Desna-2 numbrite erinevus
#1

Ostmisel ei pannud tähele, et passis ja raamil erinevad nr-id. Haapsalust ostetud millalgi 81 aastal vist. Müügikuupäeva pole ja omal meeles kah pole.
On see viga tehtud kogemata või mingil põhjusel tehtigi sellised vead? Sest erineb ju ainult üks nr.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
       

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#2

Kõigepealt tervitus üle mõne aja!

Ja vabandus, et vana teemat omakasupüüdlikult torgin.

Numbrite lahknevust raamil ja dokumentides tuli tol ajastul ikka ette. Näiteks ostis koolivend aastal 1990 Minski (tsikli), millel sama probleem. Jama kui palju: ei tahetud arvele võtta. Aga polnud vajagi. Kutt küttis ilma registreerimata ringi, polnud ka lubatähte. (Valmistusime just kambakesi tsiklieksamile minema.) Ja korraldas põkkumise Kamaziga nii et jalaluu läks Sad Tsiklist ei jäänud kah suurt midagi järele Sad 

Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida Big Grin 

Küsimus: palju maksis teemakangelane Desna 2 aastal 1982? Ksf! aavu saab seda ehk dokumentaalselt tõestada, pildil olevas pasportis ehk mainitud?

Ja siia otsa: palju maksis analoogne kokkupandav Kama?

Tänan tähelepanu eest!
Vasta
#3

1982 aastal ostsin kokkukäiva Aisti ja maksis 103 rubla.
Vasta
#4

Novot, hakkab tulema Smile 

Naabriposi jutu järgi oli Kama 100 rubla. Ja Desna minu tatikamälu järgi (ise oma raha eest ei ostnud) 85. Aga tahan täpselt teada.

Igasugu idamaiseid veebilehti küllalt, kus rataste detailsed tehnoandmed kirjas, aga hindade koha pealt on vaikus Sad
Vasta
#5

Saljut, mis 2 nädalaga laiali lgunes oli 84. Desna vast sutsu kallim.
Vasta
#6

Mälu järgi oleks öelnud 68 rubla Desna2 hinnaks. Sai neid hindu ju poes ammulisui vahitud ja Aisti hind 98...100rbl tundus röögatu ja kättesaamatu Desnaga võrreldes. Ehk siis Desna pidi olema kõvasti odavam, mitte vaid 10-15 rbl. Lõpuks siis ikkagi õnnestus Desna ka kätte saada Smile Sõprade läikivate Aistide kõrval oli natuke kasinam tunne küll, aga eks sõidurõõm tegi ikka kõik tasa.
Millalgi kaheksakümnendate lõpul oli vaja seda vaest kokukat muidugi ka tuunima hakata - tagarattale laiem rehv(aiakäru alt), vedrudega esihark (Gauja), tõstetud porilauad, pakiraam ära. Rehv ja hark oli vaja lisada muidugi puhtalt edevuse pärast, aga tegelikult lisasid ka sõidumugavust ja pehmust päris tõhusalt. Kuhu see aretis lõpuks kadus, kahjuks ei teagi.

Aga taskutark väidab 1976a Desna2 hinna olevat 59.80 (Hind trükitud eraldi lipikul, mitte otseselt passis)
http://m.ebay.com/itm/181416062826?_mwBanner=1
Eks natuke see hind kõikus ka aastate kaupa ja piirkonniti.

P.S Raami ja dokumendi numbri erinevus on nähtavasti tingitud sellest, et komplekteerija vaatas raaminumbrit a)esmaspäeval b)pärast palgapäeva c)olles prillid koju unustanud või kõik kolm korraga.
Vasta
#7

Aist maksis aastal 1978 98 rubla.
Vasta
#8

Tarkus tuleb Big Grin 

Ksf! TeeTL päris terane. Oleks ma ise viitsind kerimisnuppu liigutada, jõudnuks kah tolle "väljamaise" dokumendini.

