääse välja ja varsti on OSB saepuruna põrandal.

Miks nii?
OSB on ju laes ja soojustus selle peal.
Seega kondensatsioonipunkt võiks paikneda kuskil peno sees ja kuna tegu on õhule läbipääsmatu kihiga ning alumine pind on oluliselt soojem kondenseerumise temperatuurist ei teki mingit kondenseerumist.

[stretch]

Tere!
Miks kasutasid laetaladeks just 150x150, aga mitte näiteks 50x150 või 50x200 prussi?

[hannest]

Laeprussi sai selline, sest neid lihtsalt oli olemas. Ja puit paindub pika silde all ikkagi läbi, olenemata ristlõikest. Kanali äärest ühelt poolt kergelt hakkabki murenema. Ma ei arva, et see vinkelraua süü on. Pigem sai ehitades tolle poole alla 40cm liiva ja võibolla jäi tihendamine puudulikuks. Samas ka pinnas on ise leetesavi vms ja see on uskumatu löga, mis märja ajaga kanali põranda all on. Imestan, et kanal ja põrand üldse nii sirged veel on. Samas kuival suvel seda kaevates oli kõva nagu kurat. 24h pärast suuremat vihma tuleb kanalisse vesi sisse. Jookseb läbi betooni mitmest kohast. Rekord on olnud 110cm. Selle vastu on ühes põranda nurgas madalam kast, kus on tühjenduspump ja veetoru läbi seina õue. Suvel ja külmemal talvel on jälle 4 kuud täiesti kuiv. Vundament on nii kõrge ja lai sellepärast, et see on vana rehetare koht. Suured maakivid olid kahes reas, millelt sai vana mört ja väiksed täitekivid ära puhastatud ja siis 50cm lai nö lint peale valatud.

[PlyVal64]

Seinad on pealt kinni ehk kahekordne 5x15 on lapiti karkassi peal. Seega seinte sisse ilma suurema lammutamiseta ei pääse. Ja isegi kui pääseks, siis on pooltes karkassi vahedes jälle diagonaalid ees. Ma ise oma peaga jätaks seinad rahule ja usuks katuslae soojustamisest rohkem kasu olevat.

Selge, et laest lahkub enim soojust ja täpselt sama on ka ju seinte ülemiste osadega Lagi ja laelaused seinosad soojemaks ning puid läheb veel vähem  
Kui Sul on ehitusest pildid või mäletad täpselt diagonaalide ja äkki ka seinataguste juhtmete asukohti (äkki tuvastatavad kruviridade järgi?), siis sellised alad saab näiteks tavalist kõrrevahtu täis lasta. Kui teatud ajahetkel pääsed aga seinapealsele ligi, siis penopudi sisse valamiseks piisab a'la kontaktipesa freesiga august. Sealt valad nii penopudi kui saab sisse tuisata puistevilla. Reaalselt saab seda teha siis ka diagonaalide alla, kui auk ülemisse teravnurka teha. Nõus- garagel äkki pole see üldse nii oluline aga ei ole üldse raske ega rahaliselt ulmekallis seest tühjad aga korralikud sõrestikmaja seinad soojustada.

[linnuke]

Kui uks jääb selline .siis pole ju mingil soojustusel mõtet.

[Veskioja]

Viisakas, 5+
Kui talve perioodil vaid korra nädalas garaazis tegutsed siis pole sellest soojustamisest ka erilist tolku. Peaasi, et tuul läbi ei puhu ja kütte võimsust on nii palju, et piisavalt kiirelt uuesti sooja sisse saad.

Paneks ikka 10+justnim.kõige hullem,et pragusi ei oleks ja kanali seinad tuleks üle tõmmata.Niikui omal tegin basseini immutus ainega,ei mäleta küll nimeliselt,aga toimis,sattusin vist veesoonele  

[jupiter22]

Mul garaazi laes laetalade vahel penoplast, mille vuugid on ehitusvahuga tihedaks tehtud, tollisest lauast roov ja "viimistlusmaterjaliks" soome papp. Mingit vee kondenseerumist pole lae piirkonnas täheldanud.

[v6sa]

... Midagi vast aitab ka plaanis olev korralik tõstuks.

Kui uks jääb selline .siis pole ju mingil soojustusel mõtet.

Uksevahetus on plaanis.

Kiidan minagi puhast ja avarat ruumi. Ning kui igapäevaselt ei plaani särgiväel toimetada, on praeguse maksupoliitika juures kulutõhusam rohkem kütta

[aksel73]

Garaazi ehitamine on tänapäeval ime lihtne.
https://www.facebook.com/ideas.life.home...f=NEWSFEED

[Meistrimees]

Seinad on pealt kinni ehk kahekordne 5x15 on lapiti karkassi peal. Seega seinte sisse ilma suurema lammutamiseta ei pääse. Ja isegi kui pääseks, siis on pooltes karkassi vahedes jälle diagonaalid ees. Ma ise oma peaga jätaks seinad rahule ja usuks katuslae soojustamisest rohkem kasu olevat. Lagi on omakorda alt üles vaadates: osb, 4cm lauast roov, 15x15 laetala, 4cm lauast roov, eterniit. Ise mõtlesin panna laetala vahele peno. Selliselt jääb osb ja penoplaadi vahele 4cm vaba ruumi. Kas seal võib äkki mingi kondents tekkida, mis omakorda alla osb peale tilgub?  

Laetaladega oli ka omamoodi jama, sest nagu selgus, siis 15x15 sillates üle 6m jäi ikkagi nõrk ja õõtsuv. Mitte midagi hullu, aga keskelt 2cm läbipaindes ja ei tundunud õige asi. Kuna oli otsutatud, et mingeid poste või diagonaale lihtsalt ruumi reostama ei taha, siis panin kahele laetalale UPN 120 raudtala serviti kõrvale. Toestasin alt puittala sirgeks ja keermelattidega omavahel kokku. Sai väga hea ja tugev lahendus.

Kas katusel kallet polegi? Lagi tundub suhteliselt horisontaalne olevat. Eterniit tahab ikka korralikku kallet, et vesi tuulega läbi ei tule.

[Veskioja]

Midagi vast aitab ka plaanis olev korralik tõstuks.

Milline see korralik tõstuks välja näeb,kas need niikui vene aeg oli,liigendiga tõusis terve tahvel lae alla,kui selline plaanis see ok.Need nö.väikestest tk.neid ei saa elusees nii soojaks kui puidust olevad,15 cm.paksused,penoga täidetud  

[hannest]

Katus on lihtsalt ühele poole kaldu, mitte viilkatus. Ühest äärest on kõrgus 3,6 ja teine 2,8. Selline kalle on. Uksega oligi plaanis see mitmest paneelist murduv nö vahuvõileib. Kuigi praegused uksed said puidust ukse kohta suht ok ja mingit ilmastiku mängimist ega vajumist ei ole isegi 1mm märganud. Diagonaalid said väga täpselt sisse lõigatud ja tegin nagu omale teeks. Aga sooja mõttes oleks ikkagi 5cm peno uks parem ja rolli mängib ka see, et siis oleks väike käiguuks. Praegu tuleb seina sisse 3m kõrge auk, kui uks lahti teha ja soe paneb plehku. Teine eesmärk on saada uks puldist avatavaks, mille jaoks on ka juhtmete valmidus jäetud.