Muidugi aastate 1976 ja 82 vahele jääb piisavalt aega, aga et hinnad niipalju tõusnud oleks, pole tõesti usutav. Eeltoodud Aisti näited seda ei kinnita.

Üldiselt on mul päris hea mälu, eriti numbrite peale. Aga mälu võib ka trikke teha, alati on hea dokumentaalne kinnitus. Ju siis jäi midagi valesti meelde. Too 85 võis olla ka koguarve. Võibolla osteti veel midagi, mis mind ei huvitanud ja meelde ei jäänud. Võis ka olla nii: ratta raha saadi ühest tehingust, mille koguväärtus oli 85 ja siis tuligi automaatne järeldus, et ratas maksis niipalju.

Osteti see Desna Petserist. Bussijaama juures väljaku kõrval mingi pood, kus müüdi suveniire jms vidinaid. Üksik ratas vedeleski pooleldi laoruumis muu kola all. Kui selle juhuslikult leidsime ja müüja ta välja kaevas, oli pood eestikeelset imestussahinat täis: "Jalgratas!" Ühesõnga kõigile väga üllatav, et sellises poes üldse rattaid müüdi.

Ega sellest Desnast väga pikalt rõõmu ei olnudki. Järgmisel aastal läks raam pooleks, esimese otsa toru ja keskliigendi kinnitus oli tehases ület*ra keevitatud Sad  Siis lendasid keskjooksust kuulid välja Sad  Igatahes ostsin juba 1985 sügisel Minski (meesteratta ehk meesteka). Tolle hind on küll meeles: 63.63. 0.63 maapoe oli juurdehindlus.

Minskist järgmine ratas Sura-2 tuli aastal 90 ja maksis ka 90. Ja pandi mõne kuu pärast pihta Sad  Kuna naabrimehel varastati kah samal ööl ratas ära, siis on ilus mõelda, et seda tegid vennad Voitkad Smile  100% välistada ju ei saa.
Vasta
#9

75,85 rbl maksis Desna-2 16. detsember 1980 toodetud. Nüüd on mälu korrast ära või kusagil viga.
Kaasa kinnitab, et ostetud sai enne 82 aasta jõule. Muidugi oli tal lisasid küljes - generaator, tuli ja kuus helkurit kinnitustega ette-taha ja ratastele. Eks lisa tõstis ka hinda.
http://forum.automoto.ee/attachment.php?aid=61700

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#10

Suur-suur tänu, aavu!

Loodan, et said ka ise siit heietuste-vahutuste seest oma numbriprobleemile vastuse. Kuid imelik, et pikkade aastate jooksul polnud keegi miskit arvanud Sad

Mälu on mälu, dokustaat on dokustaat. Võibolla jäidki mulle just kopikad meelde. Ja 10 rbl eksimust pole ka just väga mööda.

Tahtsin juba enne kirjutada, et ehk sõltus hind ratta komplekteeritusest. Nüüd meenub jah, et oli tuli ja dünamo. Koos rattaga, mitte hiljem ostetud. Ja mingil põhjusel (ilmselt valgustuse stabiilsus) hakkasin tuld toitma patareidest. Valgustusraketi kesta sisse läks kak raz 3 suurt ümmargust patareid. Sidusin tolle patareiploki raami eesmise toru külge Smile 

Kamal ja Aistil olid kah tuled/viled kaasas? Kama hinda kergitas kindlasti pehme sadul. Mäletan, et ostsin Minskile musta pehme sadula, mis maksis 7 rbl. Kama sadul oli kahevärviline, seega vast veel kallim.

EDIT. Kamal oli ju kõva lisaseade: esipidur.
Vasta
#11

Tekkis küsimus, et kus vedeles defitsiitne ratas detsembrist 80 kuni 82 aasta jõuludeni? Raudteel, ladudes, kaupluses? Või oli tehasel aastaplaan täis ja üleplaani toodangut hoiti kinni tehases? Muidugi võib viga olla paberites või isegi mälus. Aga ost oli seotud tütre 10. sünnipäevaga.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#12

(22-02-2017, 20:06 PM)aavu Kirjutas:  Tekkis küsimus, et kus vedeles defitsiitne ratas detsembrist 80 kuni 82 aasta jõuludeni? 

Kui kojamehe vanaema vanus oleks teada, saaks edasi juba lihtsamalt.
Aga nii...vist peaks appi tõttama sensitiivid.

Pakun, et ratas saadeti Žukovski tehasest kõigepealt Kislovodskisse, see võttis vähemalt 3 kuud, -raudteeseisakud, umbteed, ümberlaadimine, veeremkoosseisu remont ja kuumad ilmad. Sihtpunktis selgus, et sealt oli tellitud hoopis Kama jalgrattaid ja Desnad saadeti tehasesse tagasi. Jälle kolm kuud läinud nagu lehm oleks keelega limpsanud. 
Siis saadeti rattad uue eralduse alusel Karagandasse. Noh, eks seegi võttis aega. Suur maa, suured distantsid, suured tolerantsid. Vahepeal pani keegi transiidi ajal kuskil esiratta pihta ja no sellist velot ei saa ju müüa. Oodati tehasest uut varuratast. Ega see kohe ju ei tulnud. 

Seejärel oleks 1981a nääride paiku peaaegu juba müügiks läinud, aga tähelepanelik müüja märkas, et dokustaadi ja raaminuber ei klapi. Kui ostja sellega ära söidab ja kuskil kinni peetakse, oleks kohe jama palju - kahtlustatakse võltsimises , varguses ja valerahategemises. Seda pole vaja ei müüjale ega ostjale ega paljukannatanud rahvamajandusele.

 Egas midagi, saadeti ratas jälle tehasesse tagasi - nemad ei saavat muidu väljastada dokumente eraldi, ilma jalgrattata. Tehases kohapeal uuriti asja, otsiti süüdlast. Kiirustada ei tohtinud, üks viga oli juba juhtunud. 
Selle aja peale lähenes kohutava kiirusega 1982a 3nda kvartali lõpp ja kvartaliplaani täitmisega läks karmiks. Iga ratas oli oluline. Tolleks hetkeks oli juba unustatud, mis probleem selle rohelise Desnaga oli ja pandi ratas koos valedokumendiga jälle teele, seekord Eestisse. Kuna samal ajal suri suur juht ja partei keskkomitee peasekretär LI.Brezhnev, võttis transport jällegi ivake rohkem aega -leinaseisakud, mälestusmiitingud ja tööliste spontaansed ning kauakestvad arutelud selle üle, kas kirst läks hauda kolksuga või oli see suurtükipauk.
Lõpuks kohale see ratas jõudis ja jõuluks sa selle siis ära ostsid, vassitud passi peale silmagi pilgutamata.
Hea et niigi läits!
Vasta
#13

Ksf! TeeTL on huvitava ja üsna tõepärase stsenaariumi kirja pannud Wink

Asi võis muidugi lihtsam olla, ehk niipalju seda vaest ratast ei solgutatud. Ilmselt asi ikkagi numbriprobleemis (tähelepanelikud ostjad seda ei tahtnud) ja saadeti kuhugi lattu tagasi. Seisis ja seisis, kuni keegi ta lõpuks uuesti poodi saatis.

OT, aga segadusi juhtub ka tänapäeval. Selles teemas
lubasin oma soojapuhuri loo ära rääkida, aga sinna ta jäi. Ostsin 2012 oktoobris Võru K-Rautast soojapuhuri. Tõin koju, mõtlesin, et lihtne asi, ei hakka juhendit lugema, torkasin seina. Ei tööta, krt Sad  Siis hakkasin karbis sorima: äkki ikka nii kõrgtehnoloogiline asi, et külamehemõistus ei võta, tuleb juhendit uurida. Muude paberite seast tuli välja Rakvere Bauhofi ostutšekk veebruarist 2012, kuhu keegi oli käsitsi kirjutanud: ei tööta.

Arvestades tollase suure kodumaa mastaape ja kaootilisust: sarnane lugu suuremas mõõtkavas.
Vasta
#14

Mulle ai anna see põnev ja salapärane lugu ikkagi rahu Smile 

Aastast "peiteaega" tehasest väljumise ja müümise vahel on suhteliselt lihtne seletada. Tehas huugas ilmselt aastaringselt enam-vähem ühtses rütmis. Aga olemuselt on ratas hooajakaup, talvine ost pigem erand. Võibolla ei saadetudki detsembris toodetud rattast enne kevadet poe poole teele. Tehas oli ratta tootnud, tal oli poogen, millal ja kas üldse see ära osteti. Ja  jaekaubanduse poolt vaadatuna: talvel oli mõistlikum hoida lao- ja müügipinda suuskade-kelkude jaoks.

Küsimus teemaalgatajale: mis tüüpi poest ratas osteti? Kaubamaja, spetsiaalne rattapood vms? Kui näiteks kaubamaja plaan väljendus rahaliselt, siis oli mõistlik võimaluse korral vangerdada ja kolme Desna asemel hoida laos ja müüa üks kassetmakk Vesna.

Oli küll defitsiidiajastu ja inimestel "üleliigset" raha, aga samas kõike päris valimatult ka ei ostetud. Kokukas sisuliselt kallipoolne nišitoode. Üks praktilise mõtlemisega mees oleks endale pigem meesteka ostnud. Odavam, soliidsem, rehve lihtsam hankida jne. Kokuka sihtgrupp ju piiratud. Sellist ratast vajasid need, kes pidid seda tihti mõne muu transpordivahendiga vedama. Või siis lapsed. Lenksu/sadulat sai suurtes piirides reguleerida, laps ei kasvanud rattast välja.

Teine küsimus: kuidas see ost käis? Läksid poodi, vaatasid, et vau ratas, ja ostsid kohe ära? Või käisid mitme kuu vältel vaatamas-kiibitsemas? Siit leiaks ju teise pool aastat: kevadel-suvel poodi toodud ratas ei leidnudki enne aasta lõppu ostjat. Kas see võis olla partii viimane eksemplar? Elu õpetas, et tuleb hoolega valida, viimaseks jäi see, mille eelnevad ostjad olid välja praakinud.

Ja numbriprobleem siia otsa lisas veel aasta "peiteaega". Kas võis olla, et tol ajal kuskil suure kodumaa regioonis kuulusid rattad registreerimisele? Või vähemalt küsisid miilitsad ja ühiskondlikud tihti dokumente. Seal ei olnud mõistlik sellist ratast osta. Ja teistpidi:  kui ratas pihta pandi, siis kuidas saa miilitsale tõestad, et oma on? Miilits leiab ratta üles, inimene ütleb, et on jah minu (mingi eritunnus) aga kui passi näitamiseks läheb...
Vasta
#15

Kui ma ei eksi, siis Desna kui odav ratas oli pigem defitsiit, mida oleks ostetud ka talvel. 
Ehk siis pikka "peiteaega" on keerulisem põhjendada.

Aist oli kallim ja pigem pakkumine ületas nõudluse.

Aga võin muidugi ka valesti mäletada, mis oli defka ja mis mitte.


Võis olla vabalt ka nii, et maapoes jäi Desna kui ebaotstarbekas moeröögatus (eriti kallihinnalisem lisadega variant) vedelema, aga linnas rabati kohe ära, ja pandi kokkukeeratuna kasvõi sahvrisse.
Vasta
#16

Selle ratta saamise aegu ei olnud neid sugugi vaatamata kõrgele hinnale kaupluses tolmu kogumas.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